Njiččehasat ja lottit leat áiggiid mielde bivdojuvvon guovtte ládje; gilláriiguin/gielaiguin ja báhčinvearjjuiguin. Guolgaelliide lea maiddái geavahuvvon mirkkohuvvon seakti. Bivdovuogit leat earáhuvvan áiggiid mielde ja lea muhtun muddui leamaš erohus bivdovugiin maid báikkálaš olbmot leat geavahan ja dain maid olggobealde bivdit leat geavahan. Lea leamaš ja lea ain ollu riidu bivdonjuolggadusaid hárrái, makkár vugiid lea lohpi geavahit ja áiggi ektui, goas sáhttá bivdit.

Njuolggadusat bivdui leat oktasaččat olles riikii. Leat guovddáš eiseválddit mat leat mearridan guđiid elliid sáhttá bivdit, gos sáhttá bivdit ja áiggi go lea lohpi bivdit, ja makkár vearjjuid dahje bivdovugiid sáhttá geavahit. Bajit njuolggadusat leat mearriduvvon Fuođđolágas (Viltloven), ja dárkilet njuolggadusaid mearrida Dálkkádat- ja Birasdepartemeanta (forskrifter av Klima og miljødepartementet). Dáid njuolggadusaid siskkobealde lea Finnmárkkuopmodagas (FeFo) ráddjejuvvon vejolašvuohta reguleret bivddu Finnmárkkus, omd. mearridit eriid rievssat- ja ealgabivdui iešguđege jahkái. Buohkat geat áigot bivdit Norggas fertejit váldit báhčingeahččaleami ja máksit bivdodivvaga. Muhtin elliidšlájaid ovddas ferte vel dasa lassin máksit sierranas goddindivvaga.

Bivdu lea dahkkon bierggu dihte, náhki ja sállaša eará ávkkálaš osiid dihte. Dálá áigge leat vel eará nai ákkat deaŧalaččat ollu bivdiide, nugo olgoeallin, gelddolašvuohta ja trofeat.

Boraspiriid leat maid bivdán danne go dat leat leamaš áittan bohccuide ja eará guohtunelliide. Muhtun áigge adnui maiddái mirkkohuvvan seakti boraspiriid goddimii, muhto dat gildojuvvui 1932: s. De bivddii Finnmárkku Fylkkadiggi spiehkastaga das: «... dog undtas innlandsherredene Polmak, Karasjok og Kautokeino hvor sådan fangst er en betydelig erhvervsgren og gift omtrent utelukkende benyttes.» (= spiehkastat dahkko sisgielddaide Buolbmágii, Kárášjohkii ja Guovdageaidnui, gos dakkár bivdu lea deaŧalaš ealáhussuorgi ja masa aivve fal mirko adno.) Mieđihuvvui go dat spiehkastat?]

Myrdene Anderson muitala girjjis Saami ethnology (1978) ahte mirkkohuvvon monit adnoje seaktin guolgaelliide: “ One type of bait was the egg of any smaller bird species, cizaš, injected with a commercial poison, and sealed with animal tallow." (=Ovtta lágan seakti lei monni vaikko makkár smávva loddešlájas, cizážis, masa lei biddjon sisa ostojuvvon mirko, ja gokčojuvvon ealli buiddiin.)

Dalle go ledje gottit

Maŋemus jiekŋaáiggi elle gottit guhkkin lulde Eurohpás, ja go jiekŋa suddagođii, čuvvo gottit maŋis. Seamma dahke maiddái ollu olbmot, geain lei goddebivdu leamaš dehálaš oassin sin eallinbirgenlágis. Dan rájes ledje gottit deháleamos sálašin stuora osiin davviguovlluin, dassá go boazodoallu dađi mielde bođii goddebivddu sadjái. Dál gávdnojit davviguovlluin gottit dušše muhtin várreguovlluin Lulli-Norggas ja meahcceguovlluin Lulli-Suomas.

Guovdageainnus leat oallut bivdorokkit luonddus, mat leat leamaš anus gottiide. Dát bivdoáigodat bisttii máŋga duhát jagi. Boarráseamos dovddus áigemeroštallan Norggas lea áiggis su. 3700 o.Kr. 1500-logus geahččaledje eiseválddit bissehit dakkár bivddu, muhto bivdojuvvui goit gitta 1700-lohkui. 1863: s bođii láhkagielddus bivdorokkiid ráhkadeapmái ja geavaheapmái. Bivdorokkit biddjoje dávjá baskkes báikkiide gokko gottiin lei johtingeaidnu. Sáhtte maid ráhkaduvvot seaibbošáiddit nu ahte gottit besse mannat dušše dakko gokko ledje gillárat. Dakkár bivdorusttegat leat dovddus measta miehtá dan guovllu gos leat leamaš gottit. Finnmárkku duoddaris dat leat roggojuvvon eatnamii, ja eará guovlluin leat bivdorokkit huksejuvvon bajás geđggiiguin. Guorba duoddaris, gos lei asehis eanan, leat adnon eará vuogit, nugo seaibbošáiddit bákteravdda guvlui, dahje čilat ráhkaduvvojedje seaibbošáiddiid guora. Finnmárkkus leat registreren 540 báikki main leat oktiibuot 5487 bivdorokki.

Guovdageainnus leat registreren bures 400 bivdorokki. Eatnasat dain leat lahka Guovdageaineanu ja dan oalgejogain, ja ee. leat ollu bivdorokkit Ávžžis. Leat gal vel maiddái árvideames ollu bivdorokkit mat eai leat registrerejuvvon.

Eanasoassi dain dieđuin mat mis leat goddebivddu birra, mii leat ožžon arkeologalaš gávdnosiin, muhto gávdno maiddái seammaáigásaš muitaleapmi sámiid goddebivddus. Lea Johannes Tornæus muitalus “Om vildrensjakten” (=Goddebivddu birra), mii lea jorgaluvvon sámegillii ja almmuhuvvon nugo "Mui'talus gåd'di-bivdo birra" Ruong girjjis (red): Duov'dagat ja bargot.

