Eallu Guovdageainnu guovddášgili lahka, hotealla oidno duogábealde.
(Govven: Svein Lund)

Guovdageainnu meahcceguovddáš

Boazoealáhus

Karen Marie Eira Buljo láide boahttevaš vuojána
(Govven: Svein Lund)

DÁS SÁHTÁT LOHKAT:
Boazoealáhus Guovdageainnus
Siidda eallin ja jahkodagat
Boazoealáhus Norggas
Boazoealáhusa ealáhatvuođđu
Boazoealáhusa bargorusttegat ja installašuvnnat
Buktagiid ávkkastallámat
Boazoealáhus giella- ja kulturguoddi
Stáda boazoealáhusreguleren
Boazoealáhus ja luonddubillisteamit
Máhttu, oahpahus ja dutkan boazodoalus
Boazoealáhusa organisašuvnnat
Gottit Norggas
Davviriikkaid bohccot ja boazoealáhus
Miehtámáilmmi bohccot ja boazoealáhus
Máid lea meahcceguovddáš bargan?
Máid vel sáhttá meahcceguovddáš bargat?

Jo jiekŋaáiggi rájes lea boazu leamašan lunddolaš oassi Guovdageainnu luonddus ja miehtá davvi riikkain. Oaidnit čorragiid dahje ealuid go vázzet mehciid, gávdnat dološ goddebivdosajiid dahje dálá gárddiid ja meahccevuojánluottaid. Boazu ja boazoealáhus lea maid váikkuhan luondui máid ii leat nu álki fuomášit, nu go guohtun ja duktan mii váikkuha šattuide. Dattetge lea ollugiin, geat ásset dahje fitnet boazodoaloguovlluin, unnan diehtu bohcco ja ealáhusa birra.

Guovdageainnus leat dálve-, giđđa- ja čakčaorohagat eanas Oarje-Finnmárkku siiddaide main geasseorohagat leat riddosuohkaniin Oarje-Finnmárkkus ja Davvi-Romssas. Danne Guovdageainnu Meahcceguovddáš muitala iežamet guovllu boazoealáhusa ja muđui ealáhusa birra, čájáhusaid ja dán neahttasiiddu bokte.

Boazoealáhus Guovdageainnus.

Orohagat Oarje-Finnmárkkus.
(Gáldu: Eanadoalodepartemeanta)

Turisttat geat bohtet Guovdageidnui jerret dávja: "Gos bat bohccot leat?" Muhtomin, earenoamažit giđđadálvve, lávejit bohccot soames joriin gili lahka. Dát leat dávja uđamagat mat galget dábmojuvvot heargevuojánin. Eanas bohccot/siiddat leat dálveorohagain iešguđetbáikkiin. Suohkana eanas eatnamat leat dálveguohtunguovllut, geasset leat eanas ealut rittus, Oarje-Finnmárkkus ja Davvi-Romssas. Maiddái sulluin leat geasseorohagat, earát leat mearragáttiin (njárggain) dahje duoddaris gaskal rittu ja duoddara.
Golmma orohagas (Ábborášša, Cohkolat ja Beaskáđas) lea stuorát dahje smávit oassi geasseorohagas Guovdageainnu suohkanráji siste. Beaskáđđasa bohccuid sáhtta muhtomin oaidnit vuojidettin Guovdageainnus Áltai geasset.

Siiddain/orohagain leat dihto guođohanbáikkit ja johtolagat gaskal jahkodatguohtumiid siseatnamis ja rittus. Soames siiddain lea 15-1600-logu rájes leamašan seamma johtinvuogádat. Ovdalašáigge lei muhtun Guovdageainnu boazosámiin dálveorohat guovllus mii dál gullá Supmii. Eatnasat šadde rievdadit johtinvuogádaga go suomarádji giddejuvvui 1800-logus. Dan rájes lea johtinvuogádat buorimuddui leamaš dat seamma dálážii.

Fáláhasaid geasseorohat
(Govven: Svein Lund)

Guovdageaidnu lea arvat stuorámus boazodoallosuohkan Norggas, go geahččá boazoeaiggádiid- ja boazolohkui. Measta bealli ássiin gullet dán ealáhussii. 2017 njukčamánu 31. beaivvi ledje suohkanis 78 679 bohcco (Státestihkalaš guovddášdoaimmahat). Earret sin geain dát lea váldoealáhussan leat dávja maid eará boazoeaiggádat juohke bearrašis geat leat veahkkin diliheames áiggiin, nu go johtimiin, rátkkašemiin, miessemearkumiin ja njuovvamiin.

Guovdageainnu suohkanis lea boazoealáhus hui guovddáš mii addá ollugiidda máŋggalágan bargosajiid, nu go e.e boazonjuovahat, garra- ja dipmaduodji, boazodoalo-oahppu joatkka- ja allaskuvllas, boazodoalodirekturáhtta ja riikkaidgaskasaš boazodoaloguovddáš. Ealáhusa dihte leat maid eará bargosajit, e.e muturfievrogávppit ja daid divohagat, ja ealáhusa bargobiergasiid buvttadeaddjit.

Boazoealáhusa jahkodatvuogádat

Doallo- ja johtinvuogádat boazoealáhusas sáhtta rievddadit gaskal siiddaid ja orohagaid, ja lea veadjetmeahttun ráhkadit málle mii heive buohkaide. Dás leat válljen Njulloslákkuid siidda ovdamearkan (gullá Lákkonjárgga geasseorohahkii). Karen Marie Eira Buljo dat muitala ná:

Siidda barggut
Dás leat barggut čilgejuvvon das máid Njulloslákkuid siida barga boazodoalojagis. Dán siiddas lea seamma johtingeaidnu go "Guovdageainnu siida 1700-logus", mii čilgejuvvo čálalaš gálduin (Guovdageainnu suohkangirjjis)

Dálvi
Dálveorohat lea Guovdageainnus, nuorttabealde eanu. Eallu lea dálveorohagas, dábálaččat leat buot bearrašat ovtta siiddas. Muhtin jagiid rátkkašit ja guođohit guovttesajes. Muhtin dálvviid ges guođohit lahka suomaráji.

Giđđat
Giđđat rátkkašit fas. Njulloslákkut rátkkašit golmma lahkai, muhtimat guottehit Gurpmotvuomis, earát Bávnjorddas (Áltta suohkanis) ja Mázeváris, mii maid lea čakčaorohat. Johtát mearragátti guvlui. Guottetáigge botket luovvasiid ja johtit luovasealuin Lákkonjárgii. Čoavjjetealuin johtit guottetbáikkiide. Luovvasat muosehuhttet čuovjjahiid giđđat. Dávjá ii leat dárbu botket luovvasiid, dat ieža sierranit. Luovvasat loktet geađgebáikkiin, gos guhtot geađgeganaid. Čoavjjahat ges mannet jekkiide ja jalggáide, goikáset báikkiide. Doppe guhtot suoidnemáddagiid, dás lea ollu álbmi. Jekkiin gávdnojit dát ovttatmáno go bievla. Šaddet mielkasat. Go šaddá rahtta de guhtot soahke- ja skierrelasttaid.

Geassi
Geasset mearkut. Go geargat de johtit Lákkonjárgii, doppe leat buot orohaga siiddat ovttas, Kemi, Náhpolsáivva ja min siida.

Čakčat
Čakčat čohkket ealu ja johtit čakčaorohahkii mii lea oarjjabealde Máze. Skábman rátkkašit ja johtit dálveorohahkii. Sullii nie dáhket eará orohagat maid; rátkkašit ja muhtin áiggiid ges leat ovttas. Goitge barget orohagat iešguđetládje. Guovlu ja orohat váikkuha mo iešguđetge orohat dahka. Lean vásihan ahte lea álkit bargat unnit ealuin. Mii maid rátkkašit oahpaheami dihte.

Gáldut – Guovdageaidnu
Berg, Bård A.: Samiske sedvaner og rettsoppfatninger på Gearretnjarga. I: "
Samiske sedvaner og rettsppfatninger - bakgrunnsmateriale for Samerettsutvalget" (NOU 2001:34)
Bergsmo, Trym Ivar. Boazojahki : et år med reindriftssamene. Pantagruel, 2001.
Buljo, Karen Marie Eira: Mu kultureanadagat. I: Andersen (red): Samiske landskap og Agenda 21. Dieđut 1/2002
Buljo, Karen Marie Eira: Vulgot Iŋgá Karina mielde ealu lusa / Bli med Inga Karina til reinflokken. Landbruksforlaget 1997.
Eira, Aslak M./Eira, Berit Oskal/Stensaas, Arnstein / Tostrup, Bjørn: Boazodoallojahki. Vuođđodieđut boazobarggu birra iešguđet jagiáiggiid. Landbruksforlaget 2000
Eira, Hans Ole og Anders: Presentasjon av reinbeitedistrikt 26 Lákkonjárga. 2015
Hætta, Lars / Bær, Anders: Muitalusat. Universitetsforlaget 1958/1982
Keskitalo, Alf Isak: Guovdageainnu suohkangirji / Kautokeino soknebok. 1998
Kvaal, Grete Andrea. Karen Anna og hennes siida. Pax, 2001.
Nilsen, Ragnar: Inn fra vidda : hushold og økonomisk tilpasning i reindrifta i Guovdageaidnu 1960-1993. Rapport (NORUT samfunnsforskning) 1994
Sara, Anders & Karlstad, Stig: Reindriften i Vest-Finnmark - omstilling, utvikling eller avvikling. En spørreundersøkelse blant reindriftsbefolkninga i Kautokeino reinbeitesogn. Sámi Instituhtta/NIBR.Dieđut Nr 1 1993.
Sara: Anders: Boazodoallu Oarje-Finnmárkkus : rievdadeapmi, ovdánahttin vai loahpaheapmi : jearahallandutkamuš boazodoalloálbmoga gaskkas Guovdageainnu suohkanis. Dieđut 3, 1993
Sara, Mikkel Nils: Boazu lea biekka buorri. Guovdageainnu guovllu boazodoallovuogit. Davvi Girji 2001
Filmmat:
Bals, Inger Marita: Vårflytting 2013.
Eira, Elle Márjá: Guođohit
Høst, Per: Same Jakki. 1957.
Joks, Solveig: Áilu čávge davás. Dieđut Video 1/2007
Olsen, Jan Helmer: Reingjerde i Kautokeino
Solli, Didrik / Eberson, Egil: Flyttsamer
Film om reindrift. (Gearretnjárga) Kautokeino Film / Statnett 2015.
Reinlykke. (The Eiras) NRK 2008
Kautokeino: Jente merker rein for første gang. NRK Sápmi 1995
Reindrift om vårenNRK Sápmi 2016

Boazoealáhus Norggas

Olaus Magnus girjjis: Historia de Gentibus Septentrionalibus / Historia om de nordiska folken (Muitalus davviálbmoga birra). Álmmuhuvvui 1555:s, mas oaidnit boarraseamos tevnnegiid go geresherggiiguin vudjet. Ii buot oro realisttalaš, maiddái dalle šadde gerresis čohkkat doalahandihte dássádit leavttus.

Kárta mii čájeha boazodoalloguovlluid Norggas.
(Gáldu: http://reinbase.no)

Min dieđu miel leat boarraseamos muitalusat Norgga boazodoalu birra 800-logus, eat ge dieđe man ollu ovdal dan áigodaga dápme bohccuid. Válde bohccuid gitta, dápme daid ja daiguin ožžo gottiid lagabui nu ahte oláhedje bivdit daid. Dađistaga álge bohčit áldduid ja vuodjit herggiiguin. Gottiin dat ožžo bierggu, náhkiid/dulljiid ja dávttiid/čorvviid.

