Govva Sámi álbmobeaivvi ávvudeamis 06.02.2016 Báktehárjjis. Olbmot lávlume Sámi soga lávllaga. Sámi soga lávlla álggus govviduvvo luondu Sámis.
(Govva: Svein Lund)

Guovdageainnu meahcceguovddáš

Luondu ja kultuvra

=

Duojit vuovdimassi Duodjeinstituhtas beassážiid 2016. Duodjeávdnasat leat bohccos dahje luonddus váldon.
(Govva: Svein Lund)

DÁŠ SÁHTÁT LOHKAT:
Sámi duodji
Teahter
Filbma
Govvadáida
Musihkka
Girjálašvuohta
Musea
Maid sáhttá Meahcceguovddáš bargat?

Sámi kultuvra lea nannosit čadnon lundui ja ii leat bálljo vejolaš bidjat čielga ráji gaskal luonddu ja kultuvrra. Kultuvra lea šaddan luonddu geavaheami bokte. Meahcceguovddáža doaibma lea earret eará fuomášahttit ovddeš áiggiid kulturmuittuid mat gávdnojit luonddus, luonddu kulturbáikin ja oktavuođa gaskal luonddu geavaheami ja sámi kultuvra.

Sámegielas leat ollu sánit mat govvidit eatnamiid ja luonddu. Eanas sámi duojit leat luondduávdnasiin duddjojuvvon, ja leat ráhkaduvvon ádnudiŋgan. Ii leat čielga rádji gaskal giehtaduoji ja dáidaga. Luondu ja luonddu ávkkástallan lea guovddážis Sámi kulturovdabuktimiin dego luđiin, lávlagiin ja musihkas, govvadáidagis, teáhteris ja girjjálašvuođas. Guovdageainnus lea valljugas kultuvra mii vuhtto earret eará sámegielas, beaivválaš boazodoalus ja meahcástallamis, duojis, luđiin, musihkas, teáhteris, govvadáidagiin ja girjjálašvuođas. Muhtun kultuvrralaš ovdamearkat mat leat Guovdageainnus ja main lea oktavuohta lundui:

Guovdageainnus lea hui rikkis kultureallin, mii boahtá ovdan ee, sámegielain, beaivválaš doaimmat boazosoalus ja meahcásteamis, duojis, luđiin, musihkas, teáhteris, govvadáidágis ja giurjjálašvuođas. Dás mii áigut čájehit muhtin kulturhámiid Guovdageainnus, ja deattuhit oktavuođa luondduin.

Sámi duodji

Maid mánnán oahppá, boarisin máhttá. Guovdageainnu mánáidskuvlla ohppiid duodječájáhus, Káffegalleriijas 1989.
(Govva: Svein Lund)

Bikku-Máhtte, Mathis Pentha (1937-2016) lei čeahpes muorra- ja čoarveduojár. Son lei duodjeoahpaheaddjin Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvllas. Govas čájeha son iežas dujiid, rumbbu ja bállina.
(Govva: Svein Lund)

Sámi duodjái gullet sihke árbevirolaš duojit ja ođđa buvttagat, máŋgga ávdnasis, dego muora, dávttiid, čoarvvit, metálla, náhkiid, tøyaid ja olu eará. Suohkanis leat ollu duojárat. Muhtumiidda lea duodji dienasin. Eatnasat duddjojit alcceseaset ja bearrašii dahje sis lea duodji lassi dienasin dahje astuáiggedoaibman. Duodji lea dehálaš oahppofáddá ja dat oahpahuvvo buot suohkana oahppoásahusain. Duojis leat sierrá oahppofálaldagat joatkkaskuvllas ja allaskuvllas.
Duodjeinstituhtta lea ásahus mii rávve ja ovdánahtte duoji. Sin gávdná Boarrenjárggas (SIVA-viesus). Duojit lea čájáhussan máŋgga sajis, dego Duodjeinstituhtas, Diehtosiiddas, joatkkaskuvllas ja Juhlsa silbabajis.

Duodjemárkanat dollojuvvojit máŋgga háve jagis, earret eará beassážiid. Soames duodjeávdnasat gávdnojit vuovdimassii dego ee. Maritexas ja Čiŋat-rámbuvrris. Eanas duojáriin ii leat fásta vuovdinbáikki, muhto fállet dujiid doaluin ja doddjojit go ožžot diŋgoma.

Teáhter

Skábmamánu 2008s čájehii Beaivváš teáhterbihtá “1852” Guovdageainnu stuimmiid birra olgolávddis Gilišiljus. Beasaimet dušše dan gova govvet go ii lean lohppi čájahusa govvet.
(Govva: Svein Lund)

Okta Beaivváža vuosttáš olgočájálmasain, beassážiid 1990.
(Govva: Svein Lund).