Boraspiret ja guolgaeallit

Doloža rájes juo leat bivdán guolgaelliid, nu go guovžža, geatkki, gumppe, ruksesriebana, njála, oarri, čeavrá ja neađi. Dáid eai bivdán ovddemus bierggu, muhto náhki dihte. Dávjá olbmot eai borran daid oba ge. Sámit leat ieža atnán eanemusat bohcconáhki biktasiidda, muhto maiddái eará guolgaelliid náhkiid. Juo vikiŋŋaidáigge dahje vedje vel ovdal dan áiggi juo, leat guolgaelliid náhkit adnon dehálaš gávpegálvun ja vearromáksun. Guolgaelliid náhkit, maid sámit ledje bivdán, fievrriduvvoje guhkás lulás Eurohpái, gos bajitgearddi olbmot geavahedje daid.

Rievdadeapmi bivdoeallimis bohccuid, sávzzaid ja gáiccaid guođoheapmái, dagahii ahte dat stuora boraspiret šadde gilvaleaddjin, ja danne bivdu čuzii daid elliid jávkadeapmái. Lei guhká stáhtalaš politihkka ahte daid galggai jávkadit, ja máksojuvvui báhčinbálká daid ovddas. Muhtun bivdiide báhčinbálká lei mearkkašahtti dienas.

Guovža

Guovžžabivdu lea dološ sámi árbevierru. Dávjá baldojuvvui guovža olggos biejustis giđđat ja goddojuvvui sáittiin. Dán bivdui ledje čadnojuvvon máŋga meanu, ja maiddái dasa mo guovžžain galggai meannuduvvot maŋŋil. Dat lea govviduvvon filmmas “Veiviseren/Ofelaš”.
Neahttačájáhus Sámi osku ja mytologiija (http://saivu.com) govvida meanuid dán bivddu oktavuođas ná: Bivdojoavku manne bieju guvlui mearriduvvon vuoruid mielde. Son gii lei gávdnan bieju, manai ovddemusas. Sus lei soabbi, ja das lei messetriekkis gitta. Messet adnojuvvui várjaleaddji metállan. Guovža ii namuhuvvon namain bivddus, muhto gohčoduvvui “guolgaáddján” ja “áddján” dahje eará namahusaiguin. Go bivdojoavku bođii ruovttoluotta, de fertii son gii lei goddán guovžža, mannat duogábealde goađi boššui (bassi báiki maŋábealde árrana). Nissonat fertejedje geahččat máhccan guovžžabivdiide messetrieggá čađa, várjalan dihte čalmmiideaset dan vuoimmis mii suonjardii sis. Nissonat čolge rukses máihli suskojuvvon leaibebárkkus bivdiid nala. Nissonat eai beassan leat lahkosis go guovžža njuvve ja vušše, ja nissonat ja dievddut boradedje sierra ja borre iešguđetge osiid guovžža bierggus. Meanut guovžžabivddu oktavuođas rievddadedje báikkis báikái, muhto buot báikkiin galggai čohkket guovžža dávttiid ja hávdádit daid maŋŋel go ledje geargan boradeames. Dakkár guovžžahávddit leat dovddus sihke Norggas ja Ruoŧas.

Earret bierggu ja náhki, geavahedje maiddái guovžža siskilušaid. Earenoamážit geavahuvvui sáhppi ja čoavjebuoidi dálkkasin, sihke olgguldas háviide ja čalbmedávddaide ja siskkildasat čoavjedávddaide, nuorvodávdii, tuberkulosii ja earái.

Gumpe

Gumpe leat ovddemus bivdojuvvon danne go lea goddán bohccuid. Leat máŋga muitalusa boazosámiid birra geat oaguhedje gumppiid čuoigga ja maŋemus godde daid sáittiin. Gumppet leat maid bivdojuvvon gilláriiguin ja sevttiiguin. 1845 rájes gitta 1930 rádjái lei báhčinbálká gumppes, ja de gal gumpe buoremuddui jávkaduvvui Norggas. Finnmárkkus ii leat dál bissovaš gumpemáddodat, muhto vánddardeaddji gumppet bohtet duollet dálle Suomas ja Ruoššas. Gumpe lea prinsihpalaččat leamaš ráfáidahtton máŋga jagi, muhto lea liikká addon lohpi vissis bivdui, ja earenoamážit Østlánddas lea leamaš ja lea ain stuora riidu dán ektui. [Goas son maŋemus báhččui gumpe Guovdageainnus?]

Geatki

Geatkkit leat viidát lávdan Finnmárkkus, ja leat lassánan maŋit jagiid. Maiddái geatki lei goasii jávkaduvvon báhčinbálkká geažil. 1982: s geatki ráfáidahttui ja maŋŋel dan lea máddodat nagodan stuorrut. Finnmárkkus leat maŋemuš jagiid leamaš eambbo geatkkit go máddodatmihttomearri lea. Danne bivdojuvvo geatki, vai lohku unnošii, danne go geatki váldá ollu bohccuid. Lea hui váttis goddit geatkki dábálaš bivddus, ja danne lea muhtomin adnojuvvon cuiggoduvvon bivdovuohki, mainna sáhtte goddit olles geatkebearraša biejus dálvet.

Albbasa

Albasa máddodat lea sturron ja lea rahppon earrebivdu ođđajagimánus gitta njukčamánnui dain guovlluin maidda boraspirelávdegoddi dahje Birasgáhttendirektoráhta lea mearridan bidjat eari. Albbas lea oidnon Guovdageainnus maŋemus jagiid, ja dat lea maiddái goddán bohccuid ja dagahan ahte ealut leat bieđganan.

Ruksesrieban

Ruksesrieban lea dábálaččamus boraspire Finnmárkkus. Dat lea dávjá bivdojuvvon náhki dihte, muhto lea maiddái bivdojuvvon vai unnošii máddodat ee. go ferte vuhtiiváldit njála dili.