Buot gottit čuvvot jahkodagaid ja nu de mannet iešguđet guovlluide ja guhtot máŋggalágan šattuid. Bohccuid sáhtta dápmat ja doalahit daid ovttasajes, muhte daid ferte biebmat ja eai ábuhivčče nu ollu ovttasajes. Stuorát ealuiguin gal fertejedje čuovvut daid lunddolaš johtinvuogádagaid.

Mis eai leat sihkkaris gáldut dasá goas sámiin sturro ealut, ja go boazu šattai deaháleamos ealáhusvuođđun. Muhtun báikkiin sáhtta leat birrasiid 1000-logus, muhte histurjjálaš dieđut muitalit dákkar ealáhusa leamašan goit 1500-1600-logu rájes Finnmárkkus.

Biran stádat leat davvi boazodoaloguovlluid bággen oskudovddasteapmái ja máksit vearu, muhte bistevaš rájit eai biddjon ovdal 1751:s (Ruoŧŧa ja Norga). 1809:s biddjui ges Ruoŧa ja Suoma gaskkii rádji ja 1826:s Norgga, Ruošša/Suoma rádji. Boazosámit besse ovtta áiggi rasttildit riikarájiid ealuideasetguin (Lappekodisill:a 1751). Eai billistan johtinvuogádaga ovdalgo Norgga (lei Ruoŧain uniuvnnas) ja Suoma (lei Ruošša vuolde) giddejuvvui 1851:s. Guovdageainnu boazoealáhus massii viiddis dálveguohtuneatnamiid, mii mielddisbuvttii stuorra váttisvuođaid. Muhtumat johte oarjjás-nuorttas, Suomas, earát ges registrerejedje iežaset Ruoŧalažžan. Eatnasat jotke johtit gaskal siseatnama ja rittu, muhte fertejedje dálvet dušše Norgga bealde doalahit ealuideases. Dat dagáhii stuorra bárttiid go boazu han ohcala oahpes eatnamiidda. Dán dihte masse ollugat bohccuid go rasttildedje riikaráji. Maŋitáigge áido oasi rájis, muhte leat ain báikkit gos ii leat áidi. Easka 2014:s šiehtadedje Norgga ja Suoma eiseválddit áidut olles ráji. Guovdageainnu suohkana ja Suoma gaskas gal lea áidi, muhte dat jovgo ollu muohtan ja nu de bohccot rásttildit ráji.

Galle bohcco leat Norggas molssašuvvá jagiid ja jahkodagaid mielde, Gaskamearalaččat lea sullii 200.000 bohcco giđđaealuin (ovdal guohttima), dáid gaskkas sullii 90 % sámi boazodoaloguovllus, mii lea Hedmárkku Drevsjø:s (Engerdal) gitta Ruošša ráji radjai Mátta-Várjjagis. Dasálassin lea vel sámi boazodoallu Trollheimen guovlu Lulli-Norggas. Sámit dat leat áiggiid čađa bargan bohccuiguin, lulli-, upmi-, bihttan-, julev-, davvi- ja nuortasápmelaččát, ja sii leat geavahan buot dáid gielaid boazobarggus. Dál lea dušše lulli- ja davvisámegiella mat áktiivvalaččát geavahuvvojit boazoealáhusas.

Státestihkalaš guovddášdoaimmahaga dieđuid miel lea 3018 olbmos Norggas boazoealáhus eallinláibin, 540 boazodoallis lea iežaset siidaoassi. 2205 leat Finnmárkkus, gos 379 boazodoallis lea siidaoassi.

Gáldut – Norga
Berg, Bård A.: Mot en korporativ reindrift. Samisk reindrift i Norge i det 20. århundre - eksemplifisert gjennom studier av reindriften på Helgeland, avhandling til dr.art-graden (UiT 1999), Diedut 3:2000,
Berg, Bård A.: Reindriften på Helgeland i årene omkring andre verdenskrig. Åarjel-saemieh = Samer i sør 2004
Berg, Bård A.: Lulesamisk reindrift 1750-2000. I: Samisk naturbruk og rettssituasjon fra Hedmark til Troms. Bakgrunnsmateriale for Samerettsutvalget. NOU 2007:14
Berg, Bård A.: Utviklingen av reindriften i nordre Nordland 1750-2000. I: Nordlands kulturelle mangfold. Etniske relasjoner i historisk perspektiv. Pax Forlag 2008
Berg, Bård A.: Sametinget og reindriften/Samediggi ja boazodolallu. I: Sámediggi 25 jagi. Sametinget 25 år. Sametinget 2014
Buljo, Karen Marie Eira: Vulgot Iŋgá Kárine mielde ealu lusa./ Bli med Iŋgá Karine til reinflokken. Landbruksforlaget 1997
Eira, Nils Isak: Bohccuid luhtte. DAT 1994
Kalstad, Johan Klemet H.: Reindriftspolitikk og samisk kultur – en uløselig konflikt? En studie av reindriftstilpasninger og moderne reindriftspolitikk. Kautokeino 1999
Landbruks- og matdepartementet: Høring – Konvensjon mellom Norge og Finland om oppføring og vedlikehold av reingjerder og andre tiltak for å hindre at rein kommer inn på det andre rikets område av 9. desember 2014
Riseth, Jan Åge: Boazodoallu ja resursahálddašeapmi / Reindrift og ressursforvaltning. Vett og viten 2015
Riseth/Tømmervik/Bjercke: 175 years of adaptation: North Scandinavian Sámi reindeer herding between government policies and winter climate variability (1835–2010). Journal of Forest Economics Volume 24, August 2016, Pages 186–204
Sara, Ole K./ Storli, Inger: Reindrift, før og nå. Landbruksforlaget 1997
Skjenneberg, Svein: Rein og reindrift. 1965
Rein. Temanummer av tidsskriftet Ottar, nr 195. Tromsø, 1993
Landbruksdirektoratet (Reindriftsforvaltninga)
Turi, Johan: Muitalus sámiid birra. 1910 / Čálliidlágádus 2010

Filmmat:
Boazodoallu. NRK Skuvla 1979
Eira, Mai-Lis: Jahki ii leat jagi viellja. 2015
Gaup, Ante Mihkkal: Bohcco dovdomearkkat 1. Sámi oahpahusráđđi 1990
Johansen, Alf: Den siste nomade". Siivet 2013
Nesheim, Bente M.: Báikkis báikái / From Home to Home. Dieđut Video 2-2007
Nilsen, Kate-Hilde / Sem, Bente F: Vuostebiegga / Against the wind / Motvind. Semferno 2005
Olsen, Jan Helmer: Reinflytting 2011. NRK Mánáid-TV Karasjok-Måsøy.

Boazodoalu ealáhusvuođđu

Duolbbajeagil lea buorre bohccobiebmu.
(Govven: Svein Lund)

Bohccot borret ee ganaid
(Govven: Svein Lund)

Gordni (gorddet) lea buorre bohccobiebmu. Dá Oskaljávrris
(Govven: Svein Lund)

Bohcco biebmu

Lea dat ipmárdus ollugiin ahte boazu eallá jeahkáliin dálvet ja suinniin geasset.
Duohtavuohta lea arvat eará. Dutkit lohket bohcco borrat máŋgačuođe iešguđetlágan šaddošlája, ja lea registrerejuvvon ahte boazu borra 37 šaddobearaš-šattu. Bohccui ii leat doarvái vaikke čađat guohtu, dat dárbbaha maid iešguđetlágan šattuid.
Boazodoallu lea juohkelágan dilálašvuođain, danne leat juohkelágan šattut olámuttos bohccuide. Rittus borra boazu e.e debbuid giđđat, ja Ruoŧa ja Suoma vuvddiin borret ges lahppuid dálvet.
Bohccot mat jođihuvvojit dábálaš johtolatvuogádagas Finnmárkkus borret dálvvet vuosttážettiin jeahkála. Erenoamažit borrer oaive-, ránes- ja roancejeahkála, duolbajeahkála ja iešguđet ganaid. Dat guohtu maid suinniid ja njaskku smávvarisseovssiid. Giđđat dárbbaha urbbi ja manná báikkiide gos leat varas urbbit. Geasset borra boazu máŋggalágan urtasiid ja soahkelasttaid. Čakčat ges vista guobbariid.
Boazu lea vuosttašettin šaddoborri, muhte sáhtta maid borrat loddemoniid ja smávvaciebaniid. Goddesáhpána namáhus boahtá das go gottit borre daid go dat ledje valljis.
Boazu dárbbaha valljis ráinnas čázi.

Mirkkohusvárra?

Jus šattut ja čázit nuoskkiduvvojit ja mirkkohusset, de dat darvanit biergui ja dat ges váikkuha olbmuide geat borret dan. Okta ovdamearka lea radioáktiivvalaš suonjardeapmi mii áimmu ja arvvi/borgga bokte leavai boazoguohtunguovlluide. Dákkar dáhpáhusat ledje Ruošša Novaja Semlja:s 1850-60-logus, go atomabombbaid bávkkehedje. Nubbe dáhpáhus lei Černobyl lihkosvuohta Ukrainnas 1986:s. Eará ovdamearkkat leat ruvkedoaimmat. Lea unnan iskkojuvvon mot dat váikkuhit, muhte diehtit e.e ahte bohccobierggus gávdne metállaid go dat guhto Biedjovákki-guovllus ruvkedoaimma dihte, ja maŋŋel maid go doaimmat heaittihuvvojedje. Fálesnuoris gillájedje ges bohccot vuoinnatbohccevuolššiin 1970-logus, go doppe lei veaikeruvke Gumpenjunis.

Mot beassá boazo biebmui?

Geasset lea bohccui álki gávdnat biepmu, jus fal ii mihkege heađuš dan beassamis guohtumiidda. Nu sáhtta dáhpáhuvvat olbmuid luonddubillistemiid dihte, áiddit ja eará áktivitehtat. Dát sáhtta iešguđetládje váikkuhit, boahtá das man rávis boazu lea, lea go varis dahje njiŋŋelas, lodji dahje makkár jahkodagas dat lea.
Dálvet leat guohtumat unnit eanet muohttaga dahje jieŋa vuolde. De adnujit sihke gaccát ja čoarvvit beassandihte guohtumii. Muhtun bohccot nagodit dán álkibut go earát, danne lea dehálaš ahte ealus leat dakkár bohccot (omd. rávis varrásat) nu ahte olles eallu oažžu suovnjji. Boazodoalliin gal lea máhttu das makkár bohccot fertejit leat ealus. Stádas ii lean dát ipmárdus go hábmejedje boazodoalopolitihkká eanadoalli ipmárdusa vuođul. Eallostruktuvra máid stáda lea bággen boazodoalošiehtadusa čađa, dagahii heajut guohtunávkkastalláma. Danne lea dárbu biebmat ealuid. Geahča ártihkkala "Samisk reindrift – norske myter" (Sámi boazodoallu – norggalaš myhtat).
Jus dálvet lea hui bivval ovtta áigodaga, de sáhttet guohtumat jiekŋut ja boazu de ii beasa jeahkálii. Dákkar roasut dagahedje stuorra nealggi. Nu lei 1968:s, go bohccot Finnmárkkuduoddaris jápme nealgai. 2019/20 dálvi lei sullásaš dilli, ja fertejedje biepmat ollu bohccuiid vai eai jápme. Ballámis sáhtta ná geavvat dávjjibut dálkkadatrievdamiid dihte.

