Siebejohka, govvejuvvon Siebes. Johka lea plánejuvvon luonddureserváhta rádji ja oaidnit dás vejolaš reserváhta nuppebealde joga.
(Govven: Svein Lund)

Guovdageainnu meahcceguovddáš

Evttohuvvon luonddureserváhtta – Opmoáhpi

Oskaljávri galggášii leat oassi reserváhtas.
(Govven: Svein Lund)

Opmoáhpi lea okta 9 jeagge- ja njeaššeguovlluin Guovdageainnus mii lea evttohuvvon leat oassin Finnmárkku jekkiid ja nješšiid suodjalanplánas. Guovlu lea 82 km2, sullii 15 km lulábealde Guovdageainnu, nuorttabealde Siebe- ja Oskaljogaid. Lulágeahčen lea Opmojávri, Suohpatjávrri lulágeahče ges davimusas.

Suodjalanárvvut

Evttohuvvon suodjalanguovlu Opmoáhpi
(Gáldu: Filkkamánni)

Filkkamánni dadjá: Suodjalanplánaguovlu lea oalle duolbbas, mas leat duolbajeakkit smávva gobiin. Dáppe leat ge ollu ruohtastusat ja duolba gobit. Ruohtastusat leat birrasiid mehtara alu, mat leat dakŋasiiguin ja rissiiguin gokčojuvvon. Ruohtastusat leat juogo gaskas dahje duvttaheamet ja dain leat dego iešguđetlágan čavgasis- dahje litnábalssát. Šluppotlukti, jorbalukti, niitoullu, muošká ja jeaggehoašša dat leat dábáleamos šlájat dáin duolba gobiin.(Bjerke et. al 2005).

Guovllus leat máŋggalágan básagáibideaddji nuorta jeaggenartešlája (EN). Jeaggenarti lea biđgosis dán guovllus, goit davágeahčen Ábijávrai (Bjerke et. al 2005). Stuorámus balssát registrerejuvvoje Ábijávrris lulás-oarjjáslulás Opmojoga skolpii. Stuorámusat leat dego guhppilat dahje dego guolbba mas leat borrojuvvon ravddat. Alimusat leat 8 m. Máŋgga sajes Opmojogas gávdnui rukseslisttu suotnjolukti (NT), nu maid hárves nuortašládja; gáddesuoidni. Ovtta balssás gávdnui áhpeullu (NT). Dat lei lavnjjis (Bjerke et. al 2005). Suotnjošaddogeardi lea eanas čázadagain, dušše iešguđetlágan šládjačoahkádusain. Suonjuid ravddain lea rukseslisttu uhcafiskesrásse-šládja (NT). Dát eai leat beare ollu gal. Čáhccáseamos osiin leat čáhcešaddogearddit. Rukseslisttošládja fielmmáčuovga (CR) šaddá Siebejávrri lulágeaže čiekŋalasás. Dáppe leat gávdnon máŋga hárvves šaddogearddi. Leat maid registrerejuvvon máŋga guvllolaš hárvves čáhcešaddogearddi. Ruossanjivllut (EN) gávdnojedje maid dáppe. Dán jávreoasis leat ollu vuojašlottit mat guhtot ruossanjivlliid (Bjerke et. al 2005).

Dán evttohuvvon suodjalanguovllus leat registrerejuvvon birrasiid 40 monnejeaddji loddešlája, earenoamažit njeaššeloddešlájat. Duolbajávrriin monne njukča (NT), čuonjá (VU), skoara (NT), biekčavuojaš (NT) ja ollu eará dábálaš vuojašlottit. Stuorra jekkiin monnejit hui ollu čoavžžut, nu go hárvves suotnjočovžoš (VU) ja rávggoš (DD), muhte maid šlájat nu go jeaggemeahkástat, čáhppesčoavžžu, ruksesguškil ja čáhppesčoavjeviroš. Dábálaš šlájat nu go meahkástat, ruonájuolčoavžžu, guškkástat ja bávgoš, mat dego gullet dán šaddogearddat guovlui, leat maid registrerejuvvon. Buriid ciebaniidjagiid boahta deike maid hárvves jeaggefálli (VU) ja loađgu. Máŋga jávrri dáppe leat maid dehálaš dolgeluoitinguovllut vuojašlottiide ja čuotnjágiidda. Gárggogoalsi (EN) maid oidno dávja sihke giđđat ja geasset. Guovlu lea maid dehálaš vuoinnastanbáiki johtilottiide giđđat ja čakčat (Finnmárkku Filkkamánni 1996, Strann et. al 2008a).