Njálla

Njálla lei earenoamáš bivnnut náhki dihte, mas sáhtii leat alla haddi. Dasa lassin lei das ovtta gaskka báhčinbálká. Njálla bivdojuvvui nu garrasit ahte goasii jávkaduvvui árrat 1900-logus miehtá Norgga. Vaikko ráfáidahttui 1930: s, lea máddodaga njiedjan joatkašuvvan. Muhtin hárve sajiin leat báhcán smávva máddodagat, ee. Várnjárggas, muhto Guovdageainnus ja ránnjásuohkaniin ii leat eará báhcán njálas go muhtin báikenamat main lea Njálla-.

Čeavrris

Čeavrágillára čájeheapmi, Goahteluokta 2008
(Foto: Svein Lund

Ovdalaš áigge: Mádjit

Mádjit bivdojuvvui ovdalaš áigge náhki ja sáhpi dihte, ja lei nu ohcaluvvon ahte jávkaduvvui miehtá Davvikalohta 1700- ja 1800-logus. Mádjitsáhppi adnojuvvui sihke olgguldasat ja siskkáldasat máŋggalágán dávddaide. Mádjitbuoidi adnojuvvui vuoiddasin ee. háviide, čielgebákčasii ja leasmái, ja siskkáldasat čoavjebákčasii ja obbondávdii.

Njoammil

Njoammila leat ovdal ollu bivdán gielain. Dáluin bidje dávjá gielaid suoidnestáhkáid vuollái, danne go doppe lávii njoammil čiehkádallat. Lei maiddái dábálaš bidjat gielaid meahccái, dakkár báikkiide gokko dihte njoammil lávii njuikut (njoammelrátnu). De bidje dávjá suinniid giela gurrii. Njoammiliid báhče maiddái bissuin, muhto giellabivdu lei deaŧalaččamus. Eanasoassi njoammiliin vuvdojuvvojedje Bossugohpemárkanis ja ostiide Suomas ja Ruoŧas. Sáhtii gal leat maiddái nu, muhto njoammila eai atnán buorren biebmun. Go njoammila vuvde, de máksu dan ovddas lei dego golbma rievssaha ovddas. Guovdageainnu olbmot hárve borre njoammila ieža. Njoammelnáhkki adnojuvvui ee. gietkamii njuoratmánnái.
Máŋgga báikkis Sámis, ee. Guovdageainnus, lea dovddus ahte lávejedje mollet njoammelgáhkiriid čáhcái dahje mielkái ja juhkat dan luhčadávdda vuostá.

Bivdu gilláriiguin

Guolgaelliid leat bivdán eanas oassái iešguđetlágán gilláriiguin, ja dávjá oktan sevttiin, mii galggai geasuhit elliid. Dávjjimusat ledje gillárat ráhkaduvvon ruovddis, ja sámegillii dat leat gohčoduvvon “ruovddit” (ruovdi máŋggaidlogus). Dain ledje guokte váldošlája: juolgeskárrit (dá. trampsaks) ja čeabetgillár. Juolgeskárrit časke ealli juolggi badjel, ja ealli juogo darvánii dasa ja biidnahuvai dassá go bivdi bođii ja gottii ealli, dahje dat gaikkui juolggi luovos stuora bákčasiiguin ja háviiguin, ja dat jámii de maŋŋil lápmašuvvamis. Čeabetgillár galggai časkit ealli čeabeha badjel ja dainna lágiin goddit jođánit. Juolgeskárrit leat guhká leamaš gildojuvvon Norggas, muhto skárrit mat časket ealli čeabeha badjel leat ain lobálaččat vissis oktavuođain.

Leat maiddái leamaš anus iešguđetlágán gillárat muoras dahkkon. Dat sáhtii leat čuolda dahje muorrabihttá mas ledje golbma cakki bajimusas, masa lei biddjon seakti gaskaleamos caggái, vai ealli juolgi galggai darvánit go geahččalii gizzut bajás seavtti rádjái. (Gohčoduvvui dá. revetane / buoidecakkit) Leat maiddái adnojuvvon gahččanluŋkkat, vai ealli darvehuvvui eallinaga.

Sarvvabivdu – sámi árbevierru?

Ovdalaš áigge oidnui sarvva hárve Guovdageainnus. Muitaluvvo ahte 1918:s lei okta olmmái báhčán sarvaga duoddaris. Son ii nagodan dan akto fievrridit, ja fertii vuolgit márkanii bivdit veahki. Son jurddašii ahte olbmot eai dáidde jáhkkit go son dan muitalii, ja danne son čuohpai sarvaga nuppi bealji Ja válddii dan mielde duođaštussan. Maŋŋel 2. máilmmisoađi šadde dađistaga eambbo sarvagat, ja árrat 1960-logu rájes lea leamaš organiserejuvvon bivdu. Goddon sarvagiid lohku lea lassánan 15 eallis 1961:s gitta 850 eallái 2012:s.

Sarvvabivdu lea dál stuora dáhpáhus sidjiide geat oassálastet ja lea stuora vuordámuš válla geassimis, guđet bivdojoavkkut besset bivdit guđiid válain. Lea nu stuora beroštupmi dán bivdui, ahte leat juohke jagi guhkes varráidlisttut ja máŋggas fertejit diktit dan orrut ja sávvat ahte lea buoret lihkku nuppe jagi. Guovdageainnus leat 45 bivdobáikki, ja leat dušše suohkanat Kárášjohka (65) ja Deatnu (50) main leat eambbo. Sarvvabivdu lea álgoálggus várrejuvvon bivdiide geat orrot Finnmárkkus, muhto lea lohpi váldit muhtimiid olggobealde mielde bivdojovkui. Dain geat bivdet Guovdageainnus, leat eatnasat eret suohkanis. Leat maid máŋggas Guovdageainnus beassan bivdit eará suohkaniin. Ovdal ledje goasii dušše dievddut mat bivde sarvaga, muhto maŋit jagiid leat dađistaga eanet nissonat bivdigoahtán, ja leat olles bivdojoavkkut main leat dušše nissonat. FeFo rámpo iežaset neahttasiidduin ahte sis lea riikka hálbbimus sarvvabivdu. Liikká šaddá oalle ollu máksit, ja máŋggas oaivvildit ahte FeFo dine liiggás ollu bivddus.