Biebman

Suoinnit fievrriduvvojit Bealljášgura bokte nuorttas.
(Govven: Svein Lund)

Eallu borra fuođđaliid mat leat gurgguhuvvon Durkkihanvárrai.
(Govven: Stine Bull Aurbakken)

Giđa 2020 fievrriduvvui ollu pelletsseahkaid ealuide. Govva lea Ákšomuotkkis.
(Foto: Svein Lund)

Boazu galggášii birrajagi ieš gávdnat biepmu, mii lea earaládje go muđui eará elliidealáhusain. Dattetge lea guhkitáigge jo leamašan dábálaš biebmat ovtta oasi bohccuin, dihto áiggiid. Earenoamažit bibme vuojániid, bibme maiddái dápmama ja bohččima oktavuođas. Eanas oasi ealu ii lean dábálaš biebmat, earret heahtedilis, omd. jikŋon guohtumiid dihte. Máŋemus áiggi leat eatnamat guorban ollu, danne lea biebman eanet aht eanet dábálaš dál.
Ovdal bibme herggiid/vuojániid jeahkáliin máid borde čakčat ja dolvo ruoktot dahje dohko gos dat adnojedje dálvesiivun. Lei maid dábálaš láddjet gorddeha/čáhcehoaša ja biebmat bohccuid daigun. Máŋemus jagiid ollu biebmama dihte lea šaddan hui dábálaš addit suoinni bohccuide. Soames boanddat leat gilvigoahtán suoinni mii lea buoremus bohccui, ja dušše lunddolaš šaddiráššešládja. Muhtumat gal bibmet ealuideaset suinniiguin mat rievttimielde leat gilvojuvvon omiide ja heasttaide. Dieid rásiid bohccot eai bálljo bora ja danne báhcet ollu suoinnit luondui. Dál lea maid hui dábálaš biebmat ealuid fuođđaliiguin.

Biebmama ovdamunit ja váivvádusat: Biebmama dihte lodjot bohccot ja dat álkidahttá. Biebmamis maid leat váivvádusat; lea divrras ja šaddet guhkas fievrridit suinniid/fuođđaliid. Ferte joatkit biebmamis jus boazu hárjana oažžut suoinni dahje fuođđala. Fuođđalat sáhttet maid váikkuhit biergokválitehtii ja máistui. Dávja ostet boazosámit suoidnespáppaid mat leat gissojuvvon plástihkka sisa, ja dađibahábut guđđet muhtumat dušše dáid plástihkkaid luondui. Suoidnespáppat maid sáhttet guohpput luondui jus bohccot eai bora daid visot. Dáid suoidnegilvagat sáhttet de buktit ođđa šlájaid maid dihte ges lunddolaš šlájat jávket.

Gáldut – guohtun ja biebman
Reinbeite. Fáddanummir Ottar-čállosis, nr 211. Tromsø, 1996
Renbetesväxter. Sameskolestyrelsen Jokkmokk. 1988. Govvaráidu golmma girjjážis.
Warenberg, Kristina m.fl.: Boazoguohtoneatnamiid šattut. / Flora i reinbeiteland. Landbruksforlaget 1997
Sletten, Harald: Foring av rein. Norske erfaringer. Rangifer 4-1990
Benjaminsen / Eira / Sara (red): Samisk reindrift – norske myter. Kunnskapsforlaget 2016

Boazodoalorusttegat ja installašuvnnat

Noađđeherggiid (ja vuojániid) reaiddut čájáhussan Guovdageainnu gilišilljus.
(Govven: Svein Lund)

Mierojávrri rátkkagárddi luhte lávvu ja reahka, bohccot leat geasseorohagas rittus.
(Govven: Svein Lund)

Dološáigge boazosámit ieža ráhkadedje hui stuorra oasi das máid dárbbašedje doalus, dahje oste báikkálaš duojáriin. Dál sii šaddet oastit ollu eanet gálvvuid, ja danin leat maiddái ollu eanet golut.
Mii veardidit osiid das mot ealáhus lei čuohtenarjagiid ja mot dál lea:

Ássan:

Ovdal: Orro lávus / bealljegoađis birrajagi.
Dál: Viessu márkanis dahje eará báikkis luoddaguoras. Jus dálveorohat ii leat lahka viesu, de lea sis guođuhanbárta. Bárta dahje viessu geasseorohagas. Muhtin siiddáin lea guođuhanbárta čákča- dahje giđđaorohagas. Dasalassin lávostallet jođidettin go dasa lea dárbu.

Fievrrideapmi:

Ovdal: Guođohettin čuige, dávjá ledje sábehat ráhkaduvvon báikkálaččat. Hearggit gesse reagaid/gerresiid dálvet ja go bievlajohtimis ledje noađđehearggit. Máŋggas máhtte ráhkadit leanggaid ja spagaid.
Dál: 1960-logu rájes geavahišgohte skuteriid johtimii ja dastto maid guođoheapmái. 1980-logu rájes vuodjigohte guovttejuvllat sihkkeliiguin ja ATV-vuojániiguin. Hearggit geavahuvvojit measta dušše gilvvuide ja turisttaide.

Áiddit:

Gárdi mas gesset njuovvanbohccuid, rátkkašit ja merkot.
(Govven: Jan Helmer Olsen / Ovttas)

Ovdal: Bohccot ledje lojibut. Siiddaid gaskkas ledje lunddolaš oazit. Mearkun-, rátkin- ja njuovvangárddiid ráhkadedje rissiin ja báttiin. Vuosttaš gaskaáiddiid áido 1960-logus. Anders Johansen Eira / Jussen Ánte muitala girjjis Muitalusat ja dáhpahusat Guovdageainnus 3: "Dolin eai lean áiddit orohagain. Njárgii luite veaiddalassan ja iešguđet vuoru guođohedje. De ásahedje organisašuvnnaid, nu go Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvvi, ja dan bokte oažžugohte sápmelaččat stádaveahki áidut. Nu billistedje min orohaga." Dál: Gárddit ráhkaduvvon fiellus, ja áiddit ges muorrastoalppus ja stállebáttis. Neahttaáiddit geavahuvvojit sirret riikkaid, orohagaid ja áigodatguohtumiid.

Biktasat:

Ovdal: Boazosámenissonat duddjojedje visot máid olles bearaš dárbbašii: Gávttiid, gálssohiid, stigaid, nuvttohiid, gápmagiid, fáhcaid, gáhppiriid, beaskkaid jna.
Dál: Muhtimat máhttet/astet ain duddjot muhtin biktasiid, muhto eatnasat geavahit fábrihkkagárvvuid máid ostet gávppis.

Biellut:

Ovdal: Spellebiellut ráhkaduvvon dábálaččat mearragáttis dahje leikejuvvon biellut (dávjá Suomas) Dál: Spellebiellut meissetskoađasiin Os husdyrbjøllefabrikkas, Lulli-Norggas, dahje Ruoŧas ja Suomas.

Suohpan:

Ovdal: Ráhkaduvvon bohcconáhkis (dahje eará náhkis?), maŋŋil maid bihkkaduvvon oaras. Čoarvegiella bohccočoarvvis.
Dál: Ráhkaduvvon plastihkkas. Muhtimat geavahit ain čoarvegiela, earáin ráhkaduvvon plástihkkas dahje alumiinnas.

Niibbit:

Ovdal: Stuoraniibi geavahuvvui njuovvamii, rihttemii ja muorrabargui. Niibbáš ges miessemerkemii. Muhtin áiggi gazirdan-niibbi (gazirdeapmai).
Dál: Ii leat nu ollu rievdan.

Gáldut – bargobiergasat
Buljo, Karen Marie Eira: Gámagoarrun. Davvi Girji
Lund, Svein: Ruovdebargu sámi árbevierus / Jernarbeid i samisk tradisjon

Bohccobuktagiid ávkkastallán

Áiggiid čađa stuorámus sámi dáiddar lei Kárášjohkalaš Per Hætta. Son lei earenoamaš čeahppi ráhkadit vajahagaid ja čiŋahemiid bohcco čoarvvis ja dávttis.
(Govven: DSF)

Ovdalašáigge bohče áldduid ja ráhkadedje dákkar vuosttáid. Dát lea Guovdageainnu gilišillju čájáhusas
(Govven: Svein Lund)

Biebmu

Bohccobierggus sáhtta ráhkadit vaikke makkárlágan biepmu, árbevirolaš, ja biepmu mii ii leat nu dábálaš. Bierggu kválitehta rievddada, boahta das makkár áigodagas njuovva dahje man boaris boazu lea. Goruda sáhtta rihttet iešguđetládje ja nu mearridit makkár biepmu ráhkadit. Giđđat lea árbevierrun njuovvat giđanisttiid. De goikadit biergguid. Čakčabierggu ges suovastuhttejit. Dasálassin galgá leat valljis vuoššanbiergu. Jus vuovdima váras njuvvet omd. borrasmušbáikkiide, de ferte leat dat buoremus steikenbiergu, e.e čielgedeahkki ja savodeahkki sierra.

Soames bohccobierggusráhkaduvvon biepmut:

– Vuššon mális liemain. Álkimusat ja eanemusat geavahuvvon: Čielge- ja čeabetbihtat vuššojuvvojit sáltečázis. (Ii berre bidjat eará máistagiid) Liema sáhtta juhkat. Dán mállasii heive seaguhit ađđamiid maid čieska. Vuoššanáiggi mearrida njuvvonbohcco ahki.

- Biđus. Čoamohas dahje čoarbealli cáhppojuvvo smávva bihtáide. Buđehat ja rušppit seaguhuvvojit dasa (sáhtta maid geavahit gállaruohttasa ja boskalávkki). Ruškesmáistta boldojuvvo ja seaguhuvvo dáidda (sáhtta leat njárbat dahje suohkadeabbo). Feastaborramuš.

- Biergodáigi - biergogáhkut

- Suovasbiergu

– Goikebiergu. Dávjjimusat goikadit erttega, čoamohasa ja čoarbeali. Sáltejuvvo ja heŋgejuvvo giđđadálvvi/giđđat. Muhtun guovlluin lea dábalaš suovastuhttit bierggu ovdalgo heŋgejit goikat (Ruoŧas hui dábalaš).

Buoidi: Buoiddi sáhtta steiket dahje atnit vuoivvasnjuvdosa ráhkadeapmai. Heŋget buoiddii, šaddá goastebuoidin.

Varra: Márffit, guhpparat, gumposat, gumbat, varrabánnogáhkut

Vuoivvas: Sáhtta vuoššat ja steiket. Ruitorudda, Vuoivvasnjuvddus

Váibmu: Sáhtta goikadit dahje vuoššat/steiket. Geavahuvvo maid láibebajožin.

Njuovčča: Vuoššat hui sáltečázis ja lasttas (laurbærblad): láibebajoš. Sáhtta vuoššat biergoliemas dahje seaguhuvvot ruitoruddasii.

Mielki/vuostá: Ovdalašáigge bohče áldduid. Bohccomielki ja vuostá ledje dehálaš biepmut boazosámiide. Vuosttá maid vuvde. Dál eai šat bože áldduid.

Karen Marie Eira Buljo muitala mot su bearaš ávkkastallá bohccobierggus.

Boazu biebmun

Vuoiŋŋamaččain lávejit ráhkadit gáhku. Árbevirolaččát lávejedje nisujáfuin čárvut ja váldit cuoccaid eret. Dál láven seaguhit rohkajáfuid, "láibunpulvariid" ja sohkkara. Goikadan báđis lávus, šaddet sullii guokte gáhku ovtta oaivvi vuoiŋŋamaččain.