Beaivváš sámi našunálateahter

Beaivváš teáhter ásahuvvui 1981s ja lea dan rájes buvttadan máŋga originála teáhterčájálmasa juohke jagi. Váldo lávdi lea Guovdageainnus, muhto teáhter mátkkošta čájálmasaiguin Davvikalohtas maiddái ja muhtumiin manná vel dobbelii. Teáhter lea Kulturviesus, muhto ođđa sierra teáhtervisti lea vuordimis ja lea plánejuvvon gárvánit 2024:s.

Amatevrateáhterjoavkkut
Guovssu Teahter álggahuvvui 2005, go ráhkadii Elle muitalus Guovdageain-stuimmiid birra.

Filbma

Geahččit jiekŋakinos kulturviesu lahka, 2006
(Govva: Svein Lund)

Vuosttáš filbma mii buvttaduvvui Guovdageainnus lea vissa Per Høsta Same Jakki 1957s. Filmma sisdoallu lei eanas Guovdageainnus ja eatnasat neavttáriin ledje guovdageaidnulaččat.

Sámi filbmafestivála lea lágiduvvon beassážiid 1996 rájes. Sámi filmmat ja eará eamiálbmot filmmat leat guovddážis. Čájáhusat leat leamašan sihke siste ja olgon. Olgojiekŋakinos lei sihke dat mas filbma čájehuvvui ja čohkkánsajit ráhkaduvvon muohttagis ja jieŋas ja geahččit čohkkájit duljiid alde.
Jiekŋakino lea leamašan Buletjávrris ja Kulturviesu luhtte. Maŋemus jagiid fas Thon hotealla luhtte. Jiekŋakinos leat maiddái leamašan teáhterčájálmasat.
Dovddus filmmat mat gullet Guovdageidnui leat Ofelaš-filbma ja filbma Guovdageainnus stuimmit birra, goappašat filmmain lea guovdageaidnulaččas Nils Gaupas regi.

Máŋgga háve leat filbmaásahusaid álggahuvvon nugo ee.:
Kautofilm (2008-2015) mas lei bargobáiki suodjalusa ovddeš visttis. Reastaluvvon.
Filbmagoahti lea Buletjávrris, doppe gávdnojit boares visttit mat ledje anus go filbma Guovdageainnus stuimmit buvttaduvvui.

Internašunála sámi filbmainstituhtta

Muhtun filmmat mat leat ráhkaduvvon ja main filmma regiseara dahje filmma neavttarat leat guovdageaidnulaččat:
Guovššahas oaidná du
Vilda Duottar
Bonki
Áigin
Ealli guođđá joavkkus
Sámi momenta
Eahparaš
Juoigangiehta
Bázo
Áile ja áhkku
Sámi Boja
Edith ja Aljosja
Hilbes biigá
Ellos Sápmi
Iđitsilba
Giksašuvvan ealli

TV-ráiddut:
Ante (1977)
Reinlykke (2008)
Boaimmašbárdni (2014-?)
Reinflytting minutt for minutt (2018)

Govvadáidda

Risku-kafeas láveje máŋggalágán govat čájáhussan. Bajimusas gurut bealde lea govva maid dáiddár Máret Ánne Sara lea ráhkadan, vuollelis Ole Nesvika tennjet nealgudanstreaikkas Áltá-vuohttalastimis 1981s. Olgeš bealde govva lea Lill Birgitte Larsen ráhkadan.
(Govva: Svein Lund)

Trygve Lund Guttormsena maleriija
(Govva: Svein Lund, gova eaiggáda Edel Hætta Eriksen)

Máŋga sámi govvadáiddára leat bajásšaddan dahje leat ássan Guovdageainnu suohkanis. Guktii leat ráhkaduvvon sierra govvadáiddárjoavkkut, masa muhtin muddui maiddái leat searvan eará dáiddárat.

Mázejoavku
Jahki 1978 ásahuvvui dáiddakollektiiva Mážii, gohčoduvvui Máze-joavkun dahje Sámi Dáiddajoavkun. Sii ledje Aage Gaup, Trygve Lund Guttormsen, Josef Halse, Berit Marit Hætta, Britta Marakatt Labba, Hans Ragnar Mathisen, Rannveig Persen ja Synnøve Persen. Sámi Dáiddajoavku váikkuhii Sámi Dáiddačehpiidsearvvi ásaheapmái 1979s. Dáiddajoavku lei Mázes muhtun muddui 1980 logu rádjai, muhto dađistaga dáiddárat fárrejedje doppe eret ja dušše Trygve Lund Guttormsen bázii vel Mázii. Dáiddárat goitge jotke iežaset govvadáiddadoaimmaiguin ieš guđet sajis.

