Oassi evttohuvvon suodjalanguovllus, Stuorajávri oidno duogábealde.
(Govven: Svein Lund)

Guovdageainnu meahcceguovddáš

Evttohuvvon luonddureserváhtta – Stuorajávri

Skutermáđiidja manná evttohuvvon reserváhta čađá.
(Govven: Svein Lund)

Stuorajávrri luonddureserváhtta lea okta 9 jeagge- ja njeaššeguovllus Guovdageainnus mii evttohuvvo suodjaluvvot Finnmárkku jekkiid ja njeašše-eatnamiid suodjalanplána oktavuođas. Evttohuvvo suodjalit 130,8 km2 Stuorajávrri davá- ja oarjjabealde, goappaš bealde biilaluotta Guovdageainnu ja Biedjovákki gaskas.

Evttohuvvon suodjalanguovlu Stuorajávri
(Gáldu: Filkkamánni)

Suodjalanárvvut

Filkkamánni čállá Finnmárkku jekkiid ja nješšiid suodjaleami evttohusas:

Guovllus lea dulbes čiŋáheapmi; jeakkit birastit jávrriid, ládduid ja jogaid. Jávrriid birra leat suohkadit sieđggat dahje soahkebohttut. Šáddogeardi dáppe leat básagáibideaddji šlájaid jeakkit, mat dárogillii gohčoduvvojit rosetorvmoserikmyr ja blodmose-flarkmyr (eai gávdno sámegielnamáhusat dáin). Muđui lea dáppe gaskamearalaš gokšejeagge brunklo-nammásaš sámmál- ja darfe klomose-nammásaš gokšejeakkit. Eará šaddogearddit mat leat registrerejuvvon leat ruostaivdnásdarfesámmálat, sutnjo-, duolbagobátdárfe- ja stuoralukti-nammásaš gokšejeakkit. Nuorttabealde Čuolbmajávrri leat gitta 100 mehtar guhkkosaš jeakkit. (Finnmárkku Filkkamánni, 1980, 1996)

Mihtilmas šattut Stuorajávri-guovllus: Rukses dárfesámmal ovttas skirriin, ehtemasain ja čáhppesmurjjiin.
(Govven: Svein Lund)

Mihtilmas eana ja šaddogeardi evttohuvvon reserváhtas leat dákkar jeakkit
(Govven: Svein Lund)

Dáppe leat hui ollu njeaššelottit, earenoamažit vuojašlottit ja čoavžut. Dehálaš fuođđosajit leat davágeahčen Stuorajávrri man birrasis lea Stohkášjávreguovlu ja jeaggeguovlu mii lea oarjjadavábeal Čuonovuohpi. (Strann et. al 2008a).

Dehálaš loddešlájat leat snárttal, čiksa, diehppefiehta, stuorafiehta (VU) ja haŋŋá. Dábáleamos monnejeaddji čoavžošlája leat buvvedat, guolbbaviroš, ruonájuolčoavžžu, meahkástat, unna guškkástat ja bávgoš. Eará čoavžut mat monnejit dáppe leat; čáhppesčoavžžu, ruksesguškil, suotnjočovžoš (VU) ja stuoračoavžžu. Jeaggemeahkástaga doivot monnet guovllus. Maiddái rukseslisttu skoarra (NT), biekčavuojaš (NT), njukča (NT), dovtta (VU), rávggoš (DD) ja gahpirbáiski (NT) leat dábálaš lottit mat monnejit dáppe. (Bjerke et. al 2005, Strann et. al 2008a). Čuonjá (VU) lea máŋggageardde oidnon monnemen (Strann et. al 2008a).

Guovllus leat maid kválitehtat mat geasuhit apmáset šlájaid, nu go ránessnártala (VU), čáhppesbuokčá (EN), giljobaččá (CN) ja gárggogoalssi (EN). Giljobaš monnii ovdal dáppe (Bjerke et. al 2005). Čoavžuide (mat eai monne dáppe) lea dát hui dehálaš guohtun- ja dolgeluoitinguovlu (Finnmárkku Filkkamánni, 1996). Cihcelottit mat čanástuvvet dáidda nješšiide, leat; fiskesbeštor, biellocizáš ja goalsoruoššehas. Davvelastavizar (EN) lea maid oidnon (Strann et. al 2008a).