Vuoivasis láven ráhkadit biergogáhkuid. Vuoivvas lea dálkkas. Láven maiddai ráhkadit vuoivvasbiđđosa masa bijan buđehiid, rušppiid ja jáfuid álggos, ja de seaguhan vel goasttebuoiddi. Sáhttá maid steiket unna bihtážin. Áhpeheaddjai lei earenoamážiid dehálaš borrat vuoivasa go das lea ollu "ruovdi".

Gaccaid láven vuoššat. Gazza-ađa ii leat nu meađggus go eará ađđamat bohccos. Dá lea dálkkas biebmu, lea hui dearvvašlaš borrat gaccaid, buorre lađđasiidda, dahká liikki linisin ja dálkkoda liikesivaid.

Ađđamiid láven vuoššat . Ađđamat leat međgosat ja lea beaktilis biebmu. Oalul-ađa ges ii leat nu meađggus. Šaddá bivvil jus borra ađđamiid, muhto ii galggašii borrat nu ollu. Ađa lea liikai buorre, liiki nárvvaga jus ii oaččo ađđamiid ja álgá boares hámi guoddit beare nuorran. Beaskanáhkkemisiid lávejedje njuovvat ja vuoššat ađđamiid, dát eai lean nu buoiddit, ledje njávket, ii nu buoidi ja lei guoira ađa.

Váimmu – váibmobiđđosa. Goikadit maid lea vejolaš.

Čoalit – rádjat čoliid ja márfut. Buot čoliin ávkkastalle. Birasčoali váldá eret. Rávssáid váldá eret. Leavssusbuoiddi birra – gurpi.

Guhpparat. Sáhppasiid čuoggut ja márfut – vitamiinnat. Duoska. Čoliin sáhttá maid váldit buoiddi ja ráhkadit goastebuoiddi. Čoalusbuoidi mas ráhkada goastebuoiddi máistta – oalle bures sálte. Dálvet ráhkada gurppiid.

Bohccobierggus leat vitamiinnat ja ollu eará máid olbmo rumaš dárbbaša. "Veien til helseland" lei girji mii lei mu váhnemiin, ja lean das ollu oahppan das mo galgá dearvvašlaččábut eallit.

Váhkkádehkiid vuoššat.

Biergu – čielgi lea hui dearvvašlaš, earenoamážit dat biergu mii lea dávtti vuostá

Liepma – nuorvvodálkkas. Lávejit maid láibedáigái seaguhit.

Beallji, čalmmi, gáibbi, njuokčama, giehkira, guoggomasa lávejit vuoššat ja borrat. Čalmmit buoridit gáittáha, ja lea buorre lađđasiidda

Čeabeha – goikadit, goasttemális čeabehis, riisenrievnnaid ja lastarievnnaid.

Biehčama – allasa goikkadit jus lea nu - gatni ja biehčama goikadit.

Suovastuhttit, goikadit leat vuogit riibadit biergguid, maiddái lávejedje riibahit ádjagis, jasas, ja lávus bidjat duorggaid ala.

Dálkkasat

Ollu bohccooasi leat geavahuvvon medisiinnalaš veahkkai. Dá leat muhtun ovdamearkkat<

Čoarvi:
– Millejuvvon ja boldojuvvon čoarvi gordnebuvrrus dálkkoddoda luhčadávdda ja bealljebákčasa.
– Vuoššat liema námmečoarvvis mii lea buorre oaivebakčasii, moiddohii ja buorida oainnu.
– Poteansaveahkki (Sámis ii geavahuvvo dát min dieđuid mielde, muhte čoarvvit sáddejuvvojit Japanii ja Kiinai dán atnui)

Gazzabuoidi:
– Obbomii, nuorvui, raddedávddaide ja čottabákčasii.
– Čalbmedávddaide, saŋášdávdii, vardimii, buollánhávvai, šuvččoguvvon liikai ja bohtaneapmai.
Dás sáhtta maid geavahit leavssesbuoiddi

Suonat:
– maŋŋejuolgesuonain giessat gieđa dahje juolggi heaittihit suotnageasáhaga.

Bohccovuostá:
– vuoidat liikesivaid ja háviid
– vuoššat čázis dahje mielkkis go lea nuorvu, geahpesboalddát ja gosahat.
– seaguhit gáffii dahje viidnai go leat geahpesdávddat.

Bohccovuodja:
– raddebákčasiidda ja go lea šuvččodan. Maid buorre liikai go lea buollan jna.

Cuozza mii lea duollji siskobealde:
– dálkkodit háviid

Bohccoguolga:
– vardimiid vuostta

Varra:
– Juhkat varas vara go lea šuvččogan, obbon, oaivebávččas, skurbbetdávda, bátnevárka ja vara massán.
– vuoidat ámadeaju go beaivváš lea bearehaga goardán

Vuoivvas:
– dálkkoda fiskesdávdda ja ávkkálaš go lea varrasonahat/anemiija.

Geahppát:
– varas geahppáin bissehit vardimiid

Čoalit:
– goikaduvvojit ja millejuvvojit. Dálkkas smávvamánáid luhčadávdii.
– vuoššat jugusin, čoavjesuvrri dálkkodit.
– čoallesisdoalu vuoidat buollánhávvai.

Gágir:
– Vuoidat bohtanemiid

Gožža:
– dálkkoda beaivváža liikeboaldima
– buorre doidit suddon čalmmiid ja go leat eará čalbmesivat.
– buorre juhkat jus leat máđut čoliin

Duodji

Soames ovdamearkka das makkár biktasiid bohccos sáhtta duddjot ja iešguđetlágan eará dárbbašlaš biergasiid. (Váldogáldu: Karen Marie Eira Buljo)

Náhkki:Dát lea duollji dahje sisti. Duolljis ja gápmasiin sáhtta duddjot e.e:

Duollji/gápmasat: Fáhcaid - gistáid, gápmagiid, bittuid, beaska, dorkka, mánáide fáhcaid – sisti ovddabealde - buot gárvvuid gorro bohcconáhkis.

Gahppiriid – miesenáhkis, fiergenáhki Skuohpu – oađđinseahka duolljis. Stuora miesis

Sisti: buvssaid, sisttehiid, seahkaid, čázehiid, fáhcaid, Gietkkamii juolgeravssa. Lutton – Gietkkamiid luttonástit sisttiin (sisti mii lea birra muora), veasku, boahkána. Girjji skoađastit

Dávttit/čoarvvit: Sáhtta ráhkadit čoarvegiela, niibenađa, dohpa, guvssi hervet jna. Báikkalaš geavaheapmi ja turisttabuktagat

Suonat: Botnit goarrunsuotnan, omd. goarrut beaskkaid ja gápmagiid. Dál dávja ostet suona.


Eará geavaheapmi

Ráhkadit liimma čoarvvis ja dávttis

Man ollu ávkkastallet bohccos dán áigge, vai manná go ollu duššai?

Gáldut
Корпачев, В. В.: Целебная фауна. Наука. 1989
Magga, Máret-Ánne / Magga, Ristenrávdná: Borramušat bohccos. Suoma sámediggi. 2009
Svanberg, Ingvar og Tunon, Håkan: Samisk etnobiologi. Nya Doxa 2000
Finnmark Rein
Rein Styrke

Boazoealáhus giela- ja kulturguoddin

Sámegiella boazoealáhusas, luonddus ja dálkedilálašvuođas

(Ii vel čállojuvvon)

Bohccobuktagis biktasat ja juolgesuojit.

(Ii vel čállojuvvon)

Boazoealáhussii čadnon juoigan, musihkka, muitalusat ja girjjalašvuohta.

(Ii vel čállojuvvon)

Verddevuohta – ovttasbargu boazosámiid, dálu- ja mearraolbmuid gaskkas

Mii almmuhit dás ártihkkala doloža ja dálá verddevuođa birra, maid Åsa Márgget Anti ja Nils Isak Aslaksen Sara leaba čállán.

"Boazu doalaha verddevuođa"

Verddevuohta lea áiggiičađa leamaš dehálaš sámiide. Boazosámiin leat sihke dálolaččát ja mearragátteolbmot verdden. Mearraolbmot dat leat geasseverddet ja dálolaččát/johkasámit ges verddet dálvet. Mot mii dán áigge verddestallát? Vai iigo leat šat nu dárbu dasá?

Verddevuohta gal lea dál ge dehálaš, vaikko olbmuin ii leat šat nu dárbu nubbi nuppis, nu mot ovdalašáigge, go lonohallán lei dárbbašlaš olbmo birgejupmai. Dál eatnasat baicca ostet gálvvuid ja bálvalusaid. Buoret birgejumi dihte verddevuohta gáida veahá.

Verddiin ii lean/leat goassege ruđas dahje bálkkás sáhka, son ii vuordde bálkka/mávssu. Verddevuohta lei dat stuorámus riggodat. Juohkehaččás lea iežas oaiveverdde hirbmat divrras.

Bohcco dihte boazosámit johtet rittu ja duoddariid gaska. Nu doalahuvvo verddestallán, sihke siseatnamis ja mearragáttis. Hárve gullo ahte dálolaččáin leat mearraverddet dahje nuppeládje, ii goit ovdalašáigge. Boazosámit ain dál doalahit oktavuođaid jahkodatjohtimiid dihte.

Vaikke verddestallán ii leat šat nu guovddážis dán áigge, de ain doalahuvvojit verddevuođat eanas báikkiin. Mearraolbmot ja dálolaččát sáhtte maid leat boazosámiid gáidan fuolkkit, go dološmáttut náitaledje siiguin, ja boazosámit soames guovlluin sáhtte dáluiduvvon dahje ásaiduvvon riddui. Sii ledje dávja nohkkon iešguđet sivaid dihte. Dát olbmot eai máhttan heasttaiguin, sis ledje baicca hearggit boazosámefulkkiid geahčus. Buolvvaid čađa lea verddevuohta čuvvon sogaid, eai lonuhan verddiid eará sogaiguin. Nu sáhtta leat ain dál.

Ovdal ledje nannoset oktavuođat go ásse bálddalagaid gaskkohagaid jagis. Mearra- ja dáluolbmuin ledje rabas uvssat ihku go dihte ahte boazodoalli fáhkkestaga sáhtii skuvihit guossai guođohettin. Mearraverddiid lusa lei dego ruoktot boahtit, muitalit ovddeš boazosámit.

Dál boazosámiin ii leat šat dárbu orostallát verddiid luhte, go sis leat iežaset guođohanbárttat geasset ja dálvet. Giđđa- ja čakčajohtima maŋŋil lei buorre finadit verdde idjaguossis guhkes lávostalláma maŋŋil.

Verddet ledje dehálaččát doložis jo, omiid dihte. Sávzzain, gáiccain ja gusain oažžu valljivuođa, sihke bivuid ja biepmu. Lonuhangálvu lei ullu; ránut, gárvvut ja láiggit, čuoldima várás. Lábbanáhkis gorro roavggu ja dorkka, njuorjjonáhkis ges čázehiid. Heargelávžžiide ja leaŋggaide adno nanu náhkki. Biebmun ges mielki, lákca ja vuostá. Verddiin ledje maid buđehat ja návrašat. Biebmogávpai illa lei dárbu, ii ge dat álo lean olámuttos.