Dáiddadállu
Jahki 2014s ásahuvvui Guovdageidnui ođđa dáiddaguovddáš, dán háve ovddeš dearvvašvuođaguovddážii. Earret govvadáiddáriid, de leat doppe dáiddárat geain lea eará kulturovdanbuktimat nugo musihkka ja teáhter. Álggaheaddjit leigga dáiddár Máret Ánne Sara ja koreográfa/filbmadahkki Elle Sofe Henriksen.
Eará oassalástit leat:
Govvadáiddar/neavttar/girječálli Rawdna Carita Eira
Neavttar/lávlu Anja Saiva Bongo Bjørnstad
Neavttar/juoigi/lávlu Inga Márjá Sarre
Dáiddár/juoigi/lávlu Matias Sikku Valio
Hápmejeaddji Ann-Sofie Jonsson
Lávlu Elle Márjá Eira
Neavttar Aniitta Suikkari
. TV-dahkki Lisa M. Kristensen
Musihkar Anthoni Hætta
Dáiddar/govvejeaddji/girječálli Susanne Hætta
Dánsejeaddji Anna Katri Helander
Rešisevra Mai-Lis Eira
Rešisevra Per-Josef Idivuoma
Hábmejeaddji Ann-Sofie Kristina Kallok
Dáiddár Hilde Schancke Pedersen
Filbmadahkki Ken Are Bongo
Neavttar Sarakka Gaup

Guovdageainnus lea dáiddačájáhusat jahkásaččat, ja erenoamážiid beassážiid, Gilišiljus, Duodjeinstituhtas ja/dahje dáiddaguovddážis Dáiddadálus. Leat bistevaš govvadáiddačájáhusat ja čájáhusat main lotnahuvvet govat, ee. Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas, Diehtosiiddas, Dearvvašvuođaguovddážis ja/dahje Dáiddadálus. Ovdal lávejedje govat čájáhussan Káfe Riskus mii dál dađibahábut ii gávdno šat.

Muhtun govvadáidárat geain lea gullevašvuohta Guovdageidnui:

Máret Ánne Sara (r. 1983) lea bajásšaddan ja orru Guovdageainnus. Son lea govvadáidár ja girječálli.
Josef Halse (r. 1951) lea bajásšaddan Álttás, orru Guovdageainnus ja lea govvadáidár ja musihkar.
Bjørg Monsen Vars (r. 1956) lea bajásšaddan Riehppovuona, Fálesnuoris ja lea máŋga jagi orron Mázes. Son lea tennjen govaid ollu girjjiide.
Hilde Skancke Pedersen (r. 1953) lea bajásšaddan Hámmárfeasttas ja orru Guovdageainnus. Son lea govvadáiddár, girječálli, hábmejeaddji ja sceneograf
Nils Aslak Valkeapää (1943-2001) bajásšattai Enodagas, Suomas ja orui maŋemus áiggi Ivgubađas Romsa fylkkas. Son lei máŋggabealat dáiddár, sihke juoigi, musihkar, diktačálli, prosáčálli ja govvadáidár. Sus lei lagas oktavuohta Guovdageidnui ja son skeŋkii govvačoakkáldaga suohkanii. Dat govat lea dál čajahusain Gilišiljus.
Trygve Lund Guttormsen (1933–2012) lei bajásšaddan Álttás ja Oslos, ja orui Mázes 1961 rájes. Son lei oahpaheaddji/rektor Máze skuvllas ja govvadáiddár. Su govat mat leat čájáhusas Gilišiljus.


Musihkka

Lei Oluf Dimitri Røe guhte ásahii koara, Dimitrijoavku, 1992s ja koara oaččui álggaheaddji nama. Oassálastit leat molsahuvvan, muhto koara lea doaimmas ain. Dát govva lea govvejuvvon konsearttas maid sii dolle Alfreds Kroas 2007s.
(Govva: Svein Lund)

Leat ollu musihkkadoaimmat suohkanis, sihke árbevirolaš juoigan ja eará musihkkavuogit. Jahkásaččat leat beassášdoalu gos lágiduvvo Sámi Grand Prix ja eará konsearttat. Konsearttat leat maiddái muđui, muhtun jagi lea maiddái leamašan musihkkafestivála čakčat. Maŋggas Guovdageainnu artisttain leat almmuhun luđiid ja/dahje lávlagii CD hámis dahje leat searvan almmuhemiide ovttas eará artisttaiguin. CDat main lea Sámi musihkka lea vuovdimassii ee. Maritex rámbuvrris.

