Guovllus lea dulbes čiŋáheapmi; jeakkit birastit jávrriid, ládduid ja jogaid. Jávrriid birra leat suohkadit sieđggat dahje soahkebohttut. Šáddogeardi dáppe leat básagáibideaddji šlájaid jeakkit, mat dárogillii gohčoduvvojit rosetorvmoserikmyr ja blodmose-flarkmyr (eai gávdno sámegielnamáhusat dáin). Muđui lea dáppe gaskamearalaš gokšejeagge brunklo-nammásaš sámmál- ja darfe klomose-nammásaš gokšejeakkit. Eará šaddogearddit mat leat registrerejuvvon leat ruostaivdnásdarfesámmálat, sutnjo-, duolbagobátdárfe- ja stuoralukti-nammásaš gokšejeakkit. Nuorttabealde Čuolbmajávrri leat gitta 100 mehtar guhkkosaš jeakkit. (Finnmárkku Filkkamánni, 1980, 1996)
Dehálaš loddešlájat leat snárttal, čiksa, diehppefiehta, stuorafiehta (VU) ja haŋŋá. Dábáleamos monnejeaddji čoavžošlája leat buvvedat, guolbbaviroš, ruonájuolčoavžžu, meahkástat, unna guškkástat ja bávgoš. Eará čoavžut mat monnejit dáppe leat; čáhppesčoavžžu, ruksesguškil, suotnjočovžoš (VU) ja stuoračoavžžu. Jeaggemeahkástaga doivot monnet guovllus. Maiddái rukseslisttu skoarra (NT), biekčavuojaš (NT), njukča (NT), dovtta (VU), rávggoš (DD) ja gahpirbáiski (NT) leat dábálaš lottit mat monnejit dáppe. (Bjerke et. al 2005, Strann et. al 2008a). Čuonjá (VU) lea máŋggageardde oidnon monnemen (Strann et. al 2008a).
Guovllus leat maid kválitehtat mat geasuhit apmáset šlájaid, nu go ránessnártala (VU), čáhppesbuokčá (EN), giljobaččá (CN) ja gárggogoalssi (EN). Giljobaš monnii ovdal dáppe (Bjerke et. al 2005). Čoavžuide (mat eai monne dáppe) lea dát hui dehálaš guohtun- ja dolgeluoitinguovlu (Finnmárkku Filkkamánni, 1996). Cihcelottit mat čanástuvvet dáidda nješšiide, leat; fiskesbeštor, biellocizáš ja goalsoruoššehas. Davvelastavizar (EN) lea maid oidnon (Strann et. al 2008a).
Guovlu lea Čiekččá (NT) fásta bivdosadji. (Strann et. al 2008a) Jeaggefállit (VU) ja loađggut oidnostallet maid bivdimen. (Finnmárkku Filkkamánni 1996).
Stuorajávrri geavaheapmi báikkalaččát
Guovlu lea dehálaš histurjjálaččát, ja luopmániid ja guoli dála háhkamii. Olles Stuorajávrričázadat geavahuvvo ealáhus- ja astoáigge-/dállodoaluguollebivdui. Stuorajávri
næringsforening / ealáhus searvi ásahuvvui jagis 2000:s, ja go dát ártihkkal čállojuvvui, ledje sullii 80 mielláhtu. Dát searvi lea dikšon čázadaga buoridandihte guoli. Dál bivdet 15 olbmo gávpeguoli čázadagas, arvat eambbogat bivdet alcceseaset. Stuorajávrri guolli vuvdojuvvo Supmii. Báikkalaš- ja olggobealeolbmuide lea dát dehálaš murjenguovlu, muhttumat diinejit dainna, ja sii bivdet maid dáppe. Muhttumat bivdet ealggaid, rievssahiid ja loddejit giđđat (1999-2009:s ii addon lohpi loddet). Earát ges murrejit veahá ja vižžet garráduodjai-ávdnasiid. Lávejit murret biilaluotta lahka ja ávdnasiid vižžet Buolžajárgáttes gosa vudjet fatnásiin Stuorajávrečázadagas (Riseth et. al 2009).
Priváhtabárta mii lea guovllus, láiguhuvvo turisttaide. Soapmásat dolvot turisttaid ja bivdiid Devkesii fatnásiiguin ja skuteriiguin. Guollebivddu ja murjema oktavuođas lea stuorra muturfanásjohtolat jávrris. (Riseth et.al 2009).