Jeaggešaddogeardi birra Siebejávrri: Jeaggejokŋa, čáhppesmuorji, rievssatmuorji ja guohcadaŋás
(Govven: Svein Lund)

Suoidni dáid gittiin ii leat máŋgga jahkái láddjejuvvon ja hášejuvvon, muhte sii geat ain ásset dáppe ja Siebelaččát ovttas maŋisboahttiiguin (geat ásset eará báikkiin) ávkkastallet guovllus, e.e guovllus mii lea evttohuvvon reserváhttan.
(Govven: Svein Lund)

Dála geavaheapmi ja luonddubillisteapmi
Báikkalaš geavaheapmi

Opmoábi histturjjálaš geavaheapmi.

Opmoábi dála geavaheapmi
Mii bájuhit Sámi allaskuvlla čielggadeami. (Riseth m.fl. 2010):

Histurjjálaš geavaheapmi
Leat golbma ovddeš ássanguovllu (muhte olbmot orostallet maid ain guovllus) evttohuvvon suodjalanguovllu bálddas. Oskal:is ledje guokte smávvadállodoalu ja heaittihuvvojedje 70-logu álggus. Nu doppe eai šat ása olbmot. Viesut geavahuvvojit bártan. Siebes ásset golmmá viesus olbmot. Siebe ja Oskal:a gaskas ii šat ása oktage.

Oskal:a, Siebe, Ákšomuotkki ja Gálaniittoássit geavahedje Opmoábi. Maiddái Guovdageainnu čoahkkebáikki ássit ávkkastalle guovllus. E.e lei báhpas eana Siebe sulložis. Siebelaččát ja oskalaččát geavahedje nuortaleamos oasi guovllus, nuorttabealde Opmojoga. Ákšomuotkkelaččát ja Gálaniitolaččát geavahedje ges oarjeleamos oasi, oarjjabealde Opmojoga. Ii lean dárbu juohkit guovllu formálalaččát, olbmot dihte makkár guovllu iešguhtege geavahii, ja masá dat geavahuvvui. Fuolkevuohta ja náittosdilli mearridii mot guovllut geavahuvvojedje. Son gii náitalii eará guovllu olbmuin sáhtii ain ávkkastallát dán guovllus.

Hågvar (2006) govvida ahte siebelaččát maid ávkkastalle moatti eará jávrris ovttas áidejávre- ja šihkkejávrelaččáiguin, ja deattuhii ahte dáid olbmuid dehálaš guollejávri lei Jevdešjávri. Sii juogadedje jávrri valljivuođa. Dáppe leat registreren oktiibuot 25 nuohttunsaji sámi kuturmuittuide. Seamma go Láhpoluobbalii ja Mázii lei Hågvar mielde čuovžanuohttumis earenoamaš mearkkašupmi Siebe:s.

Hætta (2007) čujuha ges oktiibuot 29 nuohttunbáikai dán jávrris ja čilge ahte dáppe ledje máŋggalágan bivdoproseassa, ja dan mot siebelaččát geavahedje Rietnja-, Lávvo-, ja Ávžejávrri ja eará smávit jávrriid, nu go Obbal- ja Silggaš. Dát čálli govvida maid guovlluássiid máŋggalágan juoŋastanvugiid.

Rievdadeamit

Guovllu geavaheapmi rievddai go siebelaččát háhke alcceseaset heasttaid ja traktoriid. Resursaguovlu viiddui báikkiide mat ovdal eai bearehaga geavahuvvon. Dát rievddai fas eambbo go ATV-vuojánat ja skuterat šadde dábalaččát. Guovdageainnu giliássit bivdet sihke ealggaid dáppe, ja murjejit. Guovlu lea gili lahka ja goappašbealde lea luodda, Ákšomuotkkai ja Supmii.

Dála geavaheapmi
Deháleamos resursat dáppe leat luopmánat, čáhcelottit (giđđalodden), ealggat ja guolit (Siebejávri)

Muorjjit
Olbmot leat lubmen olles guovllus. Muhtun buorit luomejeakkit eai leat merkejuvvon jeaggin kárttas. Nuortaleamos oasi juogadedje siebelaččát ja oskalaččát. Dáppe lea lunddolaš rádji (goikáset guovlu) giliid guovlluid gaskas. Oarjjabeale ássiide ledje Duolbajávrrit, Lávvoroavi ja Bieržžačoru jeakkit dehálaččát lubmenáigge, muhtomin maiddái siebelaččáide. Oskalaččát lubmejedje Rietnjaváreguovllus ja láddjejedje (dát lea olggobealde evttohuvvon suodjalanguovllu). Goappašbealde Oskaljávrri leat hui ollu joŋat.