Luohti ja luondu


Lásse-Ovllá, Ole Larsen Gaino, dovddus juoigi Guovdageainnus. Su duogábealde konseartaplakáhtat ja bálkášumit maid son lea ožžon.
(Govva: Svein Lund)

Sámi árbevirolaš musihkkavuohki lea juoigan. Luođis leat dajáhusat. Seammáládje go gielas, de leat luđiiin suopmanat. Juoganmálles gullá gosa luohti gullá, lea go Guovdageidnui vai eará guvllu málle. Muitaluvvo ahte guovdageaidnulaččat lohket ahte Kárášjogas lávlot luđiid. Kárášjogas vástidit de ja lohket guovdageidnulaččat juiget sálmmaid girkus. Sálbmalávlun sáhttá báidnon juoiganmálles, muhto girkus ii leat leamašan lohpi juoigat. Guhká lei maid gielddus juoigat skuvllas. (Loga Ola Graff girjji: Joikeforbudet i Kautokeino).

Vuosteháhku lea dan dihte go juoigan lei oassi boares sámi oskkus ja miššonearat ja báhpat lohke juoigama eahpeipmilvuohtan ja suddun. Go sámit šadde risttalažžan, de oamastedje sii dan negatiivvalaš oainnu juoigamii.

Miššonearat nagodedje jávkkadit juoigama eanas báikkiin, muhto dat ii jávkan Guovdageainnus. Juoigan lea baicca ealáskan daid maŋemus logenar jagi. Vuosttaš hávvi go lágiduvvojedje almmolaš juoigankonsearttat Guovdageainnus lei 1970 jahkelogus, ja ii gollan ge guhká ovdal go vuosttaš juoiganpláhtat ilbme. Dan rájes leat juoigankonsearttat álo leamašan beassášmeassuin, ja Sámi Grand Prix lea leamašan mávssolaš geasuhan ođđa taleanttaid ja ođđa luođit leat ráhkaduvvon dan olis.

Guovdageainnu luđiid sáhttá juohkit guovtte sadjái: Persovnnalaš luođit ja luondduluođit. Persovnnalaš luohti lea muhtun olbmui juigojuvvon ja luođis govváhallu dat olmmoš dajahusaiguin ja jienaid. Ii daddjo ahte don juoigat dan olbmo birra, muhto don juoigat dan olbmo. Ollu guovdageaidnulaččain, erenomážit sis geain lea gullevašvuohta boazodollui, lea iežas luohti, muhtumiin leat máŋga. Luondduluđiin leat dajahusat mat govvidit eatnamiid, luonddufenomenaid, elliid dahje šattuid.

Elliid luođit
Romssa museas leat ollu ealliluođit.
Ante Mihkkal Gaup lea bádden ollu ealliluđiid, muhto dat eai leat almmuhuvvon.

Mii leat gávdnan luđiid davvisámegiela guovllus dáid elliide:

NJIHČČEHASAT
Guovža???
Geatki
Buoidda
Rieban
Gumpe (Ande Somby), (Per Hætta)
Beana (+Vielppis)
Njoammil ??
Sáhpán
Bealdomuolddat
Oarri
Sárvva
Boazu (+ miessi, heargi, áldu) (Mikkel Gaup: Miessi)
Gáica
Gussa
Heasta

LOTTIT
Čáhcelottit
Háŋŋa (Brita Gaup)
Njurggu
Čuotnjá
Gáhkkor
Čearret (Wimme Saari)
Skálvi
Rievssat (Ande Somby)
Cizaš
Cagan
Gárja
Skire
Goaskin (+ mearragoaskin)

GUOLIT
Rávdu
Vuoskku
Hávga

RIHCCEEALLIT
Rihcci

LÁĐASEALLIT
Čuoika (???)
Beaivvášloddi

Eai leat seamma ollu šattut main lea iežas luohti, muhto gávdnojit goit unnimusat dáid:
Soahki
Suhpi (Wimme Saari: Suhpi)
Boska/Fádnu (Winne Saari: Fádnu)

Juoigit, musihkarat ja joavkkut geain leat čanastagat Guovdageidnui:
[Lista er ufullstendig, det kommer mer.]

