+ Guovdageainnu meahcceguovddáš – Stuoráhpi / Geatkkašjeaggi

Stuoráhpi
(Govven: Svein Lund)

Guovdageainnu meahcceguovddáš

Evttohuvvon luonddureserváhtta – Stuoráhpi / Geatkašjeaggi

Stuoráhpi lea biilaluoddaguoras gaskal Guovdageainnu ja Kárášjoga.
(Govven: Svein Lund)

Stuoráhpi / Geatkašjeaggi lea okta 9 guovllus mii leat evttohuvvon luonddureserváhttan Guovdageainnus, Finnmárkku jekkiid ja čáhccaseatnamiid (njeaššeeatnamat) suodjalanplána oktavuođas. Dát suodjalanevttohus guoskkaha guokte guovllu mat oktiibuot leat 2,3 njealljehasgilumehtara viiddu, lulá- ja nuorttabealde 92 riikageainnu, Gárggoluobbala oarjjalulábealde.

Suodjalanárvvut

Evttohuvvon suodjalanguovlu Stuoráhpi ja Geatkašjeaggi
(Gáldu: Filkkamánni)

Filkkamánni:
Stuoráhpi lea oalle duolbbas ja dáppe leat eanas kálka- ja jeaggešlájat main leat unnan minerálat, Jeaggebalssát, čáhccas duolba gobit (flark) ja dárffit main lea ájačáhci mii dahká darffiid (fattigmyr). Báikkohagain lea buorre šaddogeardi. Geatkášjeakkis lea oalle stuorra gahčahatallodat, sullii 25-30 mehtara. Das lea eanas kálka- ja jeaggešládja mas leat unnan minerálat. Maiddái dáppe leat balssát, čahccás duolba gobit (flark) darffit (fattigmyr), muhte maid rikkis minerálajogážat ja čázadagat (Strann et. al 2005b).

Smávvabalssát evttohuvvon oasseguovlluin leat dábálaččát 0,5 mehtara alu. Stuorábis gal leat muhtun balssát 2 mehtara, Geatkášjeakkis ges 3,5 mehtara alu. Stuorát balsaguovlluin leat balssáid gaskas ja ravddain šaddogearddit mat gáibidit eambbo njuoskkasa. Suotnašattuid devkesullu dat lea eanemus litná balssáin, seammás go dáppe maid lea rukseslistu áhpeullu (gávdno hárve). (NT) (Strann et. al 2005b). Soames báikkiin gosa jeaggečáhci čoahkkana, ja ájajogážiin, leat eambbo minerálat ja čáhci lea suvraset, nu ahte kálka- dahje minerálgáibideaddji šlájat cevzet buorebut. Danne loaktá áibmelukti, niitoullu ja rukseslistu juolutsieđga (NT). Stuorábi nuorttalulá geahčen lea ája mas guhppil lea sullii mehtara alu go dat mii lea birra dan, ja čáhci das ges mehtara čieŋal, ádjaga gierragis. Dán birra leat ájačázi kálkkagáibideaddji (5-10 m) šlájat bealdun.(Strann et. al 2005b).

Oncophorus elongatus nammásaš sámmál lea gávdnon Geatkášjeakkis. Ii leat nu áiga go dát fuomášuvvui ja dábálaččát eai leat dán sámmala nu ollu oaidnán Norggas ja Ruoŧas. Lulágeahčen, seamma jeaggeguovllus lea rukseslistu Aplodon wormskioldii nammásaš sámmál (VU), máid gávdne nulpejuvvon bohccočoarvvis. (Strann et. al 2005b).

Stuorábis lea rikkis loddenálli. Ollu njeaššelottit monnejit dáppe, ja 2007:a geassemánus oidne 50 loddenáli monnemen. 25 náli leat eakti njeaššelottit, 8 ges dakkárat mat leat čadnon njeaššái (čáhccaseatnamii). 14 náli leat čoavžut mat njulgestaga čadnojit nješšiide. Oidne 10 rukseslistonáli, 5 dáin ledje monnemen. Vuojaš (NT), skoarra (VU), suotnjočoavžžus (VU), rávggoš (DD) ja gahpirbáiski (NT) leat duođaštuvvon monnemen Stuorábis. Eará rukseslistonálit geavahit guovllu juogo guohtumii- dahje vuoinnastanbáikin go leat jođus omd. monnenbáikkiide. Dasalassin monnejit dáppe guovllu dehálaš nálit, nugo ruksesguškil, jeaggemeahkástat ja čáhppesčoavžžu. Hárvves nálit; čuonjá (VU), jeaggefálli (VU) ja rievssatcizáš (NT) leat registrerejuvvon, muhte monnen ii leat duođaštuvvon. Sáhtta leat nu ahte okta dahje eambbo dáin náliin monnejit dán njeaššesystemas (Strann et. al 2005b).