Bivdu
Bievjaveai-, Oskal- ja Siebejohgáttit ledje dehálaš gárdunbáikkit. Siebelaččát gárdo Opmojohgáttis ja Siebesulložis. Rievssat lea álo leamaš dehálaš gávpegálvu. Sihke Siebe- ja Oskaljávrris loddejedje. Oarjjabeale ássit ja siebelaččát loddejedje Rohtojávrris, Lulit Rohtojávrris ja Duolbajávrriin. Guovllus bivdet maid ealggaid.

Guollebivdu
Oskal- ja Mohkkejávri ledje ja leat ain deháleamos guollejávrrit oskálaččáide. Oskaljávri lea ain dál buorre guollejávri. Mohkkejávrai leat gilván čuovžžaid. Dáppe nuhttojuvvui. Lei buorre guolli, muhte dál eai bálljo leat šat guolit. Vaikke Oskalis eai šat ása olbmot, de ovdalaš ássiid lagámusat geavahit guovllu.

Siebelaš diehtojuohkkit muitalit Siebejávrri leat deháleamos guollejávrin. Dáppe ledje 3-4 nuohttunbáikki. Jávri lea dál cohkon ja bodni suhkon. Fertešii hehttet suohkuma. Rietnjajávri, Suolojávri ja Bajášjávri ledje dehálaš guollejávrrit (dát leat olggobealde evttohuvvon suodjalanguovllu - dáppe bivde gávpeguoli). Opmojogas leat unnan guolit.

Sállanluobbala geavahedje oarjjabeale ássit (Gálaniitolaččšát ja ákšomuotkkelaččát). Dát jávri lea juste olggobealde evttohuvvon suodjalanguovllu, muhte máđiidja manná suodjalanguovllu čađa. Guoli dáppe bivde alcceseaset. Okta diehtojuohkkiin muitalii guoli nu buori ahte eai rásken vuovdit dan. Siebelaččát vuvde guoli, muhte vuosttašettin guoli máid bivde olggobeale vejolaš suodjalanguovllu.

Boaldámuš / Muorat / Ávdnasat
Boaldámuša vižže Oskaljoga nuppebealde ja Bievjaveai-johgáttis. Ain dál murrejit dáppe. Siebelaččát murrejedje Opmojoh-gáttis. Dál vižžet boaldámuša lagábus viesuid, Jevdešguovllus (olggobealde evttohuvvon suodjalanguovllu). Opmojoh-gáttis ledje njulges soagit mat ledje buorit stoalpun. Lei váttis murret ovdalgo johka ja jeakkit gálbmojedje. Roggevárri lea buorre murrenguovlu. Duolbajávrriid gaskas leat iešguđetlágan buorit ávdnasat. Dáppe leat gassa ja guhkes soagit. Bievjajoh-gáttis vižže reahka-, áisá- ja lávvomuoraávdnasiid, maiddái leaŋgaávdnasiid. Siebejoh-gáttis čulle ostomuoraid.

Goađit / Bárttat
Ledje 3-4 stuorra goađi main orro meahccedoaimmaid oktavuođas. Dasálassin ledje máŋga idjádangoađi Opmojogas ja Sállanluobbalis.

Láddjen
Siebe- ja oskálaččát láddjejedje Opmojoh-gáttis. Siebelaččáin ledje maid giettit Siebesulložis ja Siebejoh-gáttis ovttas Guovdageainnu giliássiiguin. Láddjenguovllut ledje dehálaččát ruovttu lahka. Niittut ledje maid dehálaš láddjenguovllut. Oarjjabeal-ássit láddjejedje Duolbajávrriid lulábealde. Jeaggeláddjema ja meahcceniittu heite 50-logus. Ovdalašáigge geasehedje heasttaiguin ja bohccuiguin suoinni ruoktot.

Guohtun
Siebelaččáid gusat ja sávzzat guhto Siebejoga oarjjageahčen. Dát eai goassege rasttildan Opmojoga. Dáppe olbmuin ledje maid hearggit mat guhto seamma guovllus. Oskalsávzzat guhto maid Rietnjeávžžis. Dát guovllut máid geavahedje láddjemii ja guohtumii leat dál visot vuovdiluvvon.

Gámassuoidni
Gámassuoinni gávdne Siebe- ja Opmojohgáttis ja Oskaljávregáttis. Soapmásat geavahit ain dál gámassuoinni. Ovdal lei dábálaš alcces suidnet ja verddiide.