Bivddu oktavuođas addo sierralohpi mohtorjohtolatnjuolggadusain, nu ahte beassá vuodjit gohttensadjái ja doalvut olggos báhččon sarvaga. Lea leamaš ollu nággu dáid njuolggadusaid hárrái. Máŋggas oaivvildat ahte suohkanat leat leamaš beare miehtasat addit sierralobiid, ja ee. lea 6 olbmo bivdojoavku beassan vuodjit 6: in ATV: ain. Iige leat álo čielgasit daddjon sierralobiin gokko sáhttá vuodjit ja galle háve beassá vuodjit. Dasa lassin lea ollu eanet vuodjin leamaš, earret go dan masa lei addon lohpi, ja bearráigeahčus leat oalle máŋga bivdi gávnnahallan lobihis vuodjimis.

Doppe gos sarvvabivdu lea biddjon boazodoalu čakčaguohtunguvlui, lea muhtomin šaddan riidu sarvvabivddu ja boazodoalu gaskii.

Sarvva lea ovddemus bivdojuvvon bierggu dihte. Sarvvabivdiid bearrašat borret gal eanas oasi ieža, muhto soapmásat vuvdet kafeaide ja restoráŋŋaide. Sarvvačoarvi lea muhtin oassái adnonduodjeávnnasin.

[Mo geavahuvvo sarvvanáhkki? Man stuorra oassi suonain, varas, siskilušain jna. geavahuvvojit?]

Loddebivdu

Rievssatbivdu

Viidámusat váldon sálaš Finnmárkku duoddaris lea rievssatbivddus. Eanemusat gávdno rievssat, muhto dáppe gávdno maiddái muhtin muddui giron. Giron lea obbalaččat bajábealde ordda, ja danne ii soaba bivdit dan gielain, muhto goappašat šlájat báhččojit bivddus bissuin.

Giellabivdu lea báikkálaš árbevierru ja dat lea nu áigahaš árbevierru ahte eat dieđe goas dat álggahuvvui. Gielat ráhkaduvvojit dál seakka stráŋggas, muhto ovdal ii lean álki fáhtet dakkár stráŋgga. Anders Johansen Eira /Jussen Ánte muitala girjjis “Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 3: "Go mun ledjen lunta, eai lean rievssatstráŋggat. Mii aniimet árppu, vilges árppu mii gierddai rievssaha. ... Ovdal soađi, sullii 1938: s bohte rievssatstráŋggat ja šattai mihá álkit. Ii dárbbahan dieid gávvadagaid."
Gielat darvvihuvvojit miestagiidda, gokko rievssahat lávejit vázzit, seammás go rissiiguin gokčá eará geainnuid.

Sihke dálusámit ja boazosámit leat bivdán gielaiguin, muhto eanas dálusámit. Eai leat leamaš formálalaš njuolggadusat mat livčče mearridan geat ožžot bivdit rievssatgielaiguin. Lei dábálaš vierru ahte son gii dagai darfegoađi duoddarii, sus lei vuoigatvuohta bidjat gielaid goađi lahkosis. Leat hárve olggobeale olbmot geat bohtet bivdit gielaiguin. Njuolggadusaid mielde lea bivdu gielaiguin várrejuvvon olbmuide geat orrot fylkkas. Dán áigge lea nu ahte son gii áigu bivdit gielaiguin, ferte dieđihit FeFoi ovdagihtii ja maŋŋil dieđihit sállaša hárrái.

Áiggiid čađa lea máŋgga háve leamaš sáhka gieldit bivddu gielaiguin. Go Norga árra 1990-logu ozai miellahttuvuođa EU: ii, lei várran giellabivddu hárrái, go dakkár bivdu lea gildojuvvon EU: s. Dalle lei šiehtadallan galggai go dahkkot spiehkastat Norgga dáfus, muhto go ii šaddan miellahttun, de ii lean šat dárbu dasa.

Rievssat lea maid bivdojuvvon bissuin goit 1800-logu loahpa rájes, ja veadjá vel ovdal nai. Dat bivdu lei eanemusat čakčat. Guovdageainnus lávejedje bivdit ieža ráhkadit luođaid, go lei divrras oastit bissoneavvuid.

Maŋŋel go johtolagat lea buorránan, lea olggobeale bivdiid lohku ollu lassan. Earret giellabivddu ja sarvvabivddu, de ii leat rievssatbivdu bissuin dušše várrejuvvon finnmárkulaččaide. FeFo vuovdá bivdokoartta buohkaide, ja Guovdageainnus leat eanas rievssatbivdit lullinorgalaččat. Eatnasat bivdet daid vuosttaš vahkuid maŋŋel go bivdoáigodat rahppojuvvo čakčamánus. Stuora oassi sis bivdit oktan beatnagiin, mii ii leat báikkálaš árbevierru. Go bivdu dáhpáhuvvá dakkár guovlluin gos leat seamma áigge bohccot, šaddá dávjá riidu, go luovos beatnagat sáhttet baldit bohccuid. Rievssatbivdiid johtu suohkanii lea nu stuoris, ahte leat mearkkašáhtti oastijoavku suohkana turistaealáhussii.