Mearaverddes ožžo jáfuid maiguin láibo. Jáfut ledje buorit go guhkes dálvvis borre hillagáhkuid ja sámeláibbiid (steažžegáhkut) máid basse árranis báistes dahje ráktogeđggiid alde. Mearraverddes ožžo maid mearaguoli, goikeguoli, guollevuoja ja guollevuoivasiid (jus alddis ii lean fanás). Dáluverddiin ožžo ges bihka reagaide, gerresiidda ja sabehiidda. Ožžo maid jeagelčoalttuid herggiide. Dát verddet maid viššalit sirddašedje boazosámiid herggiid go bohte márkanbáikai. Dál skuteráiggi ii leat dasa dárbu.

Dánáigge mearraverdde maid veahkeha fatnása ja mutuvrra divodat dan boazosápmelažžii gii ieš dan ii sáhte ja máhte. Dálvebotta gehččet bearrai fatnása ja geasseviesu. Sii maid bagádallet gos buoremus guollebáikkit leat. Ovdalašáigge boazosámi mánát ja nuorat veahkehedje verddiid heaŋgut guliid jiellái.

Boazosámit oggo giđđat veahá rávddu máid sáltejedje ja suovastedje. Dáluolbmuin lávii valljis ja juohkelágan sálteguolli, dávja ožžo sis juoŋasguoli. Mearraverddes ožžo ges goike- dahje boahkkeguoli, jus ieš ii vel lean ollen boahkuhit árragiđa. Dáluverddiin ledje maid rievssahat, čáhcelottit ja duodjeávdnasat, e.e gusanáhkit lávžžiide, leaŋggaide ja čázehiidda.

Mearra- ja dáluverddet ožžo ges varasbierggu, goikebierggu, buiddiid, dulljiid, sisttiid, bohccoguolggaid boalstariidda ja oađđingokčasiidda, ja vel suonaid. Gámassuoidnu lei maid buorre lonohallangálvu čázetáiggi.

Jus mearraolbmos ledje sávzzat, de lonohalle čohkkenságaid. E.e gos oaidnán sávzzaid dahje bohccuid, ja goas, vai dihtet gos čohkket. Mot lea čoahkkanan, gos ja goas leamašan ja daid báikkiid bagadalláma. Verdde geahčča dálveorotbohccuid go báhcet geasseorohahkii čakčat. Nie leaba ávkin goabbatguoibmai, maid dánáigge.

Go heite bohččimis áldduid, de doallagohte boazosámit gáiccaid varasmielkki dihte. Gáiccaid guđđe mearraverddiid gehččui dálvebotta. Dál eai leat šat boazosámiin oamit. Mearraverddiin ledje hárve bohccot boazosámiid geahčus. Hui searas verdde gal sáhtii oažžut bohccuid, mii nanne verddestallama, vel dánáigge ge.

Ovdal gal ledje dálolaččáin veahá bohccot boazosámiid geahčus, sihke bierggu ja duodjeávdnasiid várás. Dál lávejit maid dáluverddet veahkehit njuovvat dahje rátkkamis. Dálá verddestallan lea ávki sihke mearra- ja dáluverddiide. De sáhttet maid vuodjit skuteriin, eaige dárbbat čuovvut álmmolaš máđiijaid.

Nissonat ges duddjojedje, mánástalle ja málestedje fárrolaga, juogo geasset mearraverddiiguin dahje dálvet dáluverddiiguin. Dál ain soitet nissonat duddjot fárrolagaid, ja lonohallát sihke biergguid ja duodjeávdnasiid.

Ovdalašáigge dápme dáluolbmot herggiid veahkkin boazosámiide geat luike udámagiid suoidne- ja muorrageaseheapmái ja rievssatgárdumii. Jus ii lean heasta, de herggiin beasai johtui ja vuojástallat. Máhcahuvvui fas luoikkasheargi go lei vuojánin šaddan, ja nu boazosápmelaš fas doalvvui ođđa udámagiid máid verdde dámai.

Mearraolbmot ja boazosámit firbmo ja sáimmastedje ovttas geasset. Mearaguoli gal boazosápmelaš ieš bivddii seammás go rasttildii vuonaid ja nuori. Lea erehus njárggahasa (nanihas) ja suolohasa johttimis, go njárggahas ii dárbbat nu dávja meara ala go suolohas.

Dál eai šat beare máŋga siidda vuojat, nugo ovdal lei dábálaš. Mearraverddet leat ain dál veahkkin vuojahettin nannanis sullui, dahje nuppeguvlui. Ovdalašáigge sii suhke fatnasiin ja suvde bohccuid. Dál vudjet fatnasiiguin. Verddiid mielas ii lean giđđa ja geassi ovdalgo boazosámit ollejit ealuineasetguin. Dáluverdde ges vuordá goas boazosápmelaš olle čakčat/skábman duoddarii.

Buresbirgejumi dihte ii leat šat nu ollu verddestallan go ovdal, muhto dattetge leat váillahan guđetguimmiid, ja illudit fas oaidnalit.

Gáldut
Buljo, Karen Marie Eira: Gámagoarrun. SOR 1997
Eira, Nils Isak: Boazobargi giella. Girji bohcco ja boazodoalu birra. Sámi instituhtta 1984
Utsi, Gun Margret "Bovtsen guelmieh". ČálliidLágádus 2010.

Stáda boazoealáhusreguleren

Čuođi jagi leat boazosámit ieža orgániseren sámi boazoealáhusa, vuogádagain mii lei golmmá oasis: Boazu lei priváhta opmodat, buot boazoealáhussii gullevaččáin lei iežaset mearka ja bohccot. Boahtte oassi lei báikedoallu (sii geat orro ovttas lávuin, gođiin dahje viesuin) ja lei oktasaš biebmu. Goalmmát lei siida, sii geat guođohedje ja johte fárrolaga. Siida ii lean dušše eallu ja sii geat siiddastalle ovttas, siida lei guovlu gos boazosámit iešguđet áiggis jagis guođohedje ja johte ealuideasetguin. Siiddain dahje báikedoaluin sáhttte leat olles logi dahje dušše okta bearaš. Ain dál lea ealáhusas siidaortnet, muhte eiseválddiid iežaset guhkitáigge juohku áita dán sámi árbevieru.

Nu guhka go boazoealáhus lea johtán siseatnama ja rittu gaska de soabatmeahttunvuohta ii leat nohkan eará ealáhusaiguin, earenoamažit rittus. Juo 1600-logus gieđahalai dánskka-norgga riekteásahus boazosámiid ja boanddaid soabatmeahttunvuođa-áššid, e.e Áltta guovllus. Boahtte stádalaš stivrendárbu lei go giddejedje riikarájiid 1800-logus. Olles boazoealáhus fertii ođđasit orgániserejuvvot go guohtuneatnamat gáržo ja lei dárbu suodjalit geasseeatnamiid guorbamis. Dušše golbma jagi maŋŋel steŋgema, 1854:s, mearriduvvui láhka das mot reguleret Finnmárkku boazoealáhusa. Filka juhkkojuvvui golmmá boazodoaloguovlluide ja mearriduvvui makkár áigodagas siiddat eai beassan ealuideasetguin dálveguohtuneatnamiidda. Bákkolašguođoheapmi ásahuvvui ja boazodoalli dubmejuvvui jus bohccuidis luittii/ribáhii boanddaid eatnamiidda. Guođohan- ja johtinvuogádat mii 1850-logus mearriduvvui doaibmá buorimuddui ain dál.

1800-lohku lei dat áigi go koloniseredje sámi guovlluid eanadoalu bokte ja muhtun báikkiin ruvkedoaimma bokte. Ruoŧa ja Norgga eiseválddit sávve ásahit lága mii stivrii boazoealáhusa vai dat ii lean hehttehussan eará ulbmiliidda geavahit guohtuneatnamiid. Dan sii besse ollášuhttit nu gohčoduvvon Felleslappeloven bokte, "Lov angaaende lapperne i kongerikene Norge og Sverige av 2.6.1883" (Norgga ja Ruoŧa oktasaš láhka sámiid ektui). Dán lága bokte lei riekti gáržžidit boazoealáhusa eanadollui buorrin. Nu šadde boazoeaiggádat bákkus dieđihit stáhii iežaset boazologu ja makkár eatnamiid geavahedje. Dát láhka attii maid vuođu ásahit orohagaid ja jođiheaddjiid daidda, geain fas lei ovddasvástádus eiseválddiid guovdu. Justte dát láhka ii mearkkašan nu ollu Finnmárkku boazodolliide go dáppe ledje jo reguleren, ja vel go eai dárbbahan čuovvut osiid mearriduvvon lágas.

Láhka lei earaládje Finnmárkui. Danne dat ii dušše addán vejolašvuođa rievdadit boazoealáhusa oktavuođaid eará ealáhusaiguin, muhte maiddái reguleret iežaset ealáhusa. "Den Finmarkske Fjeldfin-kommission av 1875" (Finnmárkku boazodoalliid doaibmagoddi) evttohii sierra merken-, rátkkašan- ja alimus boazologu-njuolggadusaid iešguhtege guohtunguovlluide. Nu de konkluderejuvvui ahte Finnmárkku geasseorohagain galget leat 65-duháha bohcco, dan sadjai go ovdal riikarájiid giddema ledje birrasiid 100-duháha. Doaibmagoddi mearridii áidut njárggaid (rittus) doalahandihte bohccuid čoahkisin geasse-eatnamiin nu guhka go vejolaš. Dainna lágin seste dálve-eatnamiid mat hirbmadit gáržo rádjegiddemis. Dušše oassi áidumis ollášuvvui ja eanas riddoguovlluin áido easka 1950-logus. Doaibmagoddi hálidii maid geasseguohtunguovlluid juohkit orohahkan. Dat čađáhuvvui 1892 rájes. 1888:s mearriduvvui láhka "Lov om forskjellige forhold vedkommende fjellfinner i Finnmarks amt" (Boazosámiid iešguđet dilálašvuođaid láhka Finnmárkkus). Muhte orohatjuohkin lei hui eahpečielggas ja nu maid bohcidedje soabatmeahttunvuođat.

1800-logu loahpageahčen lei dáruiduhttinpolitihkka ja sosialdarvinisttalaš jurddašanvuohki gievra. Boazoealáhus lei dego oktageardánis ja gutneheames ealáhus eanadoalu, ruvkedoaimma ja Norgga eará ealáhusaid ektui. 1897:s nammáduvvui boazoláhkadoaibmagoddi, ealáhus ieš ii beassan ovddasteaddjin, baicca eanadoalu berošteaddjit. 1904 mearrádus čájehii makkár oaidnu doaibmagottis lei boazoealáhussii: "Ferte lága bokte mearriduvvot galgá go johttisápmelaččáid ealáhus ain suodjaluvvot, ja mot dat galgá doaimmahuvvot." Boazoealáhusas eai lean makkárge eará rievttit earago dat máid eiseválddit jur adde. Dán dihte vuođđuduvvui boazodoaloláhka riikaviidosaččát 1933:s. Láhka lei bienalaš measta buot beliide ealáhusas, bienaleabbbo go láhka lei ovdal ja maŋŋil. Álggos juhke guohtunguovlluid suohkaniidda ja doppe ges ásahedje orohagaid.

