Meahcceguovddáš - Meahcásteapmi

Hárrestággu

Girjjis Mearrasámiid birra muitala Anders Larsen dán guollebivdinvuogi birra ná:"Sii bidje hárrestákku jieŋa vuollái ja de ieža fáktejedje go guolli vuojai hárrestákku suriid gaskii. De sii rohttejedje dan ja guolli darvánii hárrestággui suovddi duohkái."
[JEARALDAT: Dovdet go dán bivdinvuogi Guovdageainnus?] /div>

Hávgagillár

Hávgga maid bivde gilláriin, masa bidje seavtti nu go ovdamearkka dihte guolleoaivvi ja de bidje čáhcái. Go hávga dohppii seavtti, de báhcai gillára dávgi ja hávga darvánii gillárii. Hávgagillára sáhtii atnit sihke geasset ja dálvet. Dakkár gilláriid ii ožžon oastit Norggas, ja daid lávejedje oastit Suomas.

Hávgabáhčin

Johan Turi muitala girjjis Muitalus sámiid birra ná: "Muhto báhčán leat maiddái hávggaid giđđat suinniid siste". Dát lea maid ovdal dahkkon Guovdageainnus.

Fierbmun

Guovdageainnu gilišillju čájáhusas leat biergasat maid leat atnán fierbme- ja nuohttebivddus, muhto sis dađi bahábut ii leat sadji ráhkadit albma guolástančájáhusa.
(Govven: Svein Lund)

Gávdnojit máŋggalágán fierbmemállet sierranas sturrodagain ja atnui. Muhtun fierpmit bivdet dušše stuora guliid, ja nuppit fas bivdet smávit guliid. Mađi unnit čalbmegaskat dađi galjit fierbmečalmmit. Fierpmis mas leat 12 čalbmegaska leat fierbmečalmmiid galljodat 52 mm (čuolmmas čulbmii) ja fierpmis mas leat 22 čalbmegaska leat fierbmečalmmiid galljodat 29 mm. Go bivdá dápmohiid, de sáhttá dadjat ahte go atná 12 čalbmegaskat fierpmi de beassá bivdit sullii 1200 grámma/49 cm guhku guliid. Go atná 22 čalbmegaskka fierpmi, de beassá fas bivdit 200 grámma/27 cm guhku guliid.

Eará Davviriikkaid báikkiin dihtet ahte doppe leat fierpmástan goit juo vikiŋŋaáigge. Guovdageainnus diehtit olbmot leat fierpmástan goit juo 1700-logu rájes. Maŋŋil dan de laskái fierpmásteapmi go eambbosat dábuhedje firpmiid ja reaidduid maiguin divvo ja čikte firpmiid.

Ovdalaš áigge gođđe firpmiid elliid suonain, nu go bohcco suonain. Ja de bohte bumbolullut márkaniidda ovdal go de ođđasit áiggis bođii nylonaárpu. Dalle go atne suonaid ja bumbolárppu, de lávejedje bárket firpmiid vai dat nanusmuvve ja eai mieskan. Vai fierbmi vuoddju, de atne givtta, geađggi gisse beassi sisa ja de goikadedje dan vai beassi čavgá geađggi birra ja dan gohčodedje giktan. Daid njađđe gitta vuollereašmái, ja luovdin atne goike muorrabihtáid ovdal go maŋŋil háhke goarkaluvddiid maid atne danne go dat ledje dakkárat maid sáhtii ieš hábmet ja eai soađđásaddán ja fierbmi ii sorron dalle go suohpui ja gesii. Ovdalaš áigge lei dábálaš dat ahte guovdageaidnulaččat ieža gođđe firpmiid ja leage dakkár dáidu maid dál eai nu gallis šat hálddaš. Dan áigge oste bumbolárppu ja eahketbottaid čulbme čalmmiid mat maŋážassii gođđe fierbmin. Muitaluvvo ahte bumbolfirpmiid sáhtte suohpput dušše ijaid go lei seavdnjat danne go muđui billistii beaivváš firpmiid. Dál adnojuvvojit hárve geađggit giktan. Dál lea buohkain fabrihkkaráhkaduvvon fierpmit main lea ladjobáddi mii deaddá fierpmi bodnái ja goarkkat dehe eará luovddit fierpmi badjereašmis.

Fierbmut sáhttá birrajagi vaikko makkár guliid. Ovdalaš áigge bivde eanas muhtun dihto guollešlájaid go manne guollebivdui. Bivde juogo čuovžžaid, hávggaid, dápmohiid dehe rávdduid. Dalle suhppejedje firpmiid sierranas báikkiide jávrris dan ektui maid áiggui bivdit. Dán dáfus bođii ávkin báikkálaš máhttu ja diehtu daid iešguđetge jávrriid ja jogaid birra.

Hávga lea buoremus ovdalaš go gođđá, dakkaviđe go jiekŋa vuolgá jávrriin ja jogain. Dápmot ja rávdu fas lea buoremus geasset/árračavčča. Vuskkon ja čuovža lea buorre miehtá jagi. Guovddáš geasi báhkkan ii leat nu buorre bivdit firpmiiguin danne go guollekvalitehta hedjona dakkaviđe go guolli čákŋá fierbmái. Firpmiide maid darvánit njivllit ja ruskkat ja danne eai galgga fierpmit leat čázis eanet go jándora ovdal daid ferte geassit bajás, savdnjit ja bassat.

Sámiid árbevierru lea dávjá oahppat firpmiid, muhto ii geassit daid bajás. Nu leat diktán firpmiid orrut čázis máŋggaid beivviid dassážii go gerge bivdime. Ovdalaš áigge mátkkoštedje guhkiid gaskkaid, miillaid, duoddarii bivdit seammás go maid lubmejedje ja dalle orro meahcis máŋggaid beivviid.

Dán áigge leat ollu láhkaásahusat ja njuolggadusat mot fierbmut. Daidda sierranas jávrriide ja jogaide leat ráddjehusat mat gusket fierbmegalljodahkii, guhkkodahkii ja man vuoksái fierbmi lea, man galle fierpmi sáhttá suohpput daidda sierranas jávrriide ja firpmiid merkemii. Firpmiin galgá leat bivdi namma, čujuhus ja telefuvdnačujuhus. Sámis ii leat goassege leamašan dáhpi merket firpmiid. Eatnasat dihte gos guhtege fierbmu ja olbmuin leat sin “iežaset” dihto bivdinbáikkit ja olbmot doahttalit dan. Dávjá lávejedje sii guliid bivdit čáziin mat ledje iežaset viesuid/ruovttu lahka ja lagasbirrasis.

Juoŋasteapmi

Sámi joatkka- ja boazodoaloskuvlla boazodoaloluohkká oahppame juoŋastit.
(Foto: SRSVS)

Reaiddut
Ferte váldit fárrui ollu reaidduid jus juoŋastemiin galgá lihkostuvvat. Ain atnet daid seammá reaidduid go ovdal, vaikko muhtin olbmot leat "ođastan" muhtin reaidduid. Buot deháleamos lea čuolggu. Čuolggu lea fiellu mii lea ráhkaduvvon nu ahte dat johtá jieŋa vuolde. Čulgui lea čadnon báddi man gohčodit gáidnu. Čuolggu lea okta dain stuorámus ođastuvvon reaidduin ja eanet olbmot, geat juoŋastit, leat atnigoahtán muhtunlágan plastihkkajuvlla mas leat ruovdesákkit mat gesset reaiddu jieŋa vuolde ovddasguvlui. Muđui dárbbaša jiekŋabovra (jus ii leat árračakča ja jiekŋa asehaš), ákšu, sáitti, firpmiid, jiekŋasahá ja bátti mainna mihtida jávrri čikŋodaga. Jus jávri lea beare coagis de ii sáhte fierbmi leat nu vuoksái danne go fierbmi sáhttá dalle galbmot jikŋii gitta. Berre leat unnimus mehtera vel čáhci fierpmi ja jieŋa gaskka.