Juoigit
Åsa Márgget Anti (Deanus eret, orron máŋga jagi Guovdageainnus)
Jon Ole Bjørklund
Anders P. Bongo / Bonggu Ante (Dolin, Nášša, 4. skearru, Davvi jienat)
Ánte Niillas N. Bongo (SGP)
Berit Anne P. Bongo. (SGP)
Marit Gunhild Bongo (SGP)
Johan Mikkel Bueng
Per Nilsen Bueng ()
Marit Anne Sara Buljo (SGP)
John Steinar Baal (SGP)
Anders Nils J. Eira / Mihkkala Jovnna Ánte Niillas (Nigá)
Ann Caroline Eira
Anna Helene Eira
Ellen Marit Oline Eira (Guovddut juoigá - Yoiks from Guovdageaidnu)
Ellen Marit Eira (Solbakke) (SGP)
Hans Ole Eira
Inger Julianne Eira (Nuorra juoigit)
Inger Maret Anne Eira (Nuorra juoigit)
Isak N.P. Eira
Inger Marit Anne Eira (SGP)
Johan Anders Eira (SGP)
Johan Mikkel J. Eira (SGP)
Johan N. N. Eira (SGP)
June Brita Eira
Marit Gaup Eira / Selgon Joreha Máret (Beaskađas 2004, Davvi jienat)
Marit Ragnhild Eira Fallås (Guovddut juoigá - Yoiks from Guovdageaidnu)
Ole Larsen Gaino / Lásse Ovllá (Ludiin muitalan, Luođis luohtái 2,3, Luohti I.)
Iŋgor Ántte Áilu Gaup (SGP, Beaivváš, CD: Yoikur)
Ante Mihkkal Gaup / Iŋgor Ántte Ánte Mihkkal (SGP, Lávlagat ja luođit, Luohterámit, Ritnivuovddis luođit)
Inger Anne A. Gaup (Folkemusikk frå Nord-Noreg og Sameland)
Inger Marie Eira Gaup (SGP)
Johan Ivvar Gaup (SGP – vant 2016)
Kristine Somby Gaup (SGP)
Lena Susanne Gaup (Ritnivuovddis luođit)
Ingá-Máret Gaup-Juuso, Gárasavvon/Guovdageaidnu (Guovddut juoigá - Yoiks from Guovdageaidnu)
Johan Ivvar Gaup
Karen Anna Logje Gaup (SGP)
Kristine Sara Sara Gaup (SGP)
Kristine Somby Gaup,
Mathis M. M. M. Gaup / Fire Máhtte (Davvi jienat, Folkemusikk frå Nord-Noreg og Sameland, Luođis luohtái 2)
Nils Peder Gaup / Iŋgor Ántte Nils Pedar
Per Jørgensen Gaup (SGP, Guovddut juoigá - Yoiks from Guovdageaidnu)
Sara Marielle Gaup (SGP, Ritnivuovddis luođit)
Liv Eli Holmestrand (Máttuid suotnjarat)
Adam Klemet Hætta (Máttuid suotnjarat)
Anne Karine Hætta (Nuorra juoigit)
Ellen Hætta (SGP)
Heaika Hætta (Ivnniiguin ja Sancuari. Guovddut juoigá - Yoiks from Guovdageaidnu)
Inger Marie Sokki Hætta (SGP)
Issát Sámmol Hætta (SGP, Suoivvanasa čuovga, Lávllu juoiga čáli)
Margrethe Sara Hætta
Mathis S. Hætta (SGP. MGP: Sámi Eatnan ovttas Sverre Kjelsbergiin)
Inga Juuso (SGP, Skáidi, Váimmu ivnnit, Romssa fylkkajuoigi)
Berit Anne Oskal Kemi / Máhte Ántte Biret Ánne (SGP, Davvi jienat)
Kirsten Susanne Logje (Guovddut juoigá - Yoiks from Guovdageaidnu)
Berit Alette Mienna (Máttuid suotnjarat)
Inger Marie Nilut (Silkoniid, Guovddut juoigá - Yoiks from Guovdageaidnu)
Hans Isak Olsen (Máttuid suotnjarat)
Kirsten Marit Olsen (SGP, (Máttuid suotnjarat, Árbejienat)
Anders Isak Oskal (SGP)
Berit Margrethe Oskal (SGP, Mátki)
Ellen A. Oskal (SGP)
Ellen Marit Sara Oskal (SGP)
Mathis A. Oskal Máhte Ántte Máhtte (Duollet dálle - Every now and then, Njárgon, Davvi jienat)
Ella Eira Pedersen
Ellen Inga Eira Sara (SGP, Luođis luohtái 2)
Hege Anita Sara (Nuorra juoigit)
Inga Berit Sara A. Sara (SGP)
Johan P. Sara (SGP, Boska, Transmission – Rievdadus, Orvoš, Ovcci vuomi ovtta veaiggis, In Turkey)
Kristine Sara Sara (Árbejienat)
Marit Eline Sara (Nuorra juoigit)
Marit Kristine Hætta Sara (SGP, Guovddut juoigá - Yoiks from Guovdageaidnu)
Marit Eline Sara (SGP)
Mikkel M. Sara (SGP)
Mikkel Per Sara
Nils Mathis N. Sara
Anne May Siri (Guovddut juoigá - Yoiks from Guovdageaidnu)
Elle Helene Siri (Guovddut juoigá - Yoiks from Guovdageaidnu)
Per Mikkel P Siri (Bier Migon)
Johan Máhtte Skum,(SGP, (Nuorra juoigit)
Nils Mathis A. Skum
Piera Jovnna Somby
Mikkel Isak Tornensis (Guovddut juoigá - Yoiks from Guovdageaidnu)
Nils Magnus Tornensis (Oarjjás)
Ellen Ravna Anti Triumf
Inga Biret Márjá Triumf
Kari Margrethe Triumf (Guovddut juoigá - Yoiks from Guovdageaidnu)
Risten Turi (SGP)
Kirsten Anne Utsi (SGP)
Marit Inga Sara Utsi
Nils Jørgen Utsi (SGP)
Nils P. Vars (SGP)