1800-logu ja gaskkamuddui 1900-logu boazodoaloláhka lei vuosttašettin ealáhusa vuostta, sihkkarastindihte ahte unnimus lági miel lei hehttehussan eará ealáhusaide boazoguohtunguovlluin. Go boazodoaloláhka rievdaduvvui 1978:s ledje guottut nuppástuvvon ealáhusa ja sámi kultuvrra ektui. Ii lean šat áigumuš heaittihit ealáhusa, muhte ođasmahttit ja dahkat dan gánnahahttin. Dattetge ledje ollugiin guottut go láhka gáhttii ealáhusa stuorraservvodaga beroštumiid ektui, nu mot eanadoalodepartemeanta celkkii vuosttaš páragráfa evttohussii: "Lága vuođđoulbmil addá boazodoalliide vejolašvuođa buoremusat ávkkastallát boazoealáhusaresursain, mii maid lea ávkin muđui servvodahkii." Dát evttohus ii biddjon láhkii, go dien áiggis ledje boazosámit ja eará sámit ásahan riikaviidosaš orgánisašuvnnaid mat nágodedje ákkastallát hálddahusa vearrámus evttohusaid vuostta. Eiseválddit gáibidedje boazodoalolága ráhkadettin buot rivttiid stáhtii, ii ge sápmelaččáide: "Ovdalaš áigge ássamat, boazoealáhusa ovdáneapmi ja eará ealáhusat guovlluin mat ledje doppe gos boazosámit guođohedje ealuset, eai sáhte leat juridihkkalaččát vuođđun addit dála boazosámiide sierra vuoigatvuođaid seamma guovlluide, nu mot muhtumat čuoččuhit. Diehttelasat gullet stáhtii buot guovllut Finnmárkku filkkas máid boazoealáhus geavaha. Stáda eaiggáduššanvuoigatvuohta lea don doložis jo lunddolaččát dohkkehuvvon." (Ot.prp.9-76/77) Dušše guokte jagi maŋŋil go boazodoaloláhka mearriduvvui ásahii stáhta Sámivuoigatvuođalávdegotti mii čielggadii lea go stádas eaiggáduššanvuoigatvuohta Finnmárkku eatnamiidda ja čáziide.

1970-logu radjai lei lagabui bealis boaozoeaiggádiin boazoealáhus váldoealáhussan. Dál mearriduvvui ahte bohccuiguin eai oaččo bargat earago sii geain dát lea váldoealáhussan, go buohkaide ii lean sadji. Nu de árbevirolaš sámi lotnolasealáhusat jávkagohte, dološvuogi miel geahččobohcco-systema maid nohkagođii. Boazosámiid ja dáloniid verddeortnet nohkagođii. Láhka ásahii doalloovttadaga, mas okta bearrašis lei váldoeaiggát ja bargi. Dát lei ođđa lávki duvdit nissonolbmuid eret ealáhusas. Boazodoalošiehtadusa mearriduvvon buvttadandoarjja máksui dál sutnje geas lei ovttadat. Nissonat olgguštuvve ja šadde dušše dego mielčuovvut.

Doalloovttadaga dihte oaččuimet dego duppal orgániserema dán ealáhusas. Árbevirolaš sámi báikedoalus ja siiddas juogadedje bargguid ja dat attii ekonomalaš vuođu bearrašiidda. Formálalaš "norgga" orgániseren ges lei doalloovttadat ja orohat.

Oktasaš sámeláhka (lappeloven) ásahii sámefálddi juohke filkii. Sii ovddastedje norgga eiseválddiid ja sis lei politiváldi. Bargun lei "vuosttašettin eastadit soabatmeahttunvuođaid ja bearráigeahččat boazoealáhusa vai dat ii lean hehttehussan eanadoalu ovdáneapmái". Sámefálddi bajithoavdan lei ovtta gaskká boazodoaloinspektevra. 1960-logus rievddai sámefálddi virgi, ja agronomat virgáduvvojedje. Maŋŋil rievdadedje virgenamáhusa boazodoaloagronoman. Filkamánnit dat hálddašedje virggi, práktihkkalaččát ges sámefálddit.

Boazodoalostivra ásahuvvui go boazodoaloláhka doaibmagođii 1978:s. Stivrra nammádii eanadoalodepartemeanta. Jođiheaddjin nammádedje politihkkáriid geaidda luhtte, vaikke sii eai bálljo diehtán maidege ealáhusa birra. Boazodoalohálddahus ásahuvvui Áltai 1978:s.

Maŋŋel dan lea láhka máŋggageardde rievdaduvvon, vuosttaš geardde 1995:s. Rievdaduvvui maid 2009:s, 2013:s ja 2015:s. Muhtun rievdadusat leat buorrin ealáhussii, e.e ahte das lea riekti eatnamiidda máid guhkes áiggiid čađa leat geavahan ja dát doaibmá beroškeahttá lágas máid eiseválddit bidjet. Siida lea goallastuvvon láhkii ja doalloovttadat lea rievdan siidaoassin, vaikke práktihkkalaččát ii leat stuorra mearkkašupmin.

Máŋemus jagiid lea stáda bággen ollu boazoeaiggádiid unnidit boazologu. Dát lea e.e garrasit čuohcan nuorra aitoálgan boazobargiide. Okta sis lea Jovsset Ánte Sara, gii bággehalai njuovvat 75:a heggii. Sara oaččui ášši diggai ja go dat álggii Sis-Finnmárkku diggegottis doarjjui su oabba, Maret Anne Sara viellastit dáinna installašuvnnain olggobealde diggeviesu, Deanus. Dát oaččui Pile O'Sápmi namáhusa. Inspirašuvdnan dása lea Pile O'Bones, mii lea buffalu-oivviin dahkkon várri USA:s máid kolonisttat dahke go jávkadedje buffaluid rivvendihte eatnamiid álgoálbmogiin. Maret Anne Sara lea ná čilgen dáidagis birra: «Ii leat mihkege čiegusvuohta das ahte boazoealáhus rahča garrasit várjalandihte guohtuneatnamiid stáda industriijahuksemiid dihte. Geahččalan liinni čavget, muhte dieđán ahte leat ovddas. Sii hálidit eatnamiid, Sámi, nu go mii gohčodit guovllu. Bohccot maiguin eallit leat dás mu ovddabealde. Stáda lea álggahan bággonjuovvamiid, vugiin mii bisseha nuoraid geat livčče boahttevaš boazodoallit. Dát jiekŋagalbmavuohta lea vealtameahttun. Pile O'Sápmi.".
(Govven: Maret Anne Sara)

Máŋemus rievdademiid bokte lea stáda fas stivregoahtán boazoealáhusa eambbo. Boazodoalohálddahus ii leat šat mearrideaddji-ovttadat ja lea dál Eanadoalodirekturáhta vuollásaš (dahje stáhtahálddašeaddji). Guovllustivrrat (mas boazodoalliin ledje áirasat) leat heaittihuvvon. Dát rievdadus hehtte ealáhusa ovddidit vuosttecealkámuša huksenáššiide. Máŋemus rievdadusa vuođul sáhtta Stáhtahálddašeaddji mearridit alimus boazologu juohke siidaoassái. Stuorradiggi dat lea dáid rievdadan, beroškeahttá ealáhusa iežas orgánaid ja Sámedikki oaiviliin.

Ollu boazodoallit oaivvildit stáda bearehaga stivret ealáhusa, muhte lohket váttisvuohtan dan go stáda ii váldde stivrejumi dalle go dasá livččii dárbu. E.e lea orohatjuohkin dávja váttis ášši, earenoamžit Oarje-Finnmárkkus. Leat ollu geasseorohagat, ja máŋgga orohagain leat oktasaš giđđa/čakča ja dálveorohagat. Dálveguohtunguovlu gohčoduvvo orohat 31, giđđa- ja čakčaguohtumat ges orohat 30. Dát leat juhkkojuvvon golmma guovlluide (a,b ja c). Ii leat áiga go Stáhtahálddašeaddji juohkigođii dálveorohagaid siiddaide, muhtun guovlluin lea dát jo čielgan, eará guovlluin ges ii áibbas čielggas guđe guovlui guhtege siida gullá. Eanas dálvesiiddat leat máttuid árbevirolaš guohtuneatnamiin. Orohagaid iešguhtege siiddain sáhttet leat oktasaš dálveguohtumat dahje iešguđet guovllus. Jus siiddat guođohit earáid dálveeatnamiin, de sáhttet lága bokte gevrejuvvot eret. Ođđa dálveorohatjuogu gáibideapmi álggahuvvui jo 1990-logus.

Gáldut
Berg, Bård A.: Government Intervention into Sámi Reindeer-Management in Norway: Has it prevented or provoked "Tragedies of the Commons"? I: Acta Borealia 2:1996
Berg, Bård A.:Norsk reindriftspolitikk etter 2. verdenskrig - en politikk for utvikling eller avvikling?, I: Spenningenes land - Nord-Norge etter 1945, Ad Notam Gyldendal, 1997
Berg, Bård A.: Reindriftsloven av 1933. Om den første reindriftsloven som omfattet hele Norge: Bakgrunn, forhistorie og innhold, Diedut 4:1994
Berg, Bård A.: Reindriftens rettigheter og plikter. Fra lappekodisill til felleslappelovgivning, reinbeitekonvensjoner og intern reindriftslovgivning i Norge og Sverige. Diedut 3:1998,
Berg, Eva: Reindrift og statsmakt = Boazodoallu ja stáhta. Røde fane 2-1987
Bull, Kirsti Strøm: Reindriften i Finnmark : rettshistorie 1852-1960. Cappelen 2001
Kuoljok, Ingar N.: Reindrift, sedvaner og rettsoppfatninger. I: Andersen (red): Samiske landskap og Agenda 21. Dieđut 1/2002
Lund, Svein: Søkelys på reindrifta – 1 – Samisk næring – norsk styring. Klassekampen 18.08.1995

Boazolohku ja eatnamiid guorbadeamedebáhtta

Iešguđetge siidda dahje orohaga boazolohku rievddada jagis jahkái. Lea hui ollu dadjámuš das makkár miesejahki lea, guohtumat, man ollu njuvvojuvvojit (man ollu ieža njuvvet dahje maid suoláduvvojit), boazodávddat, ollu go vuddjojit dahje man ollu boranávdi godda. Boazoeaiggát ii dieđe goassege áibbas rievttes boazulogu. Ođđaáiggis álggahedje eiseválddit boazolohkámiid 1980-logus. Boazoeaiggádat lea geatnegahttojuvvon dieđihit boazologustis máŋemusat njukčamánu 31. beaivvi, birrasiid mánu ovdal guotteha. Dát logut dat leat vuođđun álmmolaš boazologustátestihkkas. Dát lea áigodat go boazoeaiggádiin lea unnimus boazolohku.

Jus siidaoasit leat ovttajienalaččát, de sáhttet goit geasseorohagat, boazodoalolága vuođul, mearridit alimus boazologu juohke siidaoassái, logu mii lea heivehuvvon guohtuneatnamiidda. Stáhtahálddašeaddji ja boazodoalostivra dat de dohkkehit mearrádusaid loahpalaččát. Ovdal lei dábálaš ahte Boazodoalohálddahus/Eanadoalodirekturáhtta logai ealuid dávja, dál lohket dušše dárbbu mielde dahje nu ollu go dán bargui lea biddjon ruhta. Eanas ealut Finnmárkkus eai leat lohkkojuvvon álmmolaččát máŋgga jahkai (2015-2021 áigodagas).

[GAŽÁLDAGAT:
– Mot čađáhit boazolohkámiid ja man sihkkaris logut dat leat?
– Mot lea boazolohku rievddadan áiggiid čađá (Geahča Samisk reindrift – norske myter)
– Guohtunvuođđu - Mii lea dat? Gáržžiduvvon ja viiddiduvvon guohtunvuođđu iešguhtege jahkeáigodagas.
– Alla boazologu čuoččuhemiid ja boazologu unnidan gáibadusaid geahčadeapmi histurjjálaččát
– Stáda ruhtadoarjagat unnidit boazologu, ovddeš nuppástuhttinprográmma]

Gáldut
Benjaminsen m.fl.: Samisk reindrift – norske myter. Fagbokforlaget 2016
Bjørklund, Ivar: Hvorfor er det (alltid) for mye rein i Finnmark?. NRK Ytring 2014
Brekk, Lars Peder: Svar på spørsmål i Stortinget om reintall. 2011.