Guovlu lea Čiekččá (NT) fásta bivdosadji. (Strann et. al 2008a) Jeaggefállit (VU) ja loađggut oidnostallet maid bivdimen. (Finnmárkku Filkkamánni 1996).

Evttohuvvon suodjalanguovllu kulturmuittut

Stuorajávrri birra leat registrerejuvvon oktiibuot ovcci kulturmuitosaji. Guhta dáin čanástuvvet geađgeáigai, golbma eará leat ges guokte dollasaji ja geassehávdi. Guokte gávdnostansaji leat juste olggobealde evttohuvvon luonddureserváhta ráji. Dáppe lea stuorra vejolašvuohta gávdnat vel eambbo amás sámi kulturmuittuid.

Stuorajávrri geavaheapmi báikkalaččát
Guovlu lea dehálaš histurjjálaččát, ja luopmániid ja guoli dála háhkamii. Olles Stuorajávrričázadat geavahuvvo ealáhus- ja astoáigge-/dállodoaluguollebivdui. Stuorajávri næringsforening / ealáhus searvi ásahuvvui jagis 2000:s, ja go dát ártihkkal čállojuvvui, ledje sullii 80 mielláhtu. Dát searvi lea dikšon čázadaga buoridandihte guoli. Dál bivdet 15 olbmo gávpeguoli čázadagas, arvat eambbogat bivdet alcceseaset. Stuorajávrri guolli vuvdojuvvo Supmii. Báikkalaš- ja olggobealeolbmuide lea dát dehálaš murjenguovlu, muhttumat diinejit dainna, ja sii bivdet maid dáppe. Muhttumat bivdet ealggaid, rievssahiid ja loddejit giđđat (1999-2009:s ii addon lohpi loddet). Earát ges murrejit veahá ja vižžet garráduodjai-ávdnasiid. Lávejit murret biilaluotta lahka ja ávdnasiid vižžet Buolžajárgáttes gosa vudjet fatnásiin Stuorajávrečázadagas (Riseth et. al 2009).

Priváhtabárta mii lea guovllus, láiguhuvvo turisttaide. Soapmásat dolvot turisttaid ja bivdiid Devkesii fatnásiiguin ja skuteriiguin. Guollebivddu ja murjema oktavuođas lea stuorra muturfanásjohtolat jávrris. (Riseth et.al 2009).

Boazodoalu geavaheapmi

Spalccá orohagas lea giđđa ja čakčaorohat nuorttabeale áiddi, mii lea nuorttageahčen Stuorajávrri čazadaga. Čakčat, go lea muohtasiivu, vudjet dieđusge skuteriiguin. Plánejuvvo áidut lágabui Guovdageainnu gili. Dát váikkuha goas ja mot johtet Stuorajávrris čakčat, sáhttet šaddat bievlan vuodjit. Giđđat gal šaddet bievlan vuodjit. Áigodagas go eallu lea dáppe, lea dárbu vuodjit doppe gos bohccot leat, muhte geahččalit vuodjit goike-eatnamiid. Áideguora maid vuddjojuvvo guođoheami oktavuođas. Áigodagas go jogat gálbmojit ja bođaštit, šaddá orohat gávdnat eará rasttildangeainnuid. Bievlavuodjinluottat geavahuvvojit maid geasehit áidestoalppuid mat čullojuvvojit evttohuvvon suodjalanguovllus. Dán orohaga boazodoallit maid čullet muoraid lávostallámii. Lávuid ceggejit iešguđet báikkiide jagis jahkái, muhte eai geavat bievlavuojániid dása.

Oarjjabealde áiddi, mii lea nuorttageahčen Stuorajávrri, lea olles Ábborášša orohaga čakčaorohat, muhte maiddái guovtti Ábborášša siiddas lea dáppe dálveorohat, ja giđđa ja geasseorohat guovtti dálvesiiddaide. Giđđat eai vuoje bearehaga go dalle lea guottet ja eallu dárbbaha ráfi. Boazodoallit vudjet ATV-vuojániiguin dahje skuteriiguin guođoheamis, čohkkemis ja áideguora. Čohkkedettin fertejit sii vuodjit olles guovllus.