Musihkarat ja lávllut
Laila Aleksandersen (SGP)
Ann Mari Andersen (SGP, Ija hearva, Ándagassiii, Juovlaráfi)
Anja Saiva Bongo Bjørnstad
Bernt Morten Bongo (SGP)
Josef Per Buljo
Nils Henrik Buljo
Ellen Sara Bæhr
Anne Inger Eira (SGP)
Berit Alette Eira
Elen Solbritt Eira (SGP)
Elle Márjá Eira (Alias Ellen)
Marit Elisabeth Eira (SGP)
Marit Gaup Eira / Selgon Joreha Máret (Ipmeláhči hálddus)
Rawdna Carita Eira
Anne Gro Gaup (SGP)
Inger Karoline Gaup (SGP, CD: Sweet Love)
Sara Máret A. Gaup (Vuoiŋŋalaš lávlagat I - II)
Siv Tanja Gaup
Sunna Máret Gaup
Janne Eilen Mienna Guttorm
Bernt Mikkel Haglund
Josef Halse
Jan Ole Hermansen (SGP)
Siv Hermansen (SGP)
Inger Marlene Eira Horten
Annbjørg Hætta (SGP, Gollegoallostat)
Anne Máddji Hætta (Dobbelis / Beyond)
Berit Anette Hætta (SGP)
Biret Margit Hætta (SGP)
May Helene Hetta (SGP)
Wenche Marie Hætta (SGP, Jurdagat ja niegut)
Marie Kvernmo (SGP)
Mikkel Rasmus Logje (SGP)
John Henrik Mienna (Oaidnalit fas)
Mathis Mienna (SGP)
Leif Isak (Eide) Nilut (SGP)
Inger Marie O. (Gaino) Nilut (SGP) Marit triumf Nilut
Berit Margrete Oskal (Fargga)
Inger Johanne Oskal (Nu go čuvges beaivváš ihtá)
Anne Helene Sara (SGP)
Berit M. I. Sara (SGP)
Johan Sara jr. (Transmission - Rievddadus, Boska)
Anne Merethe Siri (SGP)
Ellen Anne Siri (SGP)
Ivan André Skum
Piera Jovnna Somby
Marit Tornensis (SGP)
Elle Ravdna Anti Triumf (SGP)
Risten Sara Gaup Turi (Ipmeláhči hálddus)
Berit Ellen Utsi (SGP)
Johan Ante Utsi (SGP)
Karen Margrethe Utsi (SGP)
Marit Susanne Utsi (SGP)
Nils Rune Utsi (SlinCraze)
Sara Inga Utsi (SGP)
Niko Valkeapää (SGP, máŋga skearru. Enodagas eret, orui máŋga jagi Guovdageainnus)
Ellen Sara Vars (SGP)
Marit Elisabeth Hætta Øverli (SGP, Jienat)

Lávlun- ja musihkkajoavkkut

Veteranajoavku Ivnniiguin álggii 1978:s ja seamma olbmuiguin čuojahii Alfreds Kroas 10.09.2016.
(Govva: Svein Lund)