Boazoealáhus ja luonddubillisteamit

Boazoealáhus geavaha stuorra guovlluid, máid dávja earát maid geavahit. Dát iešguđetlágan sisabahkkemat sáhttet máŋggaládje muosehuhttit ja leat hehttehussan ealáhussii. Boahta hui ollu das makkár sisabahkkemat leat, gos ja goas dat leat. Dát leat muhtomin, maiddai birrajagi.

Muhtomin vánddardit luonddus, bivdit geain sáhttet leat beatnagat, luovosbeatnágat dahje skuter- dahje bievlavuoddjit. Bohccot leat hárjanan olbmuide, muhte eai dattetge nu lojit go šibihat. Boazoeaiggádat dihtet mot ealu galget láhkonit, ja goas diktit ráfis. Earát sáhttet dagáhit stuorra vahága jus eai doahttal, e.e jus vázzet dahje vudjet guottetáigge dahje veahá maŋŋil guotteha.

Bistilmas sisabahkkemat/billisteamit leat nugo biilaluottat, ruovdemáđiijat, elfámut, ealfápmolinjját, ruvkkit, militeararusttegat, ássanviesut, bártaguovllut jna. Dáid dihte masset guohtuneatnamiid ja dasálassin vuorjašuvvet.

Lea váttis bidjat rájiid dasá man ollu boazu gierdá. Bohccot eai leat ovttaláganat, muhtun bohccot lea lojibut go eará, ja muhtun bohccot leat ges várrogasat. Njiŋŋelasat ja varrásat reagerejit guovtteládje, nu maid nuorra ja boarraset bohccot. Álddut ja miesut gáibidit ráfi giđđat, varrásat sáhttet ges guohtut luoddaguoras dahje viesuid lahka. Danne navdet muhtumat ahte bohccot eai bala olbmuin. Muhtun ealut leat lojibut go eará, danne rievddada dat mot boazu garvá sisabahkkenguovlluid. Bohcco lodjivuohta boahta boazodoalliid iešguđetlágan siiddastallanvuogis, ja man ollu boazu lea hárjanan olbmuid lahka guođohanjahkkodagain. Máŋga jagi leat nákkahallán das mmot sisabahkkemat čuhcet guohtuneatnamiidda, sihke huksenáššiid- ja vahátmávssuidgáibadusaid oktavuođas.

EAMBBO DÁID BIRRA: – Man stuorra vahágiid dagahit luonddubillisteamit boazoealáhussii, ja guđe muddui nagodit bohccot ja boazodoallit heivehit iežaset billistuvvon guovlluide.
– Čájehit boazodoalliid vásáhusaid ja dutkanbohtosiid.

Gáldut
Bjørklund/Brantenberg: Samisk reindrift – norske inngrep.
Gaup, Peer: (Undersøking av vindmøller og reindrift). Upubl. Sjekk med GRID
Vistnes / Nellemann / Bull:
Inngrep i reinbeiteland. NINA Temahefte 26

Máhttu, oahpahus ja dutkan boazodoalus

Sámi joatka- ja boazodoaloskuvlla boazodoalo-oahppit leat Ruoŧain, Suomain ja Ruoššain ovttasbargan seammalágan oahpahusvugiin. Dá leat oahppamen njuovvat Anáris, Suomas.(Govven: SJSBS)

Buori boazobargis ferte leat nanu diehtu ja čehppodat sihke bohccuid, eatnamiid, dálkkiid, siivvuid/guohtumiid, bargorusttegiid ja ekonomiija birra jna. Árbevirolaččát oahpaha bearaš mánáid ja nuoraid. Dál ožžot lassioahpu skuvllas. Muhtun čállosis 1960-logus muitalit Guovdageainnu boazodoallit máid dalle dárbbahedje. Ollu lea ain áigeguovdil, ja eará lea ođđasetáiggemahttu.

Bearrašiid/siiddaid oahpahanvuogit (práktihkkalaš hárjehallán, stohkosat mánáide, muitalusat, cukcasat, iešguđetlágan olbmot bearrašis, reaŋggaid ja biiggaid barggut oahpahusas.

1950-logu radjai ii lean makkárge oahpahus boazodoalu birra Norgga skuvllain. Danne evttohii dalá skuvllabearráigeahčči Kárášjogas ásahit sierra boazodoaloluohka. Práktihkkalaččát dát ii ollášuvvon ovdalgo Kárášjohka ásahii moadde luohká seamma ahkásadjaide 1958 rajes. Dalle dat ásahuvvui boazodoaloluohkká. Dán luohkás lei sierra skuvllaplána, e.e lei sis geasseskuvla duoddaris.

Stáda boazodoaloskuvla álggahuvvui vuosttaš geardde 1968:s Borkenes nammásaš báikkis Hárstták:s ja 1981:s sirdojuvvui dát oahpahus Guovdageidnui, skuvlii mas nammán de šattai Sámi joatka- ja boazodoaloskuvla. Fágareivve sáhtte skuvllas váldit 1990-logus ja 1994 rajes lei skuvllas vuos jagi luonddufágalaš oahppu, jagi boazodoallu ja dasto guokte jagi fágaoahpahallan. Dađistaga plánejedje addit fágaskuvllafálaldaga guovtti jagi badjel.

Leat geahččalan formaliseret oahpahusa bearraša luhte, bálddalaga skuvllaoahpahusain. Ealáhusa nissonfierpmádat Guovdageainnus dat vuolggahii dán jurdaga ja prošeavtta gohčodedje "Eatnis mánnái". Dán oahpu vásahus joatkkašuvvui Birgen-prošeavtta olis.

Sámi allaskuvllas sáhtii dađistaga váldot boazodoalofága bachelordásis, ja viiddiduvvui masterin. Stuorra oassi oahpahusas biddjui gáiddusoahpahussan.
Eará allaskuvllain ja universitehtain eai leat sierra boazodoalooahpahus-suorggit, muhte boazodoallu sáhtta leat leamašan fáddan eanadoalo-oahpus.

Nuoraid formálalaš oahpu lassin leat čađáhuvvon boazoealáhusa guoski ollesolbmuidkurssat. Kurssain ledje máŋga fátta, nu go; ekonomiija, láhka, doalloplánen ja mekánalaš veahkkerusttegiid divvun ja áimmahuššan.

Boazodoalo-oahpu dieđuid birra gáldut
Andersen, Inge: Elev og lærer ved reindriftsskolen I: Samisk skolehistorie 2. Davvi Girji 2007
Buljo, Karen Marie Eira: Opplæring fra mor til barn I: Samisk skolehistorie 6. Davvi Girji 2013
Fjellheim, Paul: Første lærer på reindriftsskolen I: Samisk skolehistorie 2. Davvi Girji 2007
Gaup, Ánte Mihkkal: Reindriftsopplæringa er utvatna I: Samisk skolehistorie 2. Davvi Girji 2007
Joks, Solveig: Boazodoallu – eallinvuogi máhtut. Sámi dieđalaš áigečála 2-2008
Joks, Solveig: Boazodoalu máhtut áiggis áigái ; Etniid doaibma árbevirolaš oahpaheamis boazodoalus. 2012
Lund, Svein: Reindriftsskole på eitt rom. I: Samisk skolehistorie 2. Davvi Girji 2007
Lund, Svein: «Den aller største milepæl i næringens historie». Trekk av reindriftsutdanningas historie. I: Samisk skolehistorie 2. Davvi Girji 2007
Meløy, L.L.: Framhaldskolen. I: Samisk skolehistorie 2. Davvi Girji 2007
Siri, Nils M. P. / Marit Sara Eira / Johan Mathis Eira:Hva reindriftsungdommen må kunne. I: Samisk skolehistorie 5. Davvi Girji 2011
Somby, Niillas A: Vonde og gode skoleminner. I: Samisk skolehistorie 1. Davvi Girji 2005
Villmo, Loyd: Pionerarbeid for reindriftsopplæring. I: Samisk skolehistorie 2. Davvi Girji 2007
Aarseth, Bjørn: Forsøk med reindriftsfag i skolen. I: Samisk skolehistorie 2. Davvi Girji 2007

Organisašuvnnat boazodoalus

Norske Reindriftssamers Riksforbund / Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NRL/NBR) ásahuvvui 1948:s. Leat 8 báikkalašsearvvi ja nuoraidlávdegoddi
Gaskohagaid lei stuorra duhtameahttunvuohta NBR:a jođiheapmai ahte ásahuvve eará ealáhussearvvit. 1988 ja 1990-logu álggus serve hui ollugat Boazoealáhussearvái (BES) Guovdageainnus, muhte dađistaga máhce mielláhtut fas NBR:ii. Boazodoalunissoniid fierpmádat: 11 báikkalašsearvvi, 2011:s ásahuvvui oktasaš orgánisašuvdna.
Boazodoalulisttut válggaid oktavuođas: Guovdageainnus ja Kárášjogas leat sierra boazodoalulistu (johttisámilistu) suohkanválggain. 2015-2019 áigodagas ledje Guovdageainnus 5 suohkanstivrraáirasa (maid várresátnejođiheaddji), ja 1 ges Kárášjogas.

Gáldut
Berg, Bård A.: Næring og kultur. Norske Reindriftsamers Landsforbund 50 år (1947-1997) / Ealáhus ja kultuvra. Norgga Boazosápmelaccaid Riikkasearvi 50 jagi (1947-97), forlaget Davvi Girji, Karasjok (1997) Berg, Bård A.: Kautokeino Flyttsamelag 50 år (1949-1999) / Guovdageainnu Johttisápmelaccaid Searvi 50 jagi (1949-1999), jubileumsbok, Alta 1999 Boazodoalu nissonolbmot Norggas. Boazodoallohálddahus 2010
Norske Reindriftsamers Landsforbund
Utsi, Elle Merete: Eallilan. Viđa nissona barggut ja vásáhusat boazoealáhusas. Davvi Girji 2013

Gottit Norggas

(Gáldu: villrein.no)

Jagiid 1700-1800 áigodagas jávke buot gottit sihke Ruoŧas ja Suomas. Norggas báhce veahá. [Vai dápme go stuorra oasi gottiin?] 1900-logu álggus ledje Norggas dušše moadde duháha gotti. Danne dat ráfaiduvvui oalát muhtun jagiid ja nu de laskagohte fas. Dál leat muhtun Lulli-Norgga duoddariin birrasiid 30 000. Gottiid guohtunguovllut gáržžiduvvojit dađistaga, eatnamat leat juohkásan biilaluottaid ja rusttegiid dihte.

Norggas lea lobálaš goddebivdu ja eanemusat leat bivdit beassan báhčit oktiibuot 10 000 heakka, muhte dušše sullii bealli báhččojuvvo.

Hardangerduoddara álbmotmeahcis Tinn suohkanis Telemark filkkas lea maid diehtojuohkinguovddáš gottiid birra.

Svalbárddas leat maid gottit mat gohčodduvvojit svalbárddabohccon. Buot bohccot norgga nannámis leat seammaláganat, eai ge leat čielga biologalaš erehusat. Gottiid dat dápme dološáigge, ja ovddeš boazodolluigullevaš bohccot dat goddiluvve fas ja nu laske ja goddiluvve, ja leat Lulli-Norggas.