Rievssahiid geavaheapmi
Rievssahat leat bivdojuvvon eanas vuovdima dihte. Go bivde gielaiguin dálvet, de sáhtii sálaš bissut guhká galbmasis, ja ollu bivdit čogge sállaša ja fievrridedje dan márkanbáikkiide vuovdimii, ja earenoamážit lei Bossugohpemárkan juovlamánus ja njukčamánus deaŧalaš. Doppe lei gitta 1400-logus márkanbáiki, gos siseatnama sámit vuvde gálvvuid, nu go bohccobierggu, náhkiid ja rievssahiid. Dološ áigge ledje ollu eambbo rievssahat go dál, ja dáhpáhuvai ahte muhtin bivdit sáhtte bivdit badjel duhát rievssaha ovtta dálvvis. Das sáhtii leat buorre dienas, ja rievssahiid vuvde dábálaččat sihke Áltái (earenoamážit Bossugohpemárkanis) ja Ruŧŧii ja Supmii.

Guovdageainnu olbmot leat ieža unnán borran rievssahiid. (Leat go geavahan rievssatdolggiid?)

Állat

Állat boahtá Finnmárkui árrat giđđat, cuoŋománus – miessemánus, ja dološ áigge lávejedje bivdit daid gielaiguin lahka orrunbáikki. Ledje earenoamážit mánat ja nuorat geat bivde daid, ja dát lei muhtun muddui hárjehus giellabivdui, maid sáhtte maŋŋil atnit ávkin rievssatbivdui. Smávva gielat dahkkon stráŋggain dahje heasttašuovkkain, darvvihuvvoje gitta spihkáriiguin muorrabrehttii, ja de dat biddjui olggos ja botkkuhedje loddesiepmaniid nala. Lávejedje borrat daid lottiid maid bivde, muhto ii lean ollu biebmu ovtta lottis. Dát lea árbevierru mainna leat áigá heaitán, muhto leat ain vuoras olbmot Guovdageainnus geat leat dáid bargan iežaset mánnávuođas.

Giđđalodden

Guovdageainnu suohkanis lea giđđalodden leamaš guhkes árbevierrun. Dát bivdu lea leamaš ja lea ain hui ollu moitojuvvon, go dás leat bivdán dušše giđđat, dan sadjái go almmolaš fuođđohálddašeapmi dadjá ahte čáhcelottiid galgá bivdit čakčat.

Bivdu lea dáhpáhuvvan giđđat (dábálaččamusat miessemánus), go čáhcelottit johtet davás seamma áigge go jiekŋa jogain ja jávrriin luoitáda. Bivdu lávii ovdal dáhpáhuvvat viidát duoddaris, go olbmot bivde árbevirolaš bivdobáikkiin iežaset lagasbirrasis. Ássama sentraliseren oktan bivdogildosiin, lea dagahan ahte máŋga dain árbevirolaš bivdoguovlluin eai leat šat anus.

Bivdu lea doaimmahuvvon nu ahte huksejuvvui čila jávregáddái dahje eatnogáddái. Dávjá adnojuvvoje čohkkánlottit. Ovdal ledje ráhkaduvvon muoras, muhto maŋemus jagiid leat plastihkkalottit ostojuvvon.

Báhčinvearjun lea eanas adnojuvvon hávlabissu / hávlár. Ovdalaš áigge bivde maiddái čáhcelottiid gielaiguin, ja de geavahedje seammalágán árppu / stráŋgga go rievssatgielaide ja bidje daid čáhceravdii, ja dávjá ráhkaduvvon darfesulluide čáhcái.

Maŋŋel guhkes dálvvi ledje čáhcelottit vuosttaš varas biergu maid fidnii guhkes áigái. Lei maid dat áigi go biergu lei buoremus, ja ledje dušše rávis lottit. Giđđat lea čáhceloddi earenoamáš buoidi ja das leat ollu biebmoávdnasat maid olbmot váillahit maŋŋel dálvvi, nu go D-vitamiidna ja ruovdi.

Čakčat ii galgan báhčit čáhcelottiid, oaivvildedje Guovdageainnus, danne go jagi bessošat ledje vuos nu unnit ahte daid ii gánnáhan bivdit, danne go dain lei unnán biebmu. Biebmoávdnasiidda, mat leat čáhceloddebierggus, ii ge lean dárbu earret go giđđat.
Go rievssat ja njoammil bivdojedje vuovdima várás, de lei čáhceloddebivdu obbalaččat iežaset geavahussii.

Ovdal bivde máŋga loddešlája, nu go bunásuorssá, skoara, njurgo, čivssa, snártala, vuoktafiehtaga, čoađggi, goalssi ja haŋŋá.

Giđđalodden lei dálusámiid árbevierru, danne go dat dáhpáhuvai dan áiggis go boazosámit ledje johtán mearragáddái. Sullasaš bivdu lea árbevirolaččat dáhpáhuvvan máŋgga sajis sihke sámi ja dáčča guovlluin, muhto lea dušše Guovdageainnus ahte dát árbevierru lea bisson botkekeahttá dálá áigái. Bivdiid lohku leat maŋemus jagiid leamaš 90 % dievddut ja 10 % nissonat.

[Diehtu čadnon loddebivdui.]

Čáhcelottiid ráhkadeapmi borramuššan
[Báhččon čáhcelottiid vurken. Vuoššan, steiken.] Earret bierggu, de leat geavahan čáhcelottiid dolggiid ja uvjjaid (mo?). (Lea go náhkki geavahuvvon?)