Mátkošteapmi
1960-logu álggus dahkkui biilaluodda dán guovlui. Luodda Supmii ráhppui 1964:s. Ovdal dán ledje sihke geasse- ja dálvemáđiijat. Dasálassin lei Siebejohka dehálaš gálvogeaseheapmai. Dološ máđiidja, mii manai Sieba bokte, lei dehálaš gálvofievrrideapmai gaskal Suoma ja Áltta. Oskalis ledje unnan máđiijat, go doppe lea váttis rasttildit jekkiid. Siebes Durkkihanvárrai manná traktorluodda. Dákko vudjet lubmejeaddjit ja ealgabivdit. Máŋemus 10 jagis leat ihtan ođđa meahcceluottat.

Filkkamánni muitala boazodoalu geavaheamis: Boazodoalu geavaheapmi Evttohuvvon suodjalanguovlu lea buot Fávrrosordda dálvesiiddaid dálveorohat. Guođoheapmai ja čohkkemii geavahit skuteriid.

Boazodoallit oggot guovllu čázadagain, eai bivdde ja gárddo dáppe. Soapmásat boazodoalliin bivdet ealggaid, muhte eai buot jagiid oaččo bivdosaji dáppe. Sii eai murre dáppe, ja siiddain eai leat bárttat, goađit dahje lávvosajit guovllus. Nuorttalulágeahčen lea gárdi gosa manná luodda. Dát gárdi geavahuvvo dušše go botkejit herggid ealus. Dáppe eai vurkkot rusttegiid. Orohat ii pláne makkárge rievdademiid suodjalanváikkuhusaid dihte. Áttan Issáha siida (gulla Ábboráššii) muitala iežaset geavahit davágeaže evttohuvvon guovllu dálveguohtumii. Siida geavaha skuteriid. Fávrrosorda ii loga duohtan dat ahte Áttan Issáha siida guođoha doppe.

Suodjaleami váikkuhusat

Muturfatnása geavahangielddus hehttešii guovllu olbmuid guolástit ja mátkoštit čázadagas. Nu eai beasa ávkkastallát soames osiin guovllus.

Suodjaleami dihte sáhtta eanaluvvot ja vuovdiluvvot. Dat ges váikkuhivččii murjemii ja muđui mátkošteapmai.

Eai buohkat vuosttaldan suodjaleami. Guovllu geavaheapmi lea rievdan maŋemus 10 jagi, oallugat fárren eará báikkiide. Guovlu lea dađistaga šaddan resursaguovlun eará olbmuide maid. Diehtojuohkkiid mielas lea ártet go lea vejolaš evttohit suodjalanráji gitta viesuid radjai, ja go sáhttet priváhta eatnamiid evttohit oassin suodjlanguovllus, maiddái gittiid. Muhtumat oaivvildedje guovllu geavaheami gáržžiduvvot.

Oaččuimet dákkar cealkámušaid suodjalanplánaide: Eai buohkat vuosttal suodjaleami, jus beare beasaše murjet ja vuodjit báikkiide mat leat jekkiid lahka. Muhtin diehttojuohkki mielas galggášii guovlu suodjaluvvot vai muturfievrovuodjin unniduvvošii. Álkivuođadihte vudjet ollugat dál ATV-vuojániiguin jekkiide.

Suodjaleapmi hehttešii olbmuid geavaheames guovllu nu mot dán radjai leat dahkan, earát ges sáhttet ain vánddardit doppe ja geavahit dan. Jus suodjaluvvo, de berre gielddus leat buohkaide dahje ii oktiige. Dás lea gažáldat dat ahte áigot go geavahit guovllu nu mot ovdal leat dahkan.

Beassat fatnásiin vuodjit, mannát gáddai gáfestallát, lea dehálaš oassi olbmo loaktimis. Seamma lea skutervuodjin, dat addá vejolašvuođa sidjiide geat iešguđet sivas eai sáhte čuoigat. Dát dáhpáhuvva dávja go beaivvit guhkkot, dahje čáppa dálkin geasset. Nu de seammás besset oaggut. Vuorasolbmuide lea veadjetmeahttun vázzit, danne lea sidjiide álkit vuodjit fatnásiin jogain ja jávrriin. Muturfievrro-vánddardeapmi hehttešii maid olbmuid mátkoštit luonddus, nu de eai dárbbat vásihit ahte skuteriiguin ja ATV-vuojániiguin vurjet go vudjet vázziolbmuid guora ja meatta.

Gáldut

Finnmárkku Filkkamánni. Verneplan for myrer og våtmarker i Finnmark. Birasgáhttenossodat, 2010
Riseth / Solbakken / Kitti: Meahcásteapmi Guovdageainnus. Naturbruk i Kautokeino. Fastboendes bruk av meahcci i Kautokeino kommune og konsekvenser ved etablering av naturvernområder - Dáloniid meahcásteapmi Guovdageainnu suohkanis ja vejolaš suodjalanguovlluid váikkuhusat. Sámi allaskuvla. 2010.