Guohcajeaggi
(Govven: Svein Lund)

Guovdageainnu meahcceguovddáš - natursenter

Evttohuvvon luonddureserváhtta - Guohcajeaggi

Várresieđggat Guohcajeakkis.
(Govven: Svein Lund)

Guohcajeaggi lea okta ovcci guovllus mii lea evttohuvvon ásahuvvot luonddureserváhttan Guovdageainnu suohkanis, Finnmárkku jekkiid ja njeaššeeatnamiid suodjalanplána olis. Evttohuvvo suodjalit 4,3 km2, sullii 6 km oarjja-oarjjadavábeal Guovdageainnu čoahkkebáikki, mii álga lulábealde Biedjovákki luotta, 3,5 km lulás.

Suodjalanárvvut

Evttohuvvon suodjalanguovlu Guohcajeaggi
(Gáldu: Filkkamánni (dál Stáhtahálddašeaddji)

Dalá Filkkamánni dajái ná:
Dán guovllus lea stuorát njeašše-eana mas leat máŋga stuorra ja unna jávrri, gávvajogat ja iešguđetlágan jeakkit. Eanas sajiin lea duolbbas, muhte lulábealde Suolojávrri lea rápma. Dáppe leat máŋggadáfot jeakkit main leat e.e kálka ja jeakkit main eai bálljo leat minerálat, balssát ja earenoamaš rikkis balsašaddogeardi. Sihke jeagge- ja suotnašattuid šaddogerddiin lea dearvvaš šládja ja dain leat biđgosis veahkadagat, oktiibuot gávcci rukseslistošlája.(Strann et. al 2008b).

Báikkuin leat balssát 3,5 m alu ja muhtun sajiin luvvejuvvojit dát ja nu ihtet boares darffit. Jeaggeravddain lea litnaset šládja, ja suotnašattut mat leat eanas dáin valljis litnábalssáin, gullet devkesulluide. Dáppe šaddá maid hárvves ja rukseslistu devkesullu áhpeullu (NT). Muhtun sajiin dán guovllu oarjjageahčen lea APLODON wormskioldii (VU) nammásaš sámmal. (Strann et. al 2008b).

Fiskesbeštor Guohcajeakkis
(Govven: Svein Lund)

Sieđgaskierrit Guohcajeakkis
(Govven: Svein Lund)

Jekkiid stuorra oasis lea oalle dearvvaš- ja hui dearvvaš šládja mat loktet kálkaeatnamis. Dáid jekkiid šlájat leat dearvašat, ja nuorttabealde Suolojávrri šaddá rukseslistu ja hárvves MYRVRANGMOSE (VU). Guovttesajis lea ollu kálka ja dáppe leat ollu básagáibideaddji darffit ja gáibideaddji suotnašattut, e.e rukseslistu moarserásse geapmanšattut (NT). Vuođus leat ges hui ollu hárvves sámmalat, nu go rukseslistu SNØGULMOSE (VU) (Strann et. al 2008b).

Suolojávrri lulá- ja oarjjabealde leat ruohtastus- ja duolbagobát jeakkit, ceakko- ja dipmá ruohtastusat. Dáppe leat veahá rukseslistu- ja hárvves suotnašattuid juolutsieđga (NT) ja rohtolukti (NT) (Strann et. al 2008b).

Guovllus leat hirbmat ollu lottit, maid searvvis lea ollu rukseslistošládja. Luotta láhkosis monnejit veahá čearrehat ovttas báiskiiguin ja gahpirbáiskiiguin (NT). Sieđgarođus seamma báikkis monnejit cihceloddešlájat, ja nu dahket dát rikkis cihkeloddeeallima dáppe. Lullelis monnejit máŋga čoavžošlája, nu go ruonájuolčoavžu, jeaggemeahkastat, čáhppesčoavžu, meahkastat ja unna guškkastat. Dát leat dábálepmosat guovllus. Maiddái čáhppesčoavjeviroš, bávgoš ja lagabui logi pára suotnjočovžoša monnejit seamma sajis (VU). Goikaset eatnamiin lea bižus ja ruksesguškil. (Strann et. al 2008a, 2008b)

Jávregáttiin monne dovtta (VU), biekčavuojaš (NT), skoarra (NT), juosgo šlájat nu go gárggogoalsi (EN) ja stuorafiehta (VU) oidnojit dábalaččát, muhte eai oidno monnemen. Njukča (NT) ja čuonjá (VU) leat dán guovllus giđđat ja giđđageasi.

Dain eará stuorát jávrriin luitet ollu vuojašlottit dolggiid. Dábálepmosat leat diehppefiehta, čoađgi, snárttal ja vuoktagoalsi, muhte maiddái skoarra, njurggu ja gárggogoalsi (EN) luitet veahá dolggiid dáppe. Ruškesjeaggefállepárra (VU) lea registrerejuvvon Guohcajeakki siskimus osiin. (Strann et. al 2008a, 2008b).