Máŋga boazodoalobearraša bivdet guoli Stuorajávrris ja dasá geavahuvvo muturfanás. Dáppe leat buorit luomejeakkit ja boazodoallit lubmejit maid. Bivdet ja gárdot maid, muhte eai ollu.

Guovllus bivdet ollu rievssahiid ja luonddus oidnojit olu guoros luođat.
(Govven: Svein Lund)

Olles evttohuvvon reserváhtta lea boazoguohtunguovlu, ja dáppe leat rátkkagárddit.
(Govven: Svein Lund)

Váikkuhusat/billisteamit

Áiddit leat nuortta- ja nuorttadavábealde Stuorajávrri evttohuvvon suodjalanguovllus. Dealljádasás (čohkkáin oarjjalulábealde evttohuvvon guovllu) davásnuorttas, evttohuvvon suodjalanguovllus, áiddi guvlui mii lea nuorttabealde Stuorajávrri. Dát lea gaskaboddosašáidi, muhte doaibmá bistevašáidin. Boazodoallu lea ohcan lobi ođđasit áidut. Jus besset, de muturfievrovuodjin unnušii ollu.

Dealljádasa nuorttabealde áiddi lea bievlamáđiidja, nu maid Suvdošjogas, Dierbaváris lulás, Stohkášluobbalis oarjjásdavás ja Dierbaváris. Suohkanbiilaluodda 9 manná lulásdavás guovllu čađá, Skutermáđiidja manná ges luoddaguora. Nuorttabealde Stuorajávrri lea nu go namuhuvvon molssaevttolaš bievlamáđiidja áideguora.

Dán biilaluotta huksema oktavuođas leat goivon veahá čievrra Dierbaváris, ja dákko lea maid snihkkejuvvon lástenstealli mas bohccuid bidjet boazofievrridanbiillaide. Dákko maid áidi rasttilduvvo luotta (lulábealde Dierbavári). Davit Čuonojoga (nuorttabealde luotta) lea bárta. Goađášváris leat ollu gohttensajit (justte oarjjabealde Stuorajávrri). Jalskotjeakki bálddas lávostallet dávja, nu maid Čuolbmajoga (Devkesjávrris) oivožis.

Holt nammásaš dutkanstášuvdna álggahii 1960-logus luomegilvin-prošeavtta guovllus ovttasráđiid Sámi ovdanahttinfoanddain. Dan oktavuođas gilve luopmániid unnit osiide. Dán prošeavttas eai lean makkárge stuorát luonddubillisteami (pers. medd. Paul Aspholm, Bioforsk jord og miljø).

Evttohuvvon suodjalanguovllus lea dušše okta bárta. Dat lea guođohanbárta ja lea lulágeaže rájis (nuorttabealde Biedjovákki biilaluotta, gos Davit Čunojohka ja skutermáđiidja bohtet oktii). Dán bártii lea vuodjinluodda (ii fal biilaluodda). Muđui leat guovllus unnimusat 7 dárfegoađi. Dáidda gullet maid goađit gos vurkkodit guoli.

Stuorajávrrebiras lea bivnnuhis rievssatbivdoguovlu go deike besset biilaluoddaráigge. Finnmárkkuopmodat lei deike mearridan refugie nammásaš guovllu rievssahiidda (guovlu gos lea sierranas šládja veahkadat), gitta jagi 2011 radjai. Dat lei oarjjalulá rádjemohkkis Davit Čunojoga radjai oarjjadavábealde. Ealgabivdit (ja boazodoallit?) vudjet ollu čakčat oarjjás biilaluottas. Davábealde duottarstobu lea álmmolaš skutermáđiidja, manná luddii Davit Čunojogas ja viidáset luoddaráigge davás Biedjovákki guvlui.

Stuorajávri ja máŋga eará jávrri birrasis geavahuvvojit muturfanás johtolahkii. Ollu luomejekkiide lea álki beassat juogo biilaluottas dahje fatnásiin. Danne ATV-vuojániidda ii leat dárbu.