Oarjjabealde áiddi, mii lea nuorttageahčen Stuorajávrri, lea olles Ábborášša orohaga čakčaorohat, muhte maiddái guovtti Ábborášša siiddas lea dáppe dálveorohat, ja giđđa ja geasseorohat guovtti dálvesiiddaide. Giđđat eai vuoje bearehaga go dalle lea guottet ja eallu dárbbaha ráfi. Boazodoallit vudjet ATV-vuojániiguin dahje skuteriiguin guođoheamis, čohkkemis ja áideguora. Čohkkedettin fertejit sii vuodjit olles guovllus.
Máŋga boazodoalobearraša bivdet guoli Stuorajávrris ja dasá geavahuvvo muturfanás. Dáppe leat buorit luomejeakkit ja boazodoallit lubmejit maid. Bivdet ja gárdot maid, muhte eai ollu.
Dealljádasa nuorttabealde áiddi lea bievlamáđiidja, nu maid Suvdošjogas, Dierbaváris lulás, Stohkášluobbalis oarjjásdavás ja Dierbaváris. Suohkanbiilaluodda 9 manná lulásdavás guovllu čađá, Skutermáđiidja manná ges luoddaguora. Nuorttabealde Stuorajávrri lea nu go namuhuvvon molssaevttolaš bievlamáđiidja áideguora.
Dán biilaluotta huksema oktavuođas leat goivon veahá čievrra Dierbaváris, ja dákko lea maid snihkkejuvvon lástenstealli mas bohccuid bidjet boazofievrridanbiillaide. Dákko maid áidi rasttilduvvo luotta (lulábealde Dierbavári). Davit Čuonojoga (nuorttabealde luotta) lea bárta. Goađášváris leat ollu gohttensajit (justte oarjjabealde Stuorajávrri). Jalskotjeakki bálddas lávostallet dávja, nu maid Čuolbmajoga (Devkesjávrris) oivožis.
Holt nammásaš dutkanstášuvdna álggahii 1960-logus luomegilvin-prošeavtta guovllus ovttasráđiid Sámi ovdanahttinfoanddain. Dan oktavuođas gilve luopmániid unnit osiide. Dán prošeavttas eai lean makkárge stuorát luonddubillisteami (pers. medd. Paul Aspholm, Bioforsk jord og miljø).
Evttohuvvon suodjalanguovllus lea dušše okta bárta. Dat lea guođohanbárta ja lea lulágeaže rájis (nuorttabealde Biedjovákki biilaluotta, gos Davit Čunojohka ja skutermáđiidja bohtet oktii). Dán bártii lea vuodjinluodda (ii fal biilaluodda). Muđui leat guovllus unnimusat 7 dárfegoađi. Dáidda gullet maid goađit gos vurkkodit guoli.
Stuorajávrrebiras lea bivnnuhis rievssatbivdoguovlu go deike besset biilaluoddaráigge. Finnmárkkuopmodat lei deike mearridan refugie nammásaš guovllu rievssahiidda (guovlu gos lea sierranas šládja veahkadat), gitta jagi 2011 radjai. Dat lei oarjjalulá rádjemohkkis Davit Čunojoga radjai oarjjadavábealde. Ealgabivdit (ja boazodoallit?) vudjet ollu čakčat oarjjás biilaluottas. Davábealde duottarstobu lea álmmolaš skutermáđiidja, manná luddii Davit Čunojogas ja viidáset luoddaráigge davás Biedjovákki guvlui.
Stuorajávri ja máŋga eará jávrri birrasis geavahuvvojit muturfanás johtolahkii. Ollu luomejekkiide lea álki beassat juogo biilaluottas dahje fatnásiin. Danne ATV-vuojániidda ii leat dárbu.
Filkkamánni Mearkkašumit
Filkkamánni lea veahá rievdadan ráji oažžundihte ovtta kulturmuittu mielde evttohuvvon suodjalanguovlui.
Vorren dieđuid mielde (1979) regulerejuvvui Stuorajávri ovdalašáigge ja dát čuozai evttohuvvon suodjalanguovllu jekkiide. Buođu dihte čáhci lassánii golmmá mehtariin (ovdal lei mehtara čieŋal). Dál buođđu ii leat šat dáppe, jieŋat ja čáhci billistedje dan. Karl-Birger Strann (NINA) dieđuid mielde leat dán guovllu jeakkit gozihuvvon 1989 rajes ja hui ollu 1996 rajes. Ovddeš čáhcebuođđu ii leat stuorrát čuohcan suodjalanárvvuide.
Orru vejolaš sirdit skutermáđiija nu ahte árabut buohtasta biilaluotta. De skutervuoddjit eai dárbbahivčče rasttildit vejolaš luonddureserváhta jekkiid. Dát ii leat vel doarvái čielggaduvvon (e.e geavaheaddjiid beroštumit) nu ahte ii sáhte dás dal maidege evttohit.
Álgočálus Stuorajávrri suodjalanguovllu árvvuide