Báikkalaš geavaheapmi

Ginaljeakki ja Guohcajeakki evttohuvvon suodjalanguovllu geavaheapmi.
(Gáldu: Riseth)

[...] Guovlu lea Soahtefielmmá giláža lahka. Dušše Soahtejávrris bivdet guoli, mas leat ollu hávggat. Sihke gili ja olggobeale olbmot lubmejit miehtá evttohuvvon suodjalanguovllus. Dábálaččát bivdet olggobealeolbmot ealggaid ja rievssahiid dáppe. Giđđalodden ii leat dábálaš (ii ge leat leamašan lobálaš gaskal 1999-2009). Ovdal lávejedje gárdut guovllus. Guohcajeakkis eai murre bearehaga, dušše Luhppomarrása guovllus (Riseth et. al 2009).

Guovlu lea Ábborášša dálveorohat ja eará siiddaid johtingeaidnu. Soahtejohka lea siiddaid gaska rádji, nuorttabealde lea Áttan Issáha siida, oarjjabealde joga lea ges Nige-Ánte bártniid dálveorohat, dát siiddat gullet Ábboráššii.

Ábborášša ii vuoje bievlan dáppe, dušše dálvesiivun. Orohat murje Guohcajeakkis ja murrejit Guohcaváris. Soahte- ja Suolojávrris leat buorit hávggat máid orohaga olbmot bivdet. Siiddat gullevaččát Ivgoláhkui, Fávrrosordii, Spalcii ja Silvvetnjárgii johtet evttohuvvon suodjalanguovllu čađa. Johtin lea muohtasiivun.

Skutermáđidja rasttilda Guohcajávrri, luodda mii geasset dovdo bures.
(Govven: Svein Lund)

Váikkuhus/billisteapmi

Davágeahčen lea 260 m guhkkosaš elfápmolinjjá (66 kV). Murren Luhppomarrásis mii lea evttohuvvon guovllus. Bievlan dat vudjet dohko, geassemáđiijas mii vuolgá oarjjabealde dahje davábealde riikageainnus. Dát máđiijat leat oallemuddui olggobealde suodjalanguovllu, ja skutermáđidja lea davágeahčen. Boazodoallit vudjet navdimis ATV-vuojániiguin go ii leat vel skutersiivu. Bievlavuodjin lea aŋke spiehlasteapmi.

Celkojuvvon mearkkašumit
Ii oktage leat ovddidan mearkkašumiid

Filkkamánni mearkkašumit
Dát lea doaivumis deháleamos monnenguovlu njeaššelottiide mat leat Guovdageainnu čoahkkebáikki lahka. Lea stuorra vejolašvuohta ahte dát billistuvvo eambbo ja vuddjojuvvo bievlan. Njeaššelottiid rikkis- ja čoahkkananguovlu dahka dán dehálaš monnen- ja dolgeluoitinsadjin. (Strann et. al 2008a). Elfápmolinjjá lea mearriduvvon suodjalanguovllu siskobeallai go nu ollu lottit monnejit dákko. Divodeamit ja unnebuš ođasmahttimat galget leat lobálažžan. Skutermáđiija sáhtta sirdit nu ahte šaddá luonddureserváhta olggobeallai, muhte ii leat vel čielggaduvvon doarvai vel ahte sáhttet evttohit dás.

Suodjalanmearrádusaid báikkalaš heiveheapmi
Skutermáđiidja bisuhuvvo, muhte vuodjin olggobealde máđiija gáržžiduvvo. Boazodoallit besset vuodjit olggobealde máđiija, murremii ferte ohccojuvvot lohpi. Evttohuvvo gieldit bivdimis njeaššelottiit, muđui eai makkárge gáržžideamit bivdui, oaggumii ja murjemii. Eaige evttohuvvo makkárge gáržžideamit duodjeávdnasiid háhkamii, muhte murremii ferte juohke háve ohccojuvvot lohpi. Goikerissiiguin dolásteapmi ii gildojuvvo, sáhtta mielde maid váldit muoraid maiguin dolásta.

Gáldut:

Finnmárkku Filkkamánni Verneplan for myrer og våtmarker i Finnmark. Birasgáhttenossodat 2010
Riseth / Solbakken / Kitti: Meahcásteapmi Guovdageainnus. Naturbruk i Kautokeino. Dáloniid meahcásteapmi Guovdageainnu suohkanis ja váikkuhusat luonddusuodjalanguovlluid ásaheami váikkuhusat. Sámi allaskuvla. 2010.