Adjagas – (Mánu rávdnji)
Áigi – Mielde: Anne Gro Gaup ja Olav Eira Guovdageainnus, + 4 Suomas. (Hilat)
Arvvas – Sara Marielle Gaup Guovdageainnus ovttas Steinar Raknesiin. (Remembrance / Arvvas)
Captain Morgan – Rock-joik 1977-87. Mielde: Bjørn Kvien-Fagernes, Werner Seljevold, Leif Isak Nilut, Per Aarseth, Anders Solheim, Egil Keskitalo, Roger Ludvigsen og Christer Andreassen.
Dimitrijoavku. (Koara, álggahuvvon 1992, ain doaimmas 2020)
Duolva Duottar. Mielde: Ole Máhtte Gaup, Ivan André Skum ja Fred-René Øvergård Buljo. (Album: Dá lea Duolva Duottar)
Guovdageainnu kulturskuvlla lávlunjoavku – (Olmmaivuohta, Min biibalgirjji lávlagat.)
Ivnniiguin lei vuosttáš sámi musihkkajovkkuid gaskkas, ja almmuhii skearru juo 1979. Sii leat maŋimus jagiid dahkan "come-back" ja čuojahan moadde konsearttas ee. Guovdageainnus. Mielde: Ingor Ántte Áilo Gaup, Heaika Hætta, Nils Martin Kristensen, Roger Ludvigsen ja Sverre Hjelleseth.
Máze lávlunjoavku (Lávlagat ja luođit, Mu girkogirji)
Orbina. Álggahuvvon 1991. Mielde: Leif Isak Eide (Nilut), Roger Ludviksen og Bjørn Ole Rasch – (Album Orbina, Orbina II)
Sančuari. Álggahuvvon 1984. Mielde: Heaika Hætta, Svein Egil Oskal, Johan A Gaino og Jan Dahlqvist. (Sleaŋgačuoivvat)

Girjjálašvuohta

Oassi boarráseamos sámegielat originála girjjálašvuođas lea guovdageaidnolaččat čállán. Lars Hætta ja Anders Bær čálliiga muitalusaid juo 1850-logus, muhto almmuhuvvui easká 1958 namain Muitalusat. Girji bođii fas ođđa čállinvuogis 1982:s ja fas ođđa almmuheapmi kommentáraiguin 2019:s.

Máŋggas geain lea gullevašvuohta Guovdageidnui, leat almmuhan čáppagirjjálašvuođa, oahppogirjjiid ja eará fágagirjjálašvuođa, sámegillii, dárogillii ja eará gielaide. Dán listtu leat mielde dušše sii geat leat bajásšaddan Guovdageainnus dahje leat orrun dáppe guhká. Earát geat leat čállán girjjiid mas Guovdageaidnu lea fáddan, leat mielde girjjálašvuođalisttuin mas leat iešguđet fáttáin.

Muhtin girječállit:
Dán listui leat sii váldon geat leat čállán dahje redigeren olle girjjiid, lassin leat sii geat namuhuvvojit ja eará maiddái čállán artihkkaliid eará girjjiide.