Dálá bivdonjuolggadusat
Guovdageainnu suohkan lea áidnu suohkan Norggas gos lea lobálaš vissis meari bivdit čáhcelottiid giđđat. Ollislaš bivdoearri lea dál biddjon 150 čáhceloddái. Lea dušše lohpi báhčit vuoktafiehtaga, bunásuorssá, ja goalssi. Gitta čuođi čáhcelotti maid bivdet, sáhttet leat vuoktafiehtagat. Lea dušše lohpi báhčit varis lottiid. Sii geat áigot bivdit, fertejit ohcat bivdolobi ovdagihtii, ja dušše sii geat leat orron Guovdageainnus maŋemus vihtta jagi, sáhttet oažžut lobi. Dat 150 čáhcelotti juogaduvvojit ohcciide. Maŋemus jagiid leat leamaš sullii 100 máhttádan bivdi, ja bealli sis leat beassan bivdit guokte čáhcelotti, ja dat earát dušše ovtta. Bivdoáigodat bistá dušše logi beaivvi siskkobealde áigodaga 15.05.: s gitta 10.06.: ii, ja álggahanáigemearri rievddada dan ektui man árra giđđa lea. Álggahanáigemeari mearrida FeFo ovttasráđiid Guovdageainnu suohkaniin.
Leat golbma guovllu gos lea lohpi bivdit:
1) Čalbmejávri, Luovosjávri, Luovosluoppal, Áidejávri ja Láhppojávri.
2) Guovdageaineatnu, šaldi rájes Ákšomuotkkis gitta Suohpatjoganjálbmái, Láppesullo rájes gitta Láhppojoganjálbmái (earret Mieronjavi), Hábatguoikka rájes gitta Máze-joganjálbmái, Čievramielli rájes gitta Heastanjárgii.
3) Šihččasáiva, Roggeluoppal, Gálaniitu ja Rágesluoppal.

Riidu loddebivddu hárrái.

Guovdageainnu olbmuin ja guovddáš eiseválddiin lea leamaš ja lea ain iešguđetlágán ipmárdus dan dáfus mii lea dohkálaš ja mii lea dohkkemeahttun giđđa- ja čakčabivddu hárrái. Johan K. Hætta (Lemeha Juhán) muitala girjjis Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 11: "Giđđat leat dáppe álohii lodden, nu guhká go mun muittán. Ii oktage dadjan ahte lea lobiheapme. Mu váhnemat ja sin váhnemat leat lodden. Ieš álgen loddet nuppelot jahkásažžan. Dalle ii lean bearráigeahččan. Soahtejagiid loddii maiddái leansmánni Dahl. Ieža doalaimet áigemeari goas loddet, ain makkár giđđa lei. Dábálaš giđa álggii lodden miessemánu 20. beaivvi, ja bisttii olggos miessemánu. Jus goavvi giđđa, de bisttii sullii geassemánu 6. beaivái. Lottit eai nohkan min báhčimiin. Muhtin giđa ledje eambbo go dan ovddit. Mu mielas ii leat giđđalodden vearrut, ii ge loavtte lottiid. Lottit nohket jus borgemánus goddá čivggaid, nugo dát lea lohpi. Lihkus eai olbmot dáppe beroš loddet čakčat.

1954: s gildojuvvui giđđalodden, danne go oaivvildedje ahte lottit galge beassat leat ráfis monnenáiggis, ii ge galgan bivdit dan jagiáiggis go loddemáddodat lei vuolimusas. Eanas báikkiin nogai de dát árbevierru, muhto Guovdageainnus eai áigon vuollánit, ja máŋggas jotke bivdduin, vaikko lei gildojuvvon.

19?? rájes (Iskka jahkelogu) ozai suohkan spiehkastaga dán njuolggadusas, vai addo ráddjejuvvon lohpi bivdit čáhcelottiid. Dat lea dan rájes leamaš váttis gažaldat ja lea ain nu. 1994: s álggahuvvui 3-jahkásaš geahččalanortnet earrebivdduin. Bivdoearri biddjui dalle 300 varrásii. Guđiid šlájaid lea leamaš lohpi bivdit, lea rievddadan, ja omd. ledje 1994: s 5 šlája (bunásuorsa, čiksa, snárttal, vuoktafiehta ja čoađgi) ja 1995: s ledje 6 šlája (čiksa váldui eret listtus, muhto haŋŋá ja goalssi oaččui bivdit). Maŋŋil lea dát gaskaboddosaš ortnet joatkašuvvan máŋgga háve, muhto sihke lottiid lohku ja šlájaid lohku lea unniduvvon. Bivdu lea dál muddejuvvon gaskaboddosaš njuolggadusain mii lea fámus 2013 rájes gitta 2022 rádjái.

Báikkálaččat leat máŋggat searat bargan dan nala ahte giđđalodden galggašii šaddat bistevaš ortnegin, ja stuorát eriiguin. Áŋggirdeaddji dán hárrái lea leamaš SBMS - Sámi bivdo- ja meahcástansearvi, man eanas (buot?) suohkanpolitihkkárat leat ollásit dorjon.