Jekkiin leat darfesámmálat iešguđet šlájas ja ivnnis, mat šaddet bovdnan ja čáhccáseappo sajiin.
(Govven: Svein Lund)

Jeagil ii leat šat bálljo dáppe
(Foto: Svein Lund)

Mearkkašumit
Ii oktage mearkkašuhttan dahje celkkii maidege.

Filkkamánni Mearkkašumit
Filkkamánni lea veahá rievdadan ráji oažžundihte ovtta kulturmuittu mielde evttohuvvon suodjalanguovlui.

Vorren dieđuid mielde (1979) regulerejuvvui Stuorajávri ovdalašáigge ja dát čuozai evttohuvvon suodjalanguovllu jekkiide. Buođu dihte čáhci lassánii golmmá mehtariin (ovdal lei mehtara čieŋal). Dál buođđu ii leat šat dáppe, jieŋat ja čáhci billistedje dan. Karl-Birger Strann (NINA) dieđuid mielde leat dán guovllu jeakkit gozihuvvon 1989 rajes ja hui ollu 1996 rajes. Ovddeš čáhcebuođđu ii leat stuorrát čuohcan suodjalanárvvuide.

Orru vejolaš sirdit skutermáđiija nu ahte árabut buohtasta biilaluotta. De skutervuoddjit eai dárbbahivčče rasttildit vejolaš luonddureserváhta jekkiid. Dát ii leat vel doarvái čielggaduvvon (e.e geavaheaddjiid beroštumit) nu ahte ii sáhte dás dal maidege evttohit.

Suodjalanmearrádusaid báikkalaš heiveheamit
Mearrádusat eai čuoza Biedjovákki biilaluotta geavaheapmai ja divodeapmai. Luotta geavaheaddjit sáhtašedje ohcat divodanlobi. Boazodoallu beassá ain gohttet guovllus nu guhka go dat ii čuoza suodjalanárvvuide. Lea ain lobálaš áidut gaskaboddosaččát Dealljádasás badjel Njavkkanjárgga dohkkehuvvon bistevaš áidai mii lea nuorttabealde Stuorajávrri (ferte ohccojuvvot hálddašaneiseválddiin). Evttohuvvo diktit boazodoalu vuodjit bievlan dárbbu mielde ja ealgabivdit besset ain viežžat ealggagorudiid. Skutermáđiidja bisuhuvvo, muhte ii šat lohpi bearehaga earránaddat máđiijas. Boazodoallit besset ain vuodjit nu go dán radjai leat dahkan. Ferte ohccojuvvot lohpi viežžat boaldinmuora ja gálvvuid fievrrideapmai bárttaide/gođiide. Evttohuvvojit guokte molsaeavttu reguleret muturfanásjohtolaga váldočázadagás 5:a knop:ii (sullii 9 km/t), juogo rabas geavaheapmi dahje ohcat vuodjinlobi vissis doaimmaide. Evttohuvvo gieldit bivdimis njeaššelottiid, muđui eai makkárge bivdo-, guolástan-, gárdun ja murjengáržžideamit. Duodjeávdnasiid sáhttet olbmot ain viežžat, muhte murren ferte ohccojuvvot. Dolásteapmi goikeovssiiguin galgá ain leat lobálaš, dahje jus ruovttus válddášii mielde boaldinmuora.

Álgočálus Stuorajávrri suodjalanguovllu árvvuide

Gáldut:

Finnmárkku Filkkamánni. Verneplan for myrer og våtmarker i Finnmark. Birasgáhttenossodat, 2010
Birasgáhttendirekturáhtta: Naturbase – Foreslått vern – Stuorajávri
Riseth / Solbakken / Kitti: Meahcásteapmi Guovdageainnus. Naturbruk i Kautokeino. Fastboendes bruk av meahcci i Kautokeino kommune og konsekvenser ved etablering av naturvernområder - Dáloniid geavaheapmi ja meahcásteapmi Guovdageainnu suohkanis ja luonddugáhttenguovlluid ásahemiid váikkuhusat. Sámi allaskuvla. 2010.