Ovdal go čuolggu sáhttá bidjat čáhcái, de ferte čuollat oalle stuora ráiggi jikŋii. Ráigi berre leat sullii mehtera guhku ja measta seamma govdat. Dan ferte dahkat vai álkit oažžu čuolggu jieŋa vuollái, muhto maiddái danne go ráigi jiekŋu ija mielde ja de ii ráigi jieŋo nu ovttatmanos jus dušše oahppá fierpmi iige gease dan bajás. Lea oainnát oalle dábálaš dálvet dušše oahppat firpmiid danne go lea oalle olu bargu oažžut juokŋasiid fas jávrái. Máŋgasiidda orro dušši bargu bidjat juokŋasiid jávrái ja de geassit daid bajás beaivvi maŋŋil. Fierpmit sáhttet leat jávrris moadde vahku.

Go čuolggu lea ožžon jieŋa vuollái ja dan bidjan dan guvlui gosa fierpmit galget, de gaikugoahtá gáinnu vai čuolggu johtá jieŋa vuolde. Go gaikkeha gáinnu de das lea dakkár dávgi mii čavgá ja spihkár, dehe earalágan sággi mii čuolasta jikŋii gitta. Go luoitá gáinnu, de spihkár luoitá jieŋas ja čuolggu johtá. Lea dehálaš ahte gáidnu ii leat nu gassat danne go čuolggu ii nagot albmaládje johtit jos bidjá omd. guokte fierpmi maŋŋálaga. Buoremus lea moadde millimehtera asu nanu báddi. Go čuolggu lea johtán fierpmi guhkkodaga, de ferte čuollat/bovret ráiggi jikŋii gokko goldá čuolggu bajás. Dat ráigi ii dárbbaš leat seamma stuoris go dat vuosttaš ráigi, mii maid adnojuvvo oahppat/geassit firpmiid.

Go čuolggu lea ožžon bajás, de čatná fierpmi gáidnogeahčái doppe gos galgá oahppat firpmiid, ja geassá fierpmi jieŋa vuollái gáinnuin maid lea čuolgguin geassán jieŋa vuollái. Go fierpmi lea ožžon jieŋa vuollái, de fertejit fierbmegeažit leat dan mađe čázi vuolde ahte eai jieŋo ráigái gitta danne go dat galbmo ija badjel. Álkimus, ja dábáleamos vuohki dan bargat lea čuollat muoraid, maid gohčodit geahčemuorran danne go dat muorat leat fierpmi geažis. Dat maid veahkeha gávdnat fierbmeráiggi jus borgá ja joavgá. Juoŋastemiin ii dárbbaš juohke beaivve oahpat firpmiid vaikko eanas olbmot gal barget dan. Geahčemuorain maiddai hehtte fierpmi čuollamis rastá go ráigá jikŋon ráiggi/rutni.

Gos ja goas leat juoŋastan?

Johan Henrik Buljo juoŋasta.
(Govven: Facebook – Jávrebivdu Guovdageainnus)

Ovdalaš áigge ledje eanas olbmot juoŋasteames mielde, sihke vuoras olbmot ja mánát. Dat lei dehálaš bargu mii attii varas guoli maŋŋil guliid gođđoáigge.

Dábálaččat lávejit juoŋastit čakčadálvvi danne go dalle lea álkit. Dalle oainnát mii dáhpahuvvá jieŋa vuolde, dan gosa čuolggu johtá ja jiekŋa ii leat nu assái, muhto liikká lea nanus. Lea dábáleamos juoŋastit jávrriin. Jogat eai leat čakčadálvvi vuos jikŋon nu bures ja lea hui várálaš mannat stuorit jogaid ja eanuid nala nu árrat. Seammás buktá rávdnji ruskkaid mat leat hui bahá darvánit firpmiide ja dalle fierbmi njivlu hui jođánit. Dábálaččat lea maiddái buolaš go juoŋasta ja árbevirolaččat leat ge buolaš dálkkit buot buoremusat. Go lea buolaš, de ii leat biegga ja guolit jikŋot albmaládje go gálgá fierpmis eret. Juoŋasguliid ii leat dábálaš čollet danne go lea nu galmmas ja gieđat gantastuvvet oahppat firpmiid, ja de ii leat guliid čollen buorre gieđaide. Olbmot lávejit baicca giehtasaháin sahet guliid ja vuoššat oktan čoliid- ja čuomaiguin.

Go galgá fierpmi geassit bajás, de oaidná dušše gáinnu mas lea muorra ja de ferte ráigat jieŋa fas ođđasit.
(Govven: Rolf Ante Hætta)

Iežas atnui ja vuovdimii?
Lea dábálaš go juoŋasta ahte guliid maid goddá borrá ieš ja lea hárve go goddá dan mađe olu guliid ahte daid gánnáha vuovdit. Seammás lea nu ádjás bargu ahte ii riekta gánnát vuovdit. Muhtun olbmuin, jus sii leat goddán olu guliid, láve sáhttit oastit guliid, muhto de ferte diehtit geat dat olbmot leat danne go hárve oainnát sin vuovdaleame juoŋasguliid. Jus muhtun olmmoš livččii juoŋastan dálvvi miehtá, de gal livččii leamaš doarvái guolli vel vuovdit ge, ii dušše priváhta olbmuide, muhto maiddái fitnodagaide nu go rámbuvrraide, hoteallaide ja eará surggiide.

Árbevierru mii jávká?
Juoŋastit sullii seammá olu/unnán go nuhttot, muhto leat muhtun olbmot geat juoŋastit juohke jagi. Eanas juoŋasteaddjit leat vuorrasit olbmot. Hui hárve oaidná nuoraid bivdime dáinna earenoamáš bivdovugiin. Muhto mánáidgárddit ja skuvllat leat hui buorit kulturguoddit dán bivddu ektui. Mánáidgárddit vulget juohke jagi juoŋastit iešguđetge báikkiide ja skuvllas vulget muhtin luohkát juohke jagi juoŋastit.

Nuohttun

Johan J. K. Hætta geassá nuohti Látnatjávrris Máze lahka, borgemánnu 1980.
(Govven: Lars M. Hjorthol)

Boares vierru
Nuohttun lea, lassin fierpmástallamii, leamaš dábáleamos guolástanvuohki Guovdageainnus. Nuohttun lea measta nohkan, muhto muhtumat geahččalit ealáskahttit dán árbevieru. Nuohttumiin bivde ovddemusat čuovžžaid. Giđđat lei čuovža oavduguolli go olbmot ledje dálvvi leamaš varas čuovžža haga. Muhtun olbmot maid lávejedje rávdduid nuohttut rávdojávrriin, muhto buot dábáleamos guolli maid nuhtto lei čuovža.

Sihkkaris dieđut nuohttuma birra diehtit juo gitta 1800 logu álggu rájes. Giligirjjis muitaluvvo ahte báhppa ja su olbmot nuhtto juo nu árrat go 1600-logu loahpas. Muitaluvvo ahte nuohtti bođii suoma reaŋggaid mielde Guovdageidnui ja dasto guovdageaidnulaččat rievdadedje nuohti nu go sidjiide heivii buoremusat. [Mot rievddai nuohtti?] Vuođđun daidda dieđuide lea ahte luvddiide, maid atne nuohti badjereašmis, leat sárgojuvvon jahkelogut. Daid sii sárgo go omd. gođđe nuohti ja duddjojedje luvddiid dehe eará oktavuođas. Olbmot maid lávejedje sárgut namaset muorranamain biergasiidda, nu go luvddiide. Namma sáhtii leat su, gii gođii nuohti dehe su, gii oamastii nuohti.