Guovvamánus 2018: s attii Sámi Bivdo- ja meahcástansearvi dán cealkámuša giđđaloddema hárrái:
Gustojeaddji ortnet bivdui lea leamaš fámus 5 jagi. Guovdageainnu suohkan ja FeFo leat ráhkadeame raportta guoskevaš njuolggadusa § 6 hárrái, ja earenoamážit čielggadit mo ortnet bisuha sámi kultuvrra. SBMS áigu aktiivvalaččat leat veahkkin dán árvvoštallamis.
SBMS diđii dalle go dálá ortnet ráddjejuvvon giđđaloddemii álggahuvvui, ahte dat ii mainna ge lágiin deavdde dan vuolimus dási mii gáibiduvvo, vai galggašii bisuhit dan kultuvrra mii lea čadnon giđđaloddemii. Min miellahtuid gaskkas ja muđui Guovdageainnu álbmogis lea seamma oaidnu dasa. Meahcceresursaávkkástallan lea leamaš eaktun vai sáhtii cegget bistevaš ássama. Davviguovlluin leat dát eavttut vel čielgasabbot. Toleránsa birgemii lei olu unnit ja heiveheapmi valljodahkii dađi rašit. Giđđaloddema ávkkástallan lei deaŧalaš oassi dán heiveheapmái. Birgen dán valljodaga haga sáhtii leat váttis, go galggai birget miehtá giđa dassá go bohte eará resurssat olámuddui. Dát resursaávkkástallan lea ovdánahttán rikkis kultuvrra ja máhtu mii ain eallá ja lea deaŧalaš oassi sámegielas, terminologiijas ja sámi biebmokultuvrras. Jus eisseválddit gáržžidit dán bivddu, de dát kultuvra ja máhttu jávká ja dagaha ahte sámit gefojit sierra álbmogin.
Sámiid hálddašeapmi iežaset geavahanguovlluin ii leat goassege leamaš áittan dáid guovlluid ceavzilvuhtii. Liikká leat sámit geat fertejit guoddit reguleremiid váikkuhusaid go stuoraservodat ja earát bákkuin noađuhit valljodaga.
Birasgáhttendepartementii lei guovddáš ággan go lei váilevaš fágalaš vuođđu, mii mearridii ahte earri fertii biddjot nu vulos go dahkkui (150 lotti). Earit galge ođđasit árvvoštallot maŋŋel go fágalaš vuođđu lei ásahuvvon. SBMS gávnnaha ahte ii mihkkege leat dahkkon buoridit fágalaš vuođu.
SBMS lea ovdal cealkán ahte ortnet nu go dat lea ásahuvvon, lea Guovdageainnu álbmoga hárdin, geain lea giđđaloddema ávkkástallan árbevierrun. Go geahččá makkár geatnegasvuohta dáčča eisseválddiin lea sámiide, gaskariikkalaš ja riikka lágaid ektui, mat eai leat ollašuhtton, de dát reguleren ipmirduvvo vealaheapmin.
SBMS lea gávnnahan ahte Guovdageainnu suohkan ii galgga šat dieđihit loddebivddu dan hámis go lea mearriduvvon. Unnimusgáibádus vai ortnet galgá adnojuvvot ávkin sámi kultuvrii, ferte leat ahte: Sii geat atnet ávkkástallama árbevierrun, galget sáhttit alcceseaset viežžat valljodaga varasin. Ii leat leamaš árbevierru galmmihit dahje konserveret čáhcelottiid.
Buot loddešlájat, maid lea leamaš árbevierrun bivdit, galgá sáhttit bivdit. Mii dohkkehit ráddjejumiid daid šlájaid hárrái mat leat áittavuložin. Sis geain lea ávkkástallan árbevierrun, galget beassat bivdit sin árbevirolaš guovlluin.
Njukčamánus 2018 boahtá Finnmárkokommišuvdna Guovdageidnui álggahit čielggadeami priváhta vuoigatvuođaid hárrái eatnamiidda ja čáziide Guovdageainnu suohkanis. Vuoigatvuohta loddebivdimii šaddá leat oktan fáddán Finnmárkokommišuvdnii. SBMS áigu aktiivvalaččat bargat dan hárrái ahte kommišuvdna buvttašii iežas oaivila ee. dán vuoigatvuođagažaldahkii. Dan áiggis dassá go Finnmárkokommišuvdna lea guorahallan vuoigatvuođaid Guovdageainnus, lea iešguđetge olbmo duohken ahte áigot go čuoččuhit ahte lea alddiineaset vuoigatvuohta, go aktiivvalaččat loddejit. SBMS diehtá ahte dát soaitá rihkkut Fuođđolága mearrádusaid. Eará dáfus čájehuvvo ahte eisseválddiid meannudeapmi sámi vuoigatvuođaid hárrái, maiddái lea láhkarihkkun.

Liikká eai leat buot giliin Guovdageainnus bivdán čáhcelottiid, ja muhtumat leat oaivvildan ahte ii leat riekta bivdit daid. Per Gaino Láhpoluobbalis lei okta dain, geat eai liikon dán bivdui: "Per Gaino dajai, go mii namuheimmet vuoigatvuođagažaldagaid, ahte dieđusge lei dáluássiin vuoigatvuohta geavahit daid vugiid mat ledje ealihan sin. Sin boares vuogit ledje luonddu vuogi čuvvon. Ovdamearkka dihte Láhpoluobbalis eai láven bivdit čáhcelottiid giđđat, go dat vuostálasttii sihke luonddu ja su riektedovddu báhčit lottiid dan áiggis go sis lea beassi."

(Geir Hågvar: Den samiske rettsdannelse i Indre Finnmark 1. s. 282) [Muhto lea go dát riekta, ii go loddebivdu dáhpáhuvvan OVDAL go čáhcelottit dahke beasi?]

Leat hárve olbmot Guovdageainnus geat leat vuostálastán čáhceloddebivddu. Okta sis lea Odd Mathis Hætta, gii lea gohčodan čáhceloddebivddu birasboalgan. Eanas vuostálastin lea boahtán olggobealde, nu go searvvis Norsk Ornitologisk Forbund ja Finnmárkku luonddugáhttenlihtus (2005). Luonddugáhttenlihtu báikkálaš searvi ii leat buktán cealkámuša, go ii leat leamaš ovttamielalašvuohta ášši hárrái.

Vaikko dál lea ásahuvvon ortnet earrebivddu hárrái, de ii leat riidu nohkan. Máŋgasat háliidivčče oalát bissehit bivddu, dan sadjái go báikkálaččat háliidit stuorát eriid ja ahte čakčabivdu bissehuvvo. Čakčabivdu lea prinsihpalaččat rabas buohkaide ja de eai leat earit, dušše mearrádus makkár šlájaid oažžu báhčit. Iige gáibiduvvo ahte ássá suohkanis dahje fylkkas jus áigu bivdit čakčat.
(Man mađe bivdet čáhcelottiid čakčat Guovdageainnus?)
SBMS lea dieđihan gažaldaga čáhceloddebivddu hárrái sámi árbevierrun ja vuoigatvuohtan ON-komiteai (Mii lea komitea namma?) ja lea ožžon mieđáhusa doppe. Árvvoštallo lágastit stáhta vuostá, muhto dat šaddá divrrasin.
Sámi Allaskuvla lea pláneme dutkanprošeavtta čáhcelottiid ja čáhceloddebivddu birra. (Eambbo dán birra.)

Čuonjábivdu

Ovdal lávejedje báhčit čuotnjágiid ovttat manu go dat bohte cuoŋománus ja go vuosttaš suttit rahpasedje jogain. Dát bivdu dáhpáhuvai de ovdal giđđaloddema.