Aimo Aikio: Olbmo ovdáneapmi (Pedagogihka oahppogirji), Olmmoš han gal birge.
Asta Balto: Sámi mánáidbajásgeassin nuppástuvvá
Mikkel A. Bongo: Mus ledje bálgát (muittut)
Heaika Buljo/Magne Einejord: Gielkkahaga (muitalusat)
Karen Anne Buljo: Jeg visker en hemmelighet til meg selv. (divttat), Boađe (Oahppogirji sámegielas), Pelle Njoammil (dramatihkka), Stephen Borrough (mánáidgirji), Kristoffer ja Lálla (nuoraidgirji), Áfruvvá – Havfruen (mánáidgirji), Nieidagorži – Pikefossen (mánáidgirji), På vei til de åtte årstider land – solas og vindens folk / Beaivváža ja biekka olbmot, Šiellaspeajal (divttat), Guovssu guovssahasat (mánáidgirji)
Maja Dunfjeld: Tjaalehtjimmie : form og innhold i sørsamisk ornamentikk
Anders O. Eira: Duottarráfis soahtešilljui
Rawdna Carita Eira: Ruohtte, Čáhppesbeallji, ruohtte / Løp, Svartøre, løp (divttat)
Reidar Erke: Identitet og livsutfoldelse (red)
Ailo Gaup: Trommereisen (roman), Joiken og kniven (divttat),
Ellen Marit Guttorm: Dat viđas, Áddjá, Áddjá ja mánát, Gáiccat, Geassi, Čakča, Dálvi, Giđđa, Iežanassii, Fanas, Gilvu, (mánáidskuvlla lohkangirjjit). Geavat giela ja gáhtte dan (Oahppogirji sámegielas)
Gunvor Guttorm: Gietkka (Oahppogirji)
Liv Eli Holmestrand: Beasseduodji
Johan Mathis K. Hætta: Dálon. Livet for en småbruker i Kautokeino på 1920-40-tallet. / Dálona eallin Guovdageainnus 1920–40-loguin. Med godstog over vidda / Gálvoráidu duoddariid badjel 1945-75
Lars Hætta og Anders Bær: Muitalusat
Nils Johan Hætta: Seavdnjadasa čuovga (divttat)
Odd Mathis Hætta: Samebygder på Finnmarksvidda. Samer før og nå, Samene : historie, kultur, samfunn, Dá lea Sámi Radio, Samiske tradisjoner og skikker : temaer fra Kautokeino, og ei mengde andre skrifter om samisk historie og kultur
Arne Johansen Ijäs: Samer i norske nyhetsmedier. Sámi preassahistorjá / Samisk pressehistorie
Alf Isak Keskitalo: Guovdageainnu suohkangirji / Kautokeino sognebok
Svein Lund: Sámi skuvlahistorjá / Samisk skolehistorie. 1-6 (red), Ruovdebargu sámi árbevierus / Jernarbeid i samisk tradisjon, Gull, gråstein og grums 1-4 (ruvkkiid birra)
Kristine Nystad: Mannen mellom myte og modernitet (Dutkan dievdorollaid birra Guovdageainnus)
Maret Anne Sara: Ilmmiid gaskkas / Mellom verdener, Doaresbealde doali (nuoraidrománat)
Inger Seierstad: Nukse, Jeret, Jokŋa, Sárrit, Luomi, Ma ealu luhtte, Ii daga maidege ja vel eanet lohkangirjjit vuođđoskuvlla várás.
Risten Sokki: Bonán bonán soga suonaid / Tvinner tvinner slektas sener (divttat), Gal rieban guođđá suvlli eahkedii (sámi borramuš)
Laila Stien: Nyveien, Fuglan veit, Sånt som skjer, I det fri (noveallat) Noveller i utvalg, Hold stø båt (divttat), Vekselsang
Jon Todal: Samisk språk i Svahken Sijte
Klemet Turi: Áiggit rivdet (muittut)
Ellen Marie Vars: Kátjá (nuoraidromána), Okto (nuoraidromána), Buot ovdemus jápmet niegut, Árvedávggi mánát.
Muitalusat ja dáhpahusat Guovdageainnus 1-13 (Čállosat historjásearvvis)

Dál ii gávdno šat girjrgávpi Guovdageainnus. Muhtin girjjiid sáhttá oastit Gilišiljus dahje Maritexas.
Álbmotgirjerájus lea Kulturviesus.
Diehtosiiddas lea Sámedikkis čájáhus mas leat sámegiel oahpponeavvut.
Doppe lea maiddái Sámi allskuvlla bibliotehka.

Museum

Guovdageainnu gilišillju / bygdetun

Gilišiljus 1989. Dalá museahoavda Reidar Erke čájeha báikkalaš bivttasárbevieruid.
(Govva: Svein Lund)

Gilišillju lea báikkálaš musea, mii lea oassin RidduDuottatMuseain, Oarje-Finnmárkku sámi museaid oktasaš ásahus. Museavisti ovttas boares viesuiguin ja gođiiguin lea Boaronjárggas, guovdu Márkanis.

Maid sáhttá Meahcceguovddáš bargat?

Teahterdáidda: Sara Margrete Oskala čájálmas jiekŋakinos, 2009
(Govva: Svein Lund)

Nohkavaš dáidda. Jiekŋaáccit maid Sámi allaskuvlla studeanttat leat hábmen.
(Govva: Svein Lund)

­– Fuomášuhttit kulturmuitoovdamearkkaid mat gávdnojit luonddus, sihke Guovdageainnu suohkanis ja muđui doppe gos boazosámit leat johtán ja johtet, sii geain lea dálveorohat Guovdageainnus.
– Ovttasbargat báikkálaš dáiddáriiguin movt hábmet ja hervet Meahcceguovddáža.
– Rádjet saji bistevaš ja/dahje dáiddačájáhusaid mat lotnahuvvet ja mat čájehit luonddu dahje sisabahkkemiid lundui.
– Sadjet saji buot kulturinstitušuvnnaide geain lea beroštupmi juohkit dieđuid iežaset fálaldagaid ja doaimmaid birra.

Vejolaš ovttasbargoguoimmit

– Dáiddadállu
– Beaivváš sámi našunálateáhter
– Duodjeinstituhtta
– Báikkálaš čállit ja jorgaleaddjit