Nuohti gođđin ja dibašteapmi

Boares luovdi mas lea eaiggáda muorranamma. Oainnát go gean luovdi dat lea leamaš?
(Govven: Rolf Ante Hætta)

Nuohti gođđe ja lei hui stuora ja ádjás bargu. Dábálaččat manai badjel olles jahki gođđit ja gárvet olles nuohti. Nuohti maid fertii dikšut, sihke nuohttegeassima maŋŋil, muhto earenoamážit dálvet divvo nuhtiid ja gehčče lei go čavddis ja ortnegis. Sáhtii leat okta olmmoš gii dálvet čohkkái viesus ja barggildii nuhtiin dehe máŋggas fárrolaga. Dat lei dievdoolbmuid bargu, muhto nuohttumis ledje mielde sihke nissonolbmot, dievddut ja mánát. Go divvu nuohti bajit beali ja reašmi, gos luovddit leat gitta, de gohčoduvvo dat moardin. Vullosiid divvun ja gođđin fas gohčoduvvo meardin (meardit). Ovdalaš áigge lávejedje nuohttefierpmi ráhkadit bumbolis maid de bárkejedje vai šattai nannoseabbo. Givttaid ráhkadedje beassis maid ledje giđđat loggon muorain go lei latnji. De bidje bessiid goikat geasi ovdal ja nuppe geasi de čuhppe bihtáide ja čatne geđggiid daid sisa ja njađđe daid vullosii gitta. Luvddiid ráhkadedje fiellus.

Dálá áigge nuohti ii dárbbaš nu olu divodit nu go ovdal. Dál leat nuohtis olu syntehtalaš biergasat maid ovdal eai ožžon. Nuohttefierbmi lea ráhkaduvvon syntehtalaš árppuin ja vullosiidda leat oallugat atnigoahtán bihkkabáhpira dehe láhttebáhpira, muhto gávdnojit olbmot geat ain dál ráhkadit givttaid árbevirolaš vuogi mielde. Dološ áigge lei maid nuohtti ráhkaduvvon bumbolárppuin nu go fierpmit ja daid maid šattai bárket vai nanusmuvve ja biste. Dábálaš badjosat leat ain dološ mállet luovddit. Muhtun nuohtis gávdnojit maid goarkkat, muhto dat eai leat seamma buorit go luovddit. Luovddi doaibma lea doallat guliid nuohti siste. Go geassá ja luoitá nuohti, de luovddit lihkadit duohkot deike ja dalle guolli ii duostta njuiket nuohti badjel. Givttaid doaibma lea doallát nuohti botnis vai guolli ii beasa báhtarit vuoli.

Nuohttunfanas

Árbevirolaš johkafanas adnojuvvon nuohttumii Loavskajávrris Ávžžis.
Govven: Svein Ole Klemetsen)

Go galgá nuohttut, de ferte leat fanas mii heive bures dan bargui. Buorre nuohttunfanas lea govdat gasku vai lea sadjái suohpput nuohti čáhcái, ja galget leat oalle vuollegis ravddat vai ii dárbbaš nu olu fámuid ja návccaid atnit go suohppu nuohttefierpmi ravdda badjel. Nuohttunfanas lea dien dáfus johkafanas, muhto lea duddjojuvvon nu go lea čilgejuvvon dás bajábealde. Ovdalaš áigge ledje buot fatnasat duddjojuvvon muoras ja fiellus. Dalle fertii juohke jagi duokŋat (dáidnádit), divvut ja bihkkadit fatnasa vai sáhtii atnit ja vai jeahká čázi. Dán áigge ráhkadit fatnasiid glássasárrasis, plastihkas ja alumiinnas. Muhtin fanasdahkkit sáhttet ráhkadit fatnasiid diŋgojuvvon mihtuid mielde ja áigumušaid ektui.

Mot doaibma nuohtti?
Go nuohti galgá suohpput de ferte leat olmmoš gii suhká fatnasa. Su gohčodit buitin. Son buitá fatnasa. Árbevieru mielde galggai buiti álo oažžut stuorimus guoli, danne go son lea bargan dan losimus barggu, suhkan fatnasiin. Go nuohti suohppu jávrái, de bidjá gáddegeali gáddái ja suhká fávlái nu guhkás go lea jurddašan nuohti suohpput. Gealis lea báddi maid gohčodit gáidnun mii jorrá olggos jávrái go suhká. Go nuohti suohppu jávrái, de šaddá nuohtti dego beallejorbadas go fas olle gáddái fanasgeliin. Lea hui dehálaš ahte buiti, ja son gii suohppu nuohti, bargaba fárrolaga seamma leavttuin. Jus buiti suhká beare jođánit, de šaddá hui váttis sunnje, gii suohppu nuohti, go de son ferte doapmat ja de lea bahá ribahit nuohti sorrot juoga man ládje. Buot buoremus lea go buiti suhká juste dan mađe leavttuin ahte ii dárbbaš eará go loktet nuohti bajás ja luoitilit jávrái. Dainna vugiin ii maid baldde guliid mat soitet leat báikkis gokko nuohti suohppu ja nu dat maid de čuvvot čuvvot nuohti. Go fatnasiin olle gáddái, de gealligoahtiba gáinnu geallái, dan rádjái dassái nuohttefierbmi boahtá gáddái. Dalle lea álkit nuohti njuohpat gáddái. Leat olu iešguđetlágan vuogit mot dán dáhká. Muhtin olbmot dadjet dan ahte nuohti geasedettiin ferte muhtomin luoitit nuohttefierpmi vai luovddit lihkadit čázis. Dat dagaha ahte guolli ii duostta mannat nuohti badjel ja bissu nuohti siste. Nuohti gasku lea okta busse man gohčodit bahtan. Dan sisa galggašii oažžut guliid vai lea álki rohttet gáddái. Go bahta lahkonišgoahtá gátti, de ferte njuohpagoahtit nuohti. Dan dahká nu ahte guokte olbmo čužžot ja goalmmát olmmoš manná sunno gaskii ja geassigoahtá vullosiid jorgalahttit nuohti. Vullosat gessojit nuohti duohken dego holberavda ja go vullosiid geassigoahtá de dat jorggihit sisa guvlui ja nuohtti šaddá dego seahkka. Dainnalágiin guolit deivet buorebut bađožii ja nuohti sáhttá geassit gáddái.

Ovdalaš áigge maid nuhtto máŋga várppi ovtta eahkedis/ijas. Iđđes ja beaivet ii lean dábálaš nuohttut danin go beaivvádagas guolli oaidná nuohti buorebut ja sáhttá báhtarit ovdal go nuohtti olle gáddái. Guolli láve báhtarit nuohti badjel juste go njuohpagoahtá nuohti gáddái go dalle luovddit gáhččet veallut čáhcái eai ge šat "čuoččo" čázis.

Nuohttegeassin lei bargu mii gáibidii olbmofámu jus galggai lihkostuvvat. Nu go lea namuhuvvon, de sáhtiiga guokte olbmo nuohttut, geat máhtiiga dan bivdovuogi hui bures. Muhto dábálaččat ledje eanet olbmot searvvis ovtta nuohtis go nuohttun lea lossa ja ádjás bargu. Sáhtte gal maid dušše golmmas nuohtut, muhto eanas áiggiid ledje eambbo olbmot mielde. Dalle muhtumat gesse nuohti, ja earát čollo guliid dađistaga go nuohtti bođii gáddái. Olbmot gulahalle gaskaneaset goas vuolgit nuohttut go fitne nuppe dálus. Dábálaččat ledje ránnját geat serve ovtta nuohttái. Go de dálvái ja divodišgohte nuohti, de juohkehaš válddii ovtta oasi nuohtis iežas lusa, ja go giđđa fas bođii de sii gođđe nuohti fas čoahkkái.