Go čuotnjágat molsot dolggiid borgemánus, de lea vissis áigodat go eai sáhte girdit. Dalle čoahkkanit stuora doahkkin jekkiide lahka čázi, vai sáhttet vuodjalit báhtui jus bohtet boraspiret. Ovdalaš áigge dáhpáhuvai ahte olbmot njáhke čuotnjágiid lahka ja časke daid jámas soppiiguin.
(Lávejedje go čohkket uvjjaid maŋŋel dolgemolsuma?)

Eará loddebivdu

Lottit leat bivdojuvvon bierggu, dolggiid/uvjjaid dihte, ja muhtomin leat lotti eará oasit, nu go čeabet, gaccat ja njunni adnon earenoamáš ulbmilii. Gáhkkora náhkki oktan dolggiiguin, lea adnon ráhkadit náhkkelávkkaid, ja maiddái hearvan lávkkaide ja sisteseahkaide. Gáhkkora njunni adnui ovdal njuollanjunnin.

Ii leat gal leamaš dábálaš bivdit smávvalottiid, čoavžžuid ii ge gazzalottiid, earret go stuora gazzalottit, earenoamážit gonagasgoaskin lea muhtomin goddojuvvon go dat lea váldán misiid.

Lottemonit ja uvja

Meararittus leat čoaggán skávlli moniid ja eará mearralottiid moniid, ja maiddái siseatnamis leat čoaggán čáhcelottiid ja rievssahiid moniid. Monit vuššojuvvoje dakkaviđi, eai vurkejuvvon eai ge vuvdojuvvon. Vieru mielde ii galgan goassege áibbas gurret beasi, galge unnimusat guokte moni báhcit beassái. Earenoamáš vuohki ávkkástallat loddemoniid, lei ahte bidjat bajás loddekássa čoađgái. Das sáhtii váldit moniid máŋgga háve lottiid monnenáiggis. Ain sáhttá gávdnat čoađgekássaid jávre- ja já johkagáttiin Guovdageainnus, muhto dán áigge gal besset lottit ráfis lállit moniideaset.
[ (Man guhká lávejedje ávkkástallat moniin? Anderson girjjis (1978) daddjo ahte dušše mearagáttis lávejedje dalle ávkkástallat moniin.]
Lei maiddái dáhpi čoaggit uvjjaid loddebesiin, earenoamážit čáhceloddebesiin, muhto dat lei dábálaččabut meararittus go siseatnamis.

Lottiid geavaheapmi dálkkasin

Lottit ja monit leat adnon álbmotdálkkasin. Dás leat muhtun ovdamearkkat:
Guohcagan loddemoniid vuoidan háviid nala ja bávččas gieđaide ja julggiide.
Goaskima ja njuvčča sáhppi adnon “oavduávnnasin” seamma dásis go mádjitsáhppi.
Gáranasa sáhppi ja liegga loddevarra adnon riegádemiid geahpideapmái.
Rievssaha birri vuššojuvvo ja máihli juhkkojuvvui radde- ja čoavjebákčasiid vuostá ja vardimiid bisseheapmái, riegádeami ja mensa oktavuođas.
Leasmi vuostá sáhtii váldit easka báhččon garjjá, juohkit dan guovtti beallái ja bidjat bierggubeali várkkahaga nala.

Gáldut – bivdu
Anderson, Myrdene: Saami ethnoecology 2. Yale University 1978
Bustnes, J.0. & Nilsen, S. 1995. Populasjonsøkologiske vurderinger rundt vårjakt på ender i Kautokeino. NINA Oppdragsmelding 379: 1-24.
Bustnes, J.O. & Nilsen, S. 1996. Treårig forsøksordning med vårjakt på ender i Kautokeino: en oppsummering. NINA oppdragsmelding 445: 1-23.
Forskrift om kvoteregulert vårjakt på ender fra og med år 2013 til og med år 2022, Kautokeino kommune, Finnmark
Hætta, I.N.K., Jaren, V., Aarseth, T., Magga, O.H. & Halonen, L. 1985. Vårjakt på ender i Kautokeino/Guovdageaidnu. Utredning fra utvalg nedsatt av DVF.
Hætta, Odd Mathis: Samebygder på Finnmarksvidda. 2016.
Hætta, Sylvia W.: Gárdun. Árbevirolaš barggut mánáidgárddis. Davvi Girji 2006
Jaren, V. 1983. Andefuglundersøkelser og jakt i Kautokeino våren 1983. Rapp. no. 6. Fylkesmannen i Finnmark. Miljøvernavd.
Keskitalo, Alf Isak: Guovdageainnu suohkangirji / Kautokeino soknebok.
Myrvoll/Holm-Olsen/Thuestad: Fokus på fangstanlegg. En studie av fangstanlegg i Finnmark NIKU Rapport 54. 2011
Solbakken, Kjetil Aa.: NOF sier nei til fortsatt vårjakt på ender i Kautokeino
Svanberg, Ingvar og Tunon, Håkan: Samisk etnobiologi. Nya Doxa 2000
Trane, Irma: Rievssat gárdun – snarefangst. Várjjatgiella. 2002
Rypejakt på Finnmarksvidda NRK Norge rundt 1976
Valio,K. 1995. Andejakt-generalen. Villmarksliv nr 5
Vårjakt på ender i Kautokeino 1996. -Rapport fra Kautokeino kommune, Miljøvernkontoret.
Myrvoll/Holm-Olsen/Thuestad: Fokus på fangstanlegg. En studie av fangstanlegg i Finnmark NIKU Rapport 54. 2011

Filbma
Sámi allaskuvlla studeanttat: Rievssatgárdun
Giđđalodden
Árbediehtu / Sámi allaskuvla 2014
Radioprográmma Den omstridte andejakta i Kautokeino NRK Sápmi 07.05.2021

·

Mii giitit buohkaid geat leat veahkehan dan siiddu bargguin, earenoamážit Anton Dahl ja Johan Ingvald Hætta.