Maiddái Geatkášjeakkis leat valljis monnejeaddji čoavžonálit, muhte eai ollu, eai ge leat nu čoahkkásis go Stuorábis. Geatkášjeakkis monnejit suotnjočovžoš (VU), unnaguškkástat, rávggoš (DD), jeaggemeahkástat, stuoračoavžžu ja bizuš. Ruonájuolčoavžžu lea hui dábálaš dáppe ja máŋgalogi pára, monnejeaddji ruksesguškilat ja čáhppesčoavžžu (Strann et. al 2005b).

Kulturmuittut evttohuvvon suodjalanguovllus

Davá- ja nuorttadavábeal vejolaš suodjalanguovllu leat njeallje sajes registrerejuvvon bivdorokkit. Ii oktage dáin leat siskobealde guoskkevaš guovllu. Lea eahpesihkkar gávdnet go eambbo sámi kulturmuittuid dáppe, muhte gal dat sáhttet ain gávdnot (Sámediggi 2009).

Báikkalašolbmuid Stuorábi/Geatkášjeakki geavaheapmi

Dán guovllu geavahit vuosttašettin Gárggoluobbalaččát ja Suotnjulaččát, muhte olggobeale olbmot geavahišgohte maid guovllu go 92 riikageaidnu huksejuvvui. Guovlui besset álkit biilaluottas dahje meahccevuojánluottain mat leat juste olggobeal suodjalanráji. Stuorábis ja Geatkášjeakkis lubmejit ja suidnejit gámassuoinni. Guovllus eai leat guollejávrrit. Deike bohtet rievssatbivdit ja olbmot láiguhit bárttaid sidjiide. (Riseth et. al 2005).

Boazodoalu geavaheapmi

Boazodoallu dat geavaha Stuorábi, Geatkášjeakki ja guovlluid birrasis. Dát siiddat leat Oarje-Sievju (orohat 24A), Válgenjárga (orohat 23A) ja Ealenjárga (orohat 23D), ja máŋga eará siidda mat johtet guovllu čađa. Oarje-Sivjjus ja Ealenjárggas lea muhtun dálvviid okta dálvesiida, skápmas giđđii. Evttohuvvon suodjalanguovlu lea rievttimielde Ealenjárgga dálveorohat, muhte siiddat masttadit ealuideaset vai buorebut sáhttet ávkkastallát guovllus.

Oarje-Sievju geavaha dán guovllu skábman, dálvet ja giđđat. Evttohuvvon suodjalanguovlu lea biilaluotta lahka. ja ealut eai biso nu bearehaga guovllus muosehuhttima dihte. Orohagat/Siiddat guođohit/vudjet ealu beaivválaččát ja dasá geavahuvvo skuter. Sii rátkašit ealuideaset ovdalgo johttájit davás giđđat. Gárdi lea Suonjus, oarjjalulábealde vejolaš suodjalanguovllu, gárdai vuojehit siskobealde suodjalanráji. Dat mearkkaša ollu skutergeavaheapmi, áiggis go muohta lea suddagoahtán. Jeakkit máid áiggušedje suodjalit, bivlet áiga. Suodjaleapmi čuozašii garrasit guovllu siiddaide, go dat gielddášii skuteriiguin rastildit bievllaid.

Evttohuvvon suodjalanguovlu lea Girenjárgga (orohat 23B) johtingeainnus. Giđđat johtet sii dákko ja bisánit maid oaneháš. Lea heajos muohtasiivu dan áiggis go siida lea dáppe. Eanadat- ja šaddogearddit sáhttet billohuvvot go šaddet bievllaid vuodjit.

Boazodoallu ii guolás dahje bivdde dáppe, eai ge sis leat bárttat, goađit dahje bártalágažat. Oarje-Sievjjuhasat lávejit dárbbu mielde lávus orrut, ja muhtomin sáhttet maid evttohuvvon suodjalanguvollus lávostallát. Girenjárga ges geaseha gumpiid (skuterbárttaid) jođidettin. Oarje-Sievju deattuha ahte siidda geavaheapmi sáhtta boahtteáiggis rievdat guovllus. Dálkkádatrievdama dihte sáhtta boazodoallu šaddat bievlan vuodjit. Ii ge leat veadjetmeahttun ahte Oarje-Sievju šaddá áidut ja cegget bárttaid deike. Ealenjárgga siida ges lohka vejolažžan doalahit ealuideaset sierra nu ahte eai masttát. Nu sáhtašii dušše Ealenjárga guođohit evttohuvvon suodjalanguovllus, dahje ahte ii goabbáge siida geavat guovllu. Siida ii leat mielas áidut doalahandihte ealuid sierra.

Gáldut

Finnmárkku Filkkamánni. Verneplan for myrer og våtmarker i Finnmark. Birasgáhttenossodat 2010
Riseth / Solbakken / Kitti: Meahcásteapmi Guovdageainnus. Naturbruk i Kautokeino. Fastboendes bruk av meahcci i Kautokeino kommune og konsekvenser ved etablering av naturvernområder. Sámi allaskuvla. 2010