Makkár lea nuohtti?
Girjjis "Masi – en samebygd" čilge Adolf Steen dárkilit makkárat leat nuohtit maid atnet dán guovllus ja nuohti namahusaid:
"Stuorajávrris ja eará jávrriin Guovdageainnus nuhttot nuhtiiguin mat lea gitta 100 sala guhku. Nu eai daga Mázes, gos 70 sallasaš nuohtit leat dábáleamos. Muhto gávdnojit gal maid 100 salla nuohtit. Ovdalaš áigge gođđe ieža nuohti. Dál eatnasat ostet gárvvesráhkaduvvon nuhtiid fabrihkas. Sii ostet maid adnon sáidenuhtiid mearariikkas, muhto merdet gal ieža nuohti. Mázes ledje 1960:s 13 čuovžanuohti.

Earret gáinnu goabbat geažis, leat nuohtis 9 fierbmeoasi, namalassii 4 oasi goappát bealde bađa. Fierbmi mii lea gáinnu lagamusas gohčoduvvo sivlin. 70 sallasaš nuohtis ferte dat leat 12-13 sala. Dakko lea nuohti galjimus fierbmečalmmit, ja lea 2,5 gitta 3,5 állan vuoksái. Dasto de lea galljot mii lea seamma guhkki go sivli, muhto das leat veháš baskkit fierbmečalmmit ja lea unnimusat 3,5 állan vuoksái. Muhtun nuhtiin lea sivli ja galjot seamma vuoksat ja dain lea seamma čalbmesturrodat. Goappašagat sáhttet leat leamašan sáidenuohtit. Go juo liikkáge leat guovtti oasis, de lea dat eambbo praktihkalaš áššiid geažil, sihke dalle go nuohti mordet/merdet ja go nuohtis leat máŋga eaiggáda. p>

Galjot maŋis boahtá rádje-fierbmi mii lea 4 sala guhku ja 4 gitta 4,5 állan vuoksái. Das lea baskkit fierbmečalmmit go galljohis. Ja de boahtá oalgi mii lea sullii 3 sala guhku ja manná nuohti guovddážii, fiskeposen, bahtii ??. Oalgi lea 4,5 állan vuoksái. Sivllis, galljohis ja rádje-fierpmis ii leat dihto fierbmečalbmegalljodat, muhto oalggis ii leat lohpi atnit unnit čalbmegalljodaga go 2,5 cm čuolmmas čulbmii.

Guokte gova Adolf Steens girjjis "Masi – en samebygd: "Heŋgejuvvon nuohtti" ja "Ole Olsen Hætta nuohti guoras, Máze"
(Govven: Asbjørn Nesheim, 1948)

Nuohti gasku lea bahta. Dasa čoahkkanit guolit go nuohtti lahkona gátti. Muđui guolit vigget báhtarit eret nuohti vuoli. Vai bahtavuođđu ii galgga gessot botnis go nuohti geassá, de dasa lea biddjojuvvon sullii 30 cm guhkkosaš muorra maid gohčodit cuppolin. Dat lea giddejuvvon bahtageahčái sala guhkkosaš gártniin.

Vuollereašmái leat giddejuvvon geađggit mat leat gorrojuvvon beassi sisa, maid gohčodit giktan (gikta - givttat). Givttat lea njađđojuvvon reašmái gitta sieđgavettiiguin, ja eanemus givttat leat nuohti gasku. Badjereašmis leat luovddit (doabbalat) mat leat duolba, sullii 20 cm guhkkosaš beahcemuorrabihtát ja seakkibut dan bealde gokko leat čadnojuvvon reašmái. Dat leat maiddái giddejuvvon reašmái seamma ládje go givttat ja eanemus luovddit leat biddjojuvvon nuohti gasku.

Stuorámus luovdi gohčoduvvo rivjan (rivja), mii lea davviriikkalaš loatnasátni. Dat lea nuohti gasku, dakka bajábealde bađa, ja das lea dávjá eará hápmi go dain eará luvddiin. Das sáhttá leat beallejorba dehe váibmohápmi, ja das leat dávjá guokte ráiggi. Dat ráiggit muittuhit olbmo čalmmiid, ja dákkár nuhtiin lea dávjá “oaivái” maid niibbiin sárgojuvvon njunni ja njálbmi. Dan oaidná easkka dalle go nuohtti lahkonišgoahtá gátti ja dalle ferte váruhit vai gaskaoassi gessojuvvo njuolga gáddái.

Ovdalaš áigge ráhkadedje sihke fierbmerešmmiid ja gáinnuid (báttiid) soahke- ja sieđgavettiin. Gos ja geas sii leat dan oahppan ii leat dihtosis. Mázes ráhkadedje gáinnu čuovžanuohttái vettiiguin guhká vel dán čuohtelogus ge, ja doppe leat ain olbmot geat máhttet dan.

Eanas leat nuhtton jávrriid ja jogaid fielmmáin, luobbaliin ?? Muhto muhtun báikkiin leat maiddái bivdán dakko gokko johka golgá garraseappot, njaviin ?? omd. Ákšomuotki-guovllus. Dalle atne ollu unnit nuohti, dakkára mii lei sullii 30-40 sala guhku. Dan bivddu gohčodedje geassáleapmin.

Nuohttun vuoigatvuođat

Nuohti goikadeame Ávžžis, 2009.
(Govven: Svein Lund)

Nuohttebáikkit ja várppit, eanus ja lagas jávrriin, leat dakkár báikkiin gosa fatnasiin beassá eanu/čázi mielde. Ii lean makkárge mearri gos oažžu gii bivdit. Ovdalaš áigge lei stuora gilvu giđđat go jiekŋa luittii. Giđđat lei hui dábálaš geassit nuohti dalle go giđđadulvi lei cohkon dan mađe ahte várppiid sáhtii geassit. Dalle sáhtii gávdnat ollu nuohttefatnasiid iešguđetge várppiin. Mii guoská meahccejávrriide, de lea dábálaš sámi vierru leamašan dat, ahte iešguđet ge bearrašiin ja nuohttegessiin leat leamaš iežaset báikkálaš nuohttunguovllut ja jávrrit. Dat vierru doalahuvvo muhtun muddui vel odne ge. Ovdamearkka dihte leat Ávžži olbmot bivdán Vuorašjávrri agibeaivve. Seammás eai beasa eará olbmot bivdit firpmiin dehe nuhtiin doppe danne go Ávžži Gilisearvi lihttoláigoha ja dikšu jávrri. Bojena Niillas rohkki ja sin olbmot leat álohii bivdán Ávžejávrri ja Ávželuobbaliid nuhtiin. Dát leat áššit mat eai leat čálalaš njuolggadusat, muhto dakkárat doahttaleamit mat leat leamašan guovdageaidnulaččaid gaskkas.

Nuohttun jávredikšumis

Nuohttun lea hui buorre bivdovuohki mii lea ávkkálaš dikšut jávrriid ja jogaid. Leat máŋga siva dasa ahte berre dikšut jávrriid. Jávrris sáhttet leat beare ollu guolit mat dagahit dan ahte guliid kvalitehta njiedjá ja guolit leat silit ja eai stuoro. Jávrris sáhttá leat heitogis ealát ja bodni. Jávrriid dikšumis lea nuohti hui buorre veahkeneavvu. Nuhtiin sáhtát oažžut ollu guliid ovtta várppis dan dihte go nuohtti fátmmasta stuora guovllu, ja maiddái lea ávkin dasa ahte fieraldahttá botni dego vealta. Givttat ja vullosat mannet botni mielde ja dat dagaha dan ahte bodni fieraldahttojuvvo ja oksygena beassá bodnái ja ráidne botni. Dat maid boltula divrriid bajás botnis guliide biebmun ja buoidugohtet. Lea máŋgii dáhpahuvvan ahte go leat geassán nuohti ovtta várppis, de sáhttá nuppe beaivvi goddit vel eanet guliid go vuosttaš beaivve. Jus eambbo olbmot livčče beroštan nuohttut iešguđetge jávrriid ja jogaid, de livččii guollenális leamašan mihá buoret kvalitehta go lea dál. Vaikko ovdalaš áigge eai jurddašan jávredikšuma birra, de sii goitge oidne dan ahte jus ii geassán nuohti muhtin várppiin máŋgga jahkái, de eai lean doppe šat nu buorit guolit go ovdal. Sii maid dihte dan ahte nuohtun attii buriid guliid.