Gáldut
Bevanger, Kjetil. Villrein : fjellets nomade. Naturforlaget, 2004.
Lier-Hansen, Stein. Villrein & villreinjakt. Landbruksforlaget,
Reimers, Eigil. Villreinens verden. Aschehoug,
Skogland, Terje. Villrein : fra urinnvåner til miljøbarometer. Teknologisk forlag, 1994
Svalbardreinen og dens livsgrunnlag. Redigert av Nils A. Øritsland. Universitetsforlaget, 1986

Davviriikaid bohccot ja boazodoallu

Davviriikkaid boazodoallu (Gáldu: nordregio.se)

Davviriikain gávdnojit golbma šlája mat gullet bohccuide:
- Duottarbohccot (Rangifer tarandus tarandus) oktoráđálaš norgga nannámis, hui ollu Ruoŧas ja Suomas. Buot boazodolluigullevaš bohccot leat duottarbohccot.
– Suoma vuovdebohccot (Rangifer tarandus fennicus) ledje ovdal Ruoŧa vuvddiin, muhte jávkaduvve 1800-logus. Dál gullá dát šládja gottiide< mat leat hui veahá lulimus ja nuortaleamos Suomas ja ruošša Karelen guovllus.
- Svalbárddabohccot (Rangifer tarandus platyrhynchus), mat leat dušše Svalbárddas.

Sápmelaččát dat leat eanas bargan bohccuiguin Davviriikain, muhte Lulli-Norggas lea boazodoalofitnodat ja Davvi-Suomas leat suopmelaččát boazodoallit.

Sihke gottit ja boazodolluigullevaš bohccot rastildedje riikarájiid buot jahkodagaid. Go biddjui rádji Norgga (lei Dánmárkku vuolde) ja Ruoŧa (lei Suomain okta riika) gaskkii 1751:s, de ásahuvvui nu gohčoduvvon Lappekodisill:a, mii mearridii ahte boazodoalliid árbevirolaš guođoheapmi rájiidrásta ain galgá leat lobálaš. Stádat leat dađistaga duššindahkan Lappekodisill:a, muhte galgá prinsihppalaččát ain doaibmat gaskal Norgga ja Ruoŧa. Suoma/Norgga rádji gal giddejuvvui jo 1800-logus, ja boazodoallit eai šat beassan ealuideasetguin rastildit ráji.

Norgga, Suoma ja Ruoŧa boazodoallu lea iešguđetládje orgániserejuvvon. Sivva dasa leat eatnamat ja histurjjálaš sivat ja stádaid politihkka dihte.
Ruoŧa boazodoallu lea 30% riika eatnamiin. (Ruoŧa Sámediggi čuoččuha ahte lea 50%), geahča https://www.sametinget.se/rennaring_sverige). Dát guovlu lea juhkkojuvvon 51 čearuide (33 duottarsámečearu, 10 vuovdesámečearu ja 8 konsešuvdnasámečearu). Dušše sámit geat áktiivvalaččát barget bohccuiguin sáhttet leat čearuid miellahtut. Ruoŧas ledje jagis 2000:s 930 boazodoalofitnodaga, 4525 boazoeaiggáda ja 221.164 bohcco. Birrasiid 2500 olbmos lei boazodoallu váldobirgenláhki. Ruoŧas besset dušše sápmelaččát bargat bohccuiguin, nu lea mearriduvvon Rennäringslagen:s.

Ruoŧas leat guokte boazodoalo-orgánisašuvnna: Svenska Samernas Riksforbund / Ruoŧa Sámiid Riikkasearvi, mii ásahuvvui 1950:s. Dát lea sihke čearuide, sámi servviide ja Renägarförbundet / Boazoeaiggádiid oktavuohta, mii ásahuvvui 1992:s ja lea ealáhusorgánisašuvdna.

36% Suoma eatnamiin lea boazoguohtunguovlu.

Boazodoaloguovlu Suomas lea 122 936 km2 viidosaš, dahje 36 % riika eatnamiin (eará gáldut lohket 33%) ja doppe leat 56 bálgosa. Mađi eanet bohccot, dađi eanet jienastanrievtti ožžot boazoeaiggádat bálgosiid čoahkkimiin.
Suomabealde eai leat guhkes johtolagat, ollu oaneheappo go Ruoŧas ja Norggas. Suomas ii leat dušše sápmelaččáin boazodollui rievttit. Bohccuiguin ožžot prinsihppalaččát bargat sii geat ásset Suoma boazodoaloguovllus ja geat leat registrerejuvvon EEO-stádaássin. Dattetge lea erehus sámi boazodoaloguovllus ja dain guovlluin mat leat mearriduvvon leat boazodoaloguovlun. Eatnasiin sámi boazodoaloguovllus lea boazoealáhus váldoealáhus. Suomas lea 800 olbmos boazodoallu váldoealáhus, 600 sis leat sámi boazodoaloguovllus. Oktiibuot leat riikas 5000 boazoeaiggáda, 1000 leat sámi boazodoaloguovllus. Olggobealde sámi boazodoaloguovllu boazoeaiggádiin lea árvideames sámi duogáš, muhte leat suomaiduvvon, eaige beasa Sámedikki jienastanlohkui. Suoma boazoeaiggádiin leat oktiibuot 200 000 bohcco. Buohkat gullet Bálgosiid Ovttastupmai / Paliskuntain yhdistys, máid stáda ruhtada doarjagiid bokte ja mas lea hálddašanovddasvástadus.

Gáldut – Davviriikat
Labba, Kristina: Boazodoallu Suomas
Finsk reindriftslov (ruoŧa teaksta).
Gustavsson, Knut: Rennäringen. En presentation för skogsfolk. Skogsstyrelsen, Arlöv 1989
Reindrift i Nordvest-Europa i 1998 : biologiske muligheter og begrensninger. København: Nordisk ministerråd, 1999.
Näkkäläjärvi, Klemetti: Duovddamuitu sámi boazodoalus. Sámi dieđalaš áigečála 2-2008

Bohccot ja máilmmi boazoealáhus

Miehtá máilmmi boazobargit bohte Boazodoalu máilmmeviidosaš konferánsii mii lágiduvvui Guovdageainnus 2009:s, ja sii čájehedje kultuvrraideaset čájáhusaiguin.
(Govven: Svein Lund)

Bohccot (Renifer tarangus) leat miehtá árktálaš guovllus ja galbma guovllus mii lea lieggaset guovlluid ja árktálaš guovllu gaskas (subarktiskalaš guovlu). 7 šlája dat gullet bohccui, dasálassin lea 1 šládja jávkan. Oktiibuot leat 3-4 milljuvnna gotti ja 2-3 milljuvnna máid gohčodit boazun.
Davviriikain, Ruoššas, Mongolias ja Kiinnás lea álgoálbmogiin árbevirolaš boazodoallu, muhtun guovlluin lea dat leamašan jo moadde duhát jagi. Álgoálbmogat dat eanas guovlluin barget bohccuiguin. Máŋgga riikas lea álgoálbmogiin lágalaččát boazodoaloriekti mearriduvvon guovlluin dahje olles riikkas. Soames riikkain gal leat buigaássit boazodoallit.
Ámeriikkas (Kánáda ja Álaska) ledje karibo-nammásaš bohccot dehálaččát álgoálbmogiid birgejumis. Dáppe boazodoallu álggahuvvui veahážiid 1800-logu gaskkamuttos go ožžo norgga sápmelaččáin veahki ja oahpu. Dál ii bálljo leat dat seamma boazodoallu . Galaallit nunataas ja Skotlánddas álggahuvvui maid unnebuš boazodoallu.

Birrasiid 2/3 oassi ealáhusas lea Ruoššas, gos sullii 20 álgoálbmotjoavkku leat boazodoallit. 1990-logu radjai ii lean bálljo makkárge oktavuohta doppe ja eará riikkaid boazodoalliin. 1997:s ásahuvvui riikkaidgaskasaš boazodoalo-orgánisašuvdna (Association of World Reindeer Herders (WRH), maŋŋelgo šattai álkit rásttildit riikarájiid. Dán orgánisašuvnna olis ásahuvvui 2005:s riikkaidgaskasaš boazodoaloguovddáš: International Center of Reindeer Husbandry (ICR). ICR váldokantuvra lea Guovdageainnus ja lea WRH:ain oktasaš čállingoddi.

Riikkaidgaskasaš polárajágis 2007-08:s álggahuvvui Ealát dutkanprošeakta; boazodoallu ja dálkkadatrievdamat árktálašguovlluin. Dán máŋŋil (2011:s) ásahuvvui IPY Ealát Institute mii lea čadnon Sámi allaskuvlii ja University of the Arctic.

Gáldut
Walker, Tom. Caribou: Wanderer of the tundra. Graphic Arts Center Publishing Company, 2000
Anderson, Hans: Taiga och tundra. Askild & Kärnekull, 1977
Internasjonalt reindriftsenter

Máid lea meahcceguovddáš dahkan?

Johtičájáhusas, 2018
(Govven: Svein Lund)

Dán leavggas leat govat boazodoalobirrasis Guovdageainnus 1960-logus máid dalá sámefáldi govvii. Dát govat eai leat ovdal álmmuhuvvon.
(Govven: Svein Lund)

2018 beassážiid lágidii Karen Marie Eira Buljo kurssa mot lávostalláma birra ja mot dan bierggastit.
(Govven: Svein Lund)

– Johtičájáhus boazodoalu govaiguin
– Oanehis lávostallánkursa
– Čoaggán ja prenten dološ Guovdageainnu boazodoalogovaid
– Lágidan logaldallámiid das mot olmmoš galggášii bohccuin meannut

Máid sáhtta vel meahcceguovddáš dahkat?

Iešguđetlágan čorvviid čájáhus girjeráddjosis ja Sámi joatka ja boazodoaloskuvllas.
(Govven: Svein Lund)

Guovdageainnu mánáidskuvllamánát ráhkadan dáidagiid mat čájáhus lei ovddeš Kaffegalleriijas (2007).
(Govven: Svein Lund)

– Čájáhus: Oarje-Finnmárkku boazodoalokárta mas čájeha orohagaid, siiddaid ja jahkodatguohtumiid.
– Čájáhus: Sámi ja miehtámáilmmi boazodoalokárta.
– Čájáhus: Boazodoalo ovddeš ja dálá bargobiergasat.
– Govat iešguđetlágan boazodoalodoaimmain.
– Govat iešguđetlágan bohccuin; guolggaid namáhusat, agit, varrasat, njiŋŋelasat, čoarvvit jna.
– Govat guohtuneatnamiin; gáržžideamit/viidideamit, guorbadeapmi jna.
– Kurssat mot ávkkastallát bohccos biebmoráhkadeamis ja eará ulbmiliidda.
– Fálaldagaid gaskkusteapmi turisttaide ja oahppiide ovttasráđiid boazodoalliiguin, e.e vuodjit herggiiguin, fitnat miessemearkumiin dahje njuovvangárddiin jna.
– Diehtojuohkin mot vánddardit mehciid vai eai muosehuhte bohccuid.

Vejolaš ovttasbargoguoimmit

– Boazodoallit ja NBR / Guovdageainnu johttisámisearvi / orohagat
– ICR – Riikkaidgaskasaš boazodoaloguovddáš
– Njuovvanfitnodagat
– Sámi allaskuvla
– Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla
– Eanadoalodepartemeanta
Giitit buohkaid geat veahkehedje dáinna siidduin, earenoamažit Karen Marie Eira Buljo ja Ánte Mihkkal Gaup.