Ealli árbevierru?
Dálá áigge ii leat nuohttun šat dábálaš min servodagas. Olbmuin lea valljis biebmu ja ruhta ja ii leat dárbbašlaš nuohttut. Ollut dálá guovdageaidnulaččat eai leat goassege leamašan mielde nuohttumis, muhto 70-80 jagi dás ovdal dihte eanas olbmot mot nuohti geassá. Vaikko nuohttun lea olu mannan maŋos dáid áiggiid, de leat goitge muhtin olbmot geat dán árbevirolaš guolásteami ain doaimmahit juohke jagi. Dat lea eanas iežaset rekreašuvnna dihte, beassat servvoštallat oahppásiiguin ja olbmáiguin, ja muđui navddašit varas vuššon čuovžža (dávrru) čáppa geasseija.

Čeret – dálvenuohttun

Ovdalaš áigge nuhtto maid muhtun báikkiin dálvet. Girjjis Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 3 muitala Karen Marie M. Hætta Oskal dákkár bivddu birra Jevdešjávrris Siebe lahka:
Mii láviimet Jevdežis čeret. Čeremin gohčodeimmet dan go jieŋa vuolde nuohti gesiimet. Golggotmánu mii čeriimet go jiekŋa ii lean vel nu assái. Mii láviimet 3 geardde čeret Jevdešjávrri, vahkku lei gaska. Siiddat eai lean vel boahtán davvin ja eai ge mis lean vel hearggit. Mii vujiimet vuovssáin dan njealje kilomehtera mii lei min dálus jávregáddái, áhčči, Dánel, Rihttá ja mun, mii boarráseamos mánát láviimet mielde.

Mii čuollat fávlái oalle stuora rutni ja hoigadit jieŋa doaresguvlui. Ii dan guvlui gal gosa nuohti geassá, muhto nuppi guvlui. De bidjat čulguid. Čulgo lea hui guhkes muorra, máŋga nuppelot lávkki guhku. Mii leat lávkkiiguin mihtidan čulguid man guhkit dat leat, go čulgo ii oainne jus muohta lea. Guovttes luitet nuohti ja mii bidjat nuohti guovtte guvlui. Guovttes jođihit čulguid gátti guvlui ja čuollaba ain rutni dakko gokko váruheaba ahte čulgogeahči lea.

Ferte lávkut ja mihtidit jus lea muohta, muhto jus lea asehit jiekŋa, nu ahte oidno čađa, de gal lea álki. Faggemuorain, mii gohčoduvvo válgamuorran, jođiheaba čulguid. Čulgui mii leat čatnan gáinnu. Jus ii oro gávdname čulgo jieŋa vuolde, de lea vel okta eará muorra mainna sáhttá ohcat. Dan mii gohčodeimmet viibbahin. Dainna rohtte čulgo rudnái ja fas jođiha viidáseappot dassá gáinnut nohket. Go gáinnut nohket, de geassigoahtá gáinnuiguin nuohti. Dat guovttos mat leaba fávlái báhcan, luoitiba guovtte guvlui ja duot geassiba.

Áhčči lávii nuohttái bidjat mearkkaid vai njuolga boahtá nuohtti go álgá njuohpat. Son lávii čatnat suinniin mearkkaid nuohttái. Gáddái čuollat mii njuohpanrutni mii lei oalle stuoris. Njuohpanrutni čuollat dakko gokko geasset ge lea njuohpansadji gáttis.

Mii láviimet njelotguoli oažžut juohke háve. Gal dat manai olles beaivi ovtta várppi geassit. Go leat nuohti geassán, de bidjat nuohti reaga nala ja geassit holgga lusa ja heŋget nuohti holgii, jávregáddái. Vahkku geahčen lea nuohtti goikan, ja mii mannat fas ođđasit seamma ládje čeret.

Dán guolástanvuogi dovdet maid eará jávrriin, nu go Stuorajávrris ja Lembejávrris (?).

Okta earenoamáš nuohttunvuohki jieŋa vuolde lea leamaš Čábardasjoh-njálmmis, Guovdageaineanus. Dalle fertii fievrredit fatnasa joganjálbmái ovdal go johka galbmui. Árradálvvi, go eanas johka lei galbmon, lei ain joganjálbmi suttis. Sii bidje nuohti jiekŋaravdda mielde ja dikte dan golgat jieŋa vuollái. De fertejedje vuordit muhtun áigge dassái go guolit ledje čákŋan nuohttái, ja de geassit nuohti gáddái.

Mearddit

Smávva mearddit
(Govven: Rolf Ante Hætta)

Stuora meardi mas lea ledegarn.
(Govven: Rolf Ante Hætta)

LEDEGARN: Čuollu ? Čuollofierbmi ?? – I Tana kalles de for čuollofierbmi, men hva kalles de på samisk i Kauto??

Stuora mearddi bidjame Vuorašjávrái.
( Govven: Rolf Ante Hætta)

Dán govas, mii lea govvejuvvon girdis, oaidná ahte leat biddjon mearddit main leat ledegarn Vuorašjávrái.
( Govven: https://kart.1881.no/)

Bivdit merddiiguin lea maiddái leamašan oalle dábálaš Guovdageainnus. Merddiid ráhkadeapmái leat ee. atnán vuoncáfierpmi. (Hva blei brukt før den kom?) Odd Mathis Hætta girjjis Samebygder på Finnmarksvidda 2 muitala Daniel M. Hætta mot sii bivde čuovžžaid merddiiguin Lávvojávrris. (s. 116) Daid maŋemus jagiid leat bivdán merddiiguin Stuorajávrris ja Vuorašjávrris.

Fatnasat ja eará guolástanávdnasat

Boares johkafatnasa sadjái lea boahtán plastihkkafanas. Soahtefielbma 2016.
(Govven: Svein Lund)

Sáhttá bivdit guliid gáttis stákkuin dehe šlivgunboksain. Muhtun sajiin lea maiddái vejolaš gáttis suohpput firpmiid seakka mohkiid ?? luovttaid ?? birra báttiin, muhto dábálaččat dárbbaša fatnasa fierpmásteapmái ja nuohttumii. Leat ráhkadan sierranas málle fatnasiid jogaide ja duottarjávrriide. Jogain lea leamašan dábálaš atnit guhkes ja seakka johkafatnasiid. Guovdageainnus ii leat leamašan vierru duddjot johkafatnasiid, ee. danne go báikkis eai leat leamašan nu buorit ja stuora muorat maid dárbbašedje. Sin árbevierru lea leamašan oastit johkafatnasiid Suomas, fievrredit daid ruoktot herggiiguin dálvet. Maŋŋil, go bohte biilaluottat, de lea leamaš vejolaš viežžat johkafatnasiid sihke Kárášjogas ja Deanus. Johkafatnasiiguin suhke ja gorgŋo, muhto dađistaga oste daidda fanasmohtora. Vuosttaš fanasmohtorat bohte daid maŋemus sođiid gaskkas, muhto dalle eanas boastafatnasiidda ja earáide geat sáhtostedje olbmuid ja gálvvuid. Maŋŋil maŋemus soađi šattai dađistaga dábáleabbo atnit fanasmohtora dábálaš, beaivválaš atnui. Adolf Steen čállá girjjis "Masi – en samebygd": Buot dáloniin Mázes lea johkafanas, ja eambbosat háhket alcceseaset fanasmohtora. 1960 čavčča ledje 15 dakkára Mázes.”

Fatnasat, maid atne duottarjávrriin, ledje dávjá veháš unnibut vai ledje geahppaseappot fievrredit. Daid oste dávjá Suomas, muhto gávdnojit ovdamearkkat maid ahte dakkáriid duddjojedje maid báikkálaččat suohkanis. Adolf Steen čállá: "Muhtumat leat geahččalan duddjot smávva fatnasiid duottarjávrebivdui. Son gii maŋemus duddjui dakkár fatnasa lei Ture Nilsen Turi (1883–1955). Dat fanas lea ain anus Njukčajávrris." Maŋŋil lea šaddán dábáleabbo oastit plastihkkafatnasiid, gárvvisin fabrihkas ja mat eai gula makkárge báikkálaš árbevieruide. Máŋggat bearrašat leat guođđán fatnasiid duottarjávrriide. Muhtumat leat fievrredan fatnasiid ovddos maŋos jahkásaččat, muhto lea leamašan dábáleabbo diktit fatnasa orrut jávregáttis birra jagi, juogo fanasvisttis dehe olgun muohttaga vuolde. Daid maŋemus jagiid leat muhtumat maid váldán atnui gummefatnasiid, kanofatnasiid dehe kajakkfatnasiid fierbmebivdui.

Nuohttumii leat dávjá atnán earenoamáš fatnasiid, mat leat govdadeappot go dábálaš johkafatnasat ja daidda leat bidjan nuohttunsuohppun rusttega, dehe guođđán saji gokko sáhttá bidjat dan.

Guliid rádjan ja fievrredeapmi

Dán áigge atnet eanet ođđaáigásaš fievrruid go leat bivdán olu guliid meahccejávrriin ja –jogain. Dát plastihkkakássat sáltejuvvon čuovžžaiguin fievrreduvvot meahccesihkkela gálvojorriin ruoktot.
(Govven: Johan Thomas Hætta)

Vieru mielde sáhtii orrut jávregáttis ja guolástit máŋggaid vahkuid hávális, ja dalle sii sáltejedje dehe suovastuhtte guliid doppe. Dávjá eai fievrredan guollenođiid ruoktot ovdal go šattai dálvesiivu. Sis ledje sierra guollegoađit gos vurkkodedje guliid. Guliid (ábaide čuovžžaid) sáltejedje nelohiidda, ja ledje lihtit sierranas sturrodagain: nelot (301), bulet (601) ja fárpal (1201). (Sjekk disse talla!)

Guliid, guolástanbiergasiid ja fatnasa, lávu ja eará gálvvuid maid dárbbašedje go guolástedje, fievrrededje ruoktot heasttain dehe herggiiguin dálvet. Dađistaga atnigohte tráktora ja dan maŋŋil fas meahccesihkkeliid (ATV).

Dáluin ledje maiddái dávjá guollegoađit gos atne guliid ja vurkkodedje guolástanbiergasiid. Kjell Borgen:a čállosis "Samenes gårder i Indre Finnmark" mas čilge daid sierranas visttiid birra mat leat árbevirolaš sámi dáluin: "Guollegoađi huksejedje derpmiide, joga dehe jávrri lahka, dakko gokko eana lea lávttas."

Guollegilvin

Finnmárkku duottarjávrriide leat eanas guolit boahtán lunddolaččat. Maŋŋil jiekŋaáiggi bohte dábálaččat ruksescuohpat guolit (luossa, dápmot, rávdu) davvi mearas, ja vilgescuohpat guolit (hávga, čuovža, vuoskku, hárri, njáhká) leat boahtán lulliguovlluin, čázádagaid mielde mat golget, dehe ovdal golge Bottenvikai/Nuortamerrii. Áiggiid čađa leat olbmot maiddái čuovuhan, dehe gilván guliid guolehis jávrriide dehe gilván ođđa šlájaid jávrriide ja jogaide gos dakkárat eai lean ovdal. Ii leat dihtosis man áigá olbmot leat čuovuhan guollešlájaid dáinna lágiin, muhto mis leat gal muhtun ovdamearkkat ođđasit áiggis mot dákkár gilvin lea rievdadan guollemáddodagaid máŋggain čázádagain heajut dehe buoret guvlui.

Hárrenáli laskan osiide Guovdageainnu etnui ja eará jávrriide Máze birrasiin lea okta guollegilvin ovdamearka. Adolf Steen čállá girjjis Masi – en samebygd: "50 jagi dassái [1900-logu álggus, red.] eai lean hárrit Guovdageaineanus dehe gullevaš jávrriin ja jogain. Muhto dat lei baicca Kárášjoga-Deanu čázádagas. Lars Larsen Gaino (1859-1921), Láhpoluobbalis darvehii bártniidisguin Bierain ja Lássiin, muhtun hárriid Čædnojavrre, = .?... jávrris, mii gullá dan nuortabeale čázádahkii. Guliid gudde skálus ja luite daid Láhpojávrái. Daid eai bisánan dasa, muhto vudje jávrri nuppe beallái gos de čuovvoledje Láhpojoga Guovdageainetnui. Ja vaikko vel Láhpojohka gáhččáge etnui máŋga kilomehtera lulábealde Nieidagoržži, de čuovvoledje goržži mielde vulos. Son gii muitalii dán, dajai ahte goržži bajábealde leat darvehan dušše ovtta hárri. Guovdageainnus fas, ožžon dieđuid muhtun jagiid áigi dassái, ahte ledje bivdán hárriid sihke márkanbáikkis ja vel lulleleappos. Hárrit leat dál eanus miehtá Máze-guovllu. Das leat de gorgŋon Mázejohkii danne go dohko bisána olu čáhci stuoračázádagas. Hárri lea maid luoitán guoikkaid ja goržžiid mielde Áltái. Doppe eai liiko dasa danne go dat dohppe sihke dolgevuokka ja dábálaš vuokka luosaid bivddedettiin, ja luossabivdit leat máŋgii bealkkehan Lars Larsen Gaino gii buvttii dan guoli Guovdageainnu-Álttá čázádahkii." Guovdageainnus gal lea eanet positiivvalaš oaidnu dasa, ja sii bivdet hárriid ja suovastuhttet daid.

Leat maid gilván dápmohiid máŋggaid jávrriide ja jogaide gos dat ii lean ovdal. Muhtun reivves maid Guovdageainnu siseatnanbivdosearvi čálii sáivačáhceguolásteami inspektevrii 1968:s čujuhuvvo dasa ahte dápmohiid ledje buktán eará čázádagain “sullii 25-30 jagi dassái” ja leat dan rájes laskan ja daid goddá dál “dadjat juo miehta Guovdageaineanu.” Dat mearkkaša ahte dápmohiid gilvin lea dahkkojuvvon juo goit 1930-logu loahpageahčen. [Kjenner vi til eldre utsetting?] 1961:s oste dápmotmeađđemiid veajahahttinrusttegis Tinnsjøenis Telemárkkus. (Galget vissa maid gilván dánska dápmohiid ja kanadalaš girjeluosa.) Čábardasjoga čáhcefápmorusttega lahka lei veajahahttinrusttet ja das luite veajehiid johkii. Vuosttaš geardde manai bures, muhto nuppe háve galbmojedje meađđemat fievrredeami vuolde ja ledje billahuvvon go ollejedje dohko. (Dáin bargguin ledje mielde Leif Haugen ja Jens Halvorsrud Álttás ja Anton Dahl Guovdageainnus).
Maŋŋil leat dápmohat viidánan viidáseappot čázádaga bajásguvlui ja máŋggaid jávrriide ja jogaide ja nu goaridan rávdduid. Dat guoská ee. máŋggaid jávrriide Stuorajávrri davábealde.
Leat maiddái gilván dápmohiid máŋggaid jávrriide ee. Bealjášjávrái ja Vuorašjávrái.
Dávjá luite veajehit jávrái dalle go vuos lei nu unni ahte ii lean buorre oaidnit makkár guolli dat lei, ja muitaluvvo ahte muhtumat sis, geat háliidedje gilvit dápmohiid, baicca ožžo hávga- ja vuskonveajehiid ja luite daid jávrái.

1960-80-logus, dalle go gilve ollu guliid, eai diehtán makkár váikkuhusat das ledje. Dál ii leat šat lohpi gilvit guliid dakkár čáziide gos dat eai leat lunddolaččat leamašan.

Guolástanealáhus Guovdageainnus

Leat áiggiid čađa doaimmahan Guovdageainnus vehážiid mielde ealáhusbivdima vuovdima várás, vaikko vel máŋgasa geat leat geahččalan dan, leat vuollanan muhtun áigge geažes. Dán birra eai leat čállán maidege ollislaččat, ja danne dás váldit mielde dušše smávva dieđuid maid leat gávdnan sierranas gálduin.

Boarráseamos gálduin maid diehtit muitalit ahte goikaduvvon hávggaid atne vearromáksimis. "Duottarsápmi Peder Amundsson Guovdageainnus mávssii jagiin 1584 gitta 1608 oallut pundaid goikaduvvon hávggaid eiseválddiide.1592:s mávssii omd. Amundsson guhtta punda vearu goike hávggaiguin ja bohccodulljiiguin." (2. handskilde: http://olehartattordet.blogg.no/1455032581_trket_gjedde__gjedde_.html. Forsøke å finne original kilde)

[GAŽALDAGAT:
Vuvde go sáivačáhceguliid márkaniin, nu go omd. Bossogohpemárkaniin? Makkár hámis?
Boazonjuovahat osttii guliid – gosa ja geasa vuvde daid?
1980:s juolludedje .......... golmma guolleostiide/-dustehusaide Iešjávrris. Mii dáhpáhuvai viidáseappot?
I 1980 blei det bevilga til tre fiskemottak ved Iešjávri. Hvordan gikk det videre? BEVILGET – Hva ble bevilget???? Guollečuohppanfitnodat Mázes 1990-logus
Restauráŋŋat: Turistahotealla, Máze turistaguovddáš, Suolovuopmi, Duottarstobut, Alfreds Kro
Stuorajávrri leat earenomážit vuoruhan. Doppe leat dikšon jávrri ee. bivdán eret ollu smávva vuskkoniid. Doppe leat geahččaladdan sierranas bivdinvugiid nugo bivdit merddiiguin. Jávrris leat bivdán sullii 20 tonna jagis. Leat maid ásahan sierra searvvi ealáhusbivdui Stuorajávrris.
Ealáhusbivdu Iešjávrris.]

Guollebiepman

Guovdageainnus leat máŋgii geahččalan biepmat dápmohiid. Dalle leat bidjan biepmanmerddiid smávit jávrriide.
– Ákšojávri Ákšomuotkkis 1970-logus. (Mávnnos Bier Ánte /Anders P. Siri). Dat ii čađahuvvon go moadde jagi. Ovtta giđa doalvvui giđđadulvi guliid etnui, ja ain sáhtát muhtomin darvehit stuora dápmohiid mat gullet daid biebmodápmohiid nállái.
– Buletjávrris 1980-logus. (Anders Triumf). Man guhká doaimmahuvvui dat?
[Undersøke erfaringer med dette oppdrettet. Hva blei det fora med? Hvordan gjorde man om vinteren? Hvor blei fisken solgt?
– Boazonjuovahagas muitaluvvo leamašan jurdda álggahit guollebiepmahaga dalle 2000-logu birrasiin. [Må undersøkes.]
– Maŋŋil lea leamašan jurdda ásahit vuskkonbiepmahaga, muhto dat ii leat goassege álggahuvvon. (Nils Thomas Utsi)

– 2017:s almmuhuvvo plánat álggahit stuorit gádde luossa- ja dápmotbiepmahaga, Guovdageainnu guovddáš gillái, lahka Hánnomarrasa doapparbáikki.

Guliid gieđahallan ja geavaheapmi

Čoallun

Go lea guoli bivdán ja áigu ráhkadit dan alccesis biebmun. Dan sáhttá dahkat máŋggaid vugiin. Dábáleamos vuohki lea čollet, dalle go váldá eret čoliid, varrasuona mii lea čielgedávttis gitta, ja suovddi eret. Lea dehálaš váldit eret čoliid ja vara nu jođániid go vejolaš vai guoli kvalitehta ii billehuva ja vai guolli riibá guhkit. Bastilis niibi lea dehálaš go guliiguin bargá go dalle gártá čollenbargu mihá geahppaseabbo, ja ii leat nu bahá billistit guoli čolledettiin jus fámuid ferte atnit dakko gokko lea váddáseabbo čuohpat niibbiin nugo omd. viddagiid bokte.

Go guliid čollegoahtá lea dábálaš vuohki álgit oivviin. Oaivvi čuohpasta rastá ja eret suovddi bokte ja de čálista niibbi čottaráigge sisa ja sárasta beahceha guvlui. Muhtumat gal barget dan áibbas nuppeládje, go čollegohtet beahcehis oaivvi guvlui. Álkimus lea čollegoahtit oaivvi bealde go dalle beassá doallat oaivvis gitta go joatká čollema.

Jus áigu guoli suovastuhttit dehe goikadit, de sáhttá dan sadjái go čálistit čoavjjevuole baicca čálista čielggebeale ja diktá čoavjjevuoli leat ollisin. Dan dahke ábaide stuorit guliiguin nu go hávggaiguin.

Čuomasteapmi

Čuomasteame čuovžža.
(Govven: Rolf Ante Hætta)

Muhtun guliid nu go omd. čuovžža lávejit vel lassin čuomastit. Go čuomasta, de fasku niibbiin dehe eará ávdnasiin, čuomaid eret náhkis. Dan lávejit dahkat vai čuomat eai govddit báđis go vuoššá ja maiddái vai čuomat eai mana ovdamearkka dihte guollecuohppaga sisa. Go čuomasta guoli de ferte oaivvi guvlui faskut, čuomaid vuosteguvlui. Jus beahceha guvlui geahččala faskut de eai vuolgge čuomat eret. Vieru mielde eai láve juoŋasčuovžžaid čuomastit eai ge čollet, muhto galmmihit daid obbanaga ja maŋŋil go leat jikŋon de sahet časkkaide ja bidjat báhtái oktan čoliid- ja čuomaiguin. Dalle ii ábut duolddahit nu garrasit vai guolit eai mollán, ja guolit, čoalit ja čuomat eai šatta oktan mállin.

Eará guliid ii leat dábálaš čuomastit danne go dain eai leat nu stuora čuomat ja nu ii daga maide ja eai luovvan guollenáhkis nu álkit. Áidna guolli Guovdageainnus mas leat čuovžža sullásaš čuomat lea hárri. Hárris lávejit baicca njaldit náhki eret.

Njaldin

Eanas guliid sáhttá bassit dehe vuoššat oktan náhkiin/čuomain, ja muhtun guollešlájaid sáhttá maid borran oktan náhkiin/čuomain go bassá daid. Náhki lávejit dábálaččat njaldit vuskkonis dalle go dan bassá, ja hávggas mii galgá adnojuvvot biebmun.

Vuskona lea buot buoremus čuohpadit dehe njaldit. Go njaldá vuskona de oažžu eanemus ávkki guolis danne go de ii mana nu olu cuohppa duššái. Unnit vuskoniidda, vuollel 500 grámma, lea dat hui buorre vuohki. Dalle luddet guoli čielggebeale niibbiin cuohppaga ja náhki gaskka oaivvis gitta beahcehii. Dan dagat goappašat bealde. Dasto dollet vuskona goappašat gieđaiguin nu ahte goappašat belggiiguin sáhtát njaldit náhki eret. Go olle beahcehii de sáhtát beahceha časkit eret, dehe doaddjit dan eret jus nagoda. De ii leat eará go rohttet guollenáhki eret oaivvi guvlui. Dainnalágiin čuvvot maid čoalit náhki. Go leat rohtten cuohppaga gitta oaivvi rádjái de doaját vel oaivvi eret, dehe čuohpastat dan eret. Dál leat njaldán vuskona. Go basát dehe vuoššat vuskona de ii dárbbaš ballát dávttiin go de sáhttá dušše rohttet eret cuohppaga čielgedávttis ja guoli sáhttá de borrat. Stuorát vuskona lávejit muhtimat čuohppat. Dalle lea álkit bassit daid ja de ii dárbbaš ballát guolledávttiid borramis. Dat heive hui bures jus leat mánát geat galget borrát, muhto dieđusge manná eanet áiggi čuohpadit daid. Dasa lassin ferte niibbi hui dávjá saddjit go vuskona náhkki lea dego sáttobábir ja niibi bastehuvvá hui jođánit.

Gávnnat olu ávkkálaš filmmažiid YouTuba:s jus leat eahpesihkar mot galggat njaldit dehe čuohpadit.

Čuohppan/Smávven

Čuohppan, dehe smávven dábálaččat adnojuvvo dalle go háliida dávttehis guliid. Muhtimat maid čuohpadit/smávvejit guliid vai leat geahppaseappot fievrridit ovdamearkka dihte jus lea meahcis. Seammá vuogi atnet olbmot geat rasttildit riikarájiid gos ii leat lohpi váldit mielde eará go vissis deaddomeari guliid. Dáinna vugiin ožžot mihá eanet guliid mielde. Stuora guliid lea buorre čuohppat/smávvet vai guollebihtát eai leat nu assát go bassá daid ja nu ii goikka basedettiin.

Guliid čuohpadeapmi/smávven lea áddjás bargu, goit álggos daid vuosttaš guliid, danne go ferte olu dahkat, muhto de ii leat dárbu čollet daid. Muhtumat gal čollejit ovdalgihtii vai čoalit eai ráigan. Go čuohpat guoli, de bijat niibbi oaivvi duogábeallái ja čálistat gitta čielgedáktái. Niibbi galgá bidjat nu ahte dat johtá čielgedávtti mielde beahcehii go čálista. Dán bargui lea dehálaš go lea fiellu dehe eará duolba diŋga maid bidjá guoli vuollái vai ii čuohpa čielgedávtti rastá dehe billis cuohppaga. Go olle beahcehii, de čuohpasta guollecuohppaga/filéa eret. Jorgal filéa nu ahte náhkki lea vuolábealde ja čuohpa filéas náhki eret. Dasto čuohpat eret filéas erttetdávttiid eret.

Muhtin guollešlájain leat maiddái dávttit mat leat fitnjut cuohppaga siste, čielgedávtti bajábealde. Hávga lea buorre ovdamearka. Hávggas leat dávttit mat mannet fitnjut cuohppaga sisa ja dat dávttit leat oaidnit juste dego cakkit. Daid maid sáhttá niibbiin čuohppat eret, muhto de manná veháš cuohppa duššái. Muhtin olbmot lávejit atnit doaŋggaid gaikot daid dávttiid eret. Ja muhtumat fas lávejit maiddái náhki váldit eret go čuhppet guliid, muhto dat ii leat dárbbašlaš. Seammás lea náhki ja cuohpa gaskkas buoidi mii easttada guoli goikamis basedettiin. Muhtin guolis lea earenoamáš njálgga náhkki/čuopma maiddái, nu go mat rávddus go dan bassá dassážii go dat smierru.

It dárbbaš báiste guoli bassimii jus fal máhtát dola cahkkehit.
(Govven: Rolf Ante Hætta)

Bassit / bassin

Bassit guoli lea dat buot dábáleamos vuohki ráhkadit guollemállása. Guoli sáhttá bassit máŋga ládje, dola nalde, ommana siste dehe báisttes. Stuorit guoli heive buoremusat bassit ommana siste omd. alumiidnabáhpira siste danne vai ii goikka. Jus stuora guliid bassá báisttes de ádjána guhká ovdal go dat gikset ja buot liepma ja vuodja mii lea guollecuohppagis manná eret, goiká. Juoga maid eanas olbmot dadjet, go guoli ráhkada biebmun, lea ahte guolli gáibida sáltti. Vuorrasit olbmot lávejit dadjat: Jus válddát vuoja ja sáltti mielde meahccái, de birget. Muhtin olbmot maid liikojit goastebuoiddi guollái, ja basset buoiddi báisttes. Dat lea earenoamáš njálggat čuvžii.

Dola nal´ vuššojuvvon guolli. Sáhttá go njálgát gávdnot?
(Govven: Rolf Ante Hætta)

Vuoššan

Vuoššan lea maid okta hui dábálaš vuohki. Dalle smávvet guoli časkkaide ja bijat málesgievdnái mas lea dan mađe čáhci ahte juste gokčá guliid ovdal go sálttiid botkkuhat čáhcái. Sáhttá atnit juogo roavva- dehe fiinnasálttiid go vuoššá guliid. Go vuolgá meahccái de ferte leat málesgievdni mielde jus doppe áigu vuoššat guliid. Lávka sáhttá gal dainna šaddat beare dievva dehe lossat. Muhto jus áigu bassit guoli omd. dolas, de ii dárbbaš givnniid birra jurddašit. Gievnni/ruittu ii galgga nu duolddahit danne go dalle mollanit guolit. Okta somás guollevuoššan dajaldat lea: "coggon sirki". Dat mearkkaša dan, ahte unna čuovžžaža ii čuohpa časkkaide, muhto deaddela dan baicca "čoahkkái." Dalle dollet guoli oaivái ja beahcehii ja deaddelat guoli čoahkkái dassái go čielgedákti luovvana cuohppagis. Nu maid guolli sávru mihá buorebut. Stuorát čuovžža ii nagot coggat.

Suovastuhttin

Čuovžžaid suovastuhttime.
(Govven: Johan Thomas Hætta)

Guollesuovastuhttin rusttet.
(Govven: Johan Thomas Hætta)

Suovastuhttin lea okta dain árbevirolaš vugiin mot gárvvistit guoli borramuššan. Suovastuhttin lea ovdalaš áigge leamaš hui dábálaš Guovdageainnus danne go dalle fertii gávnnahit vugiid mot guliid riibadit buoremus lági mielde. Suovastuhttimiin nagodedje eastadit guliid billahuvvamis. Maŋŋil go jiekŋaskábet ja eará galmmihanvejolašvuođat bohte de ii lean šat dárbu suovastuhttit, muhto oallugat ain suovastuhttet guliid danne go dat lea njálgga lassibiebmu. Juohke guoli sáhttá suovastuhttit ja ii leat mearri mot ja man garrasit daid suovastuhttá. Muhtin olbmot liikojit suovastuhttit guliid ollu, dehe garrasit, ja earát fas liikojit ahte guolli lea dušše suovastuhttojuvvon geahppasit. Dábálaččat lávejit sáltet guoli ovdal go suovastuhttet. Go guoli suovastuhttá de lea dehálaš ahte guolli lea hui ráinnas. Ferte ráidnet guoli, váldit eret buot varaid ja durddiid. Maŋŋil bidjá guliid lihttái ja botkala sálttiid juohke guoli gaskii. Go guolit leat leamaš sálttis sullii beannot jándora de váldá daid eret sálttis, doidá ja heŋge daid vai čáhci golgá eret. Guolit eai ábut leat njuoskasat go heŋge suova nala danne go de guollecuohppa ii váldde suova ja guolli ii suovastuvvo.

Mii sáhttit suovastuhttit guoli guovtti lági mielde. Lieggasuovastuhttin ja galbmasuovastuhttin. Lieggasuovastuhttimis giksá guolli go bidjá suovvasii. Dat mearkkaša ahte lea nu liekkas go suovastuhttá ahte guolli giksá ja sáhttá borrat dan ovttatmanos. Go galbmasuovastuhttát guoli de ferte bassit guoli fas maŋŋil. Dábálaččat lávejit čázis bassit guoli danne go guolli lea juo sáltejuvvon ja jus vuojas bassá guoli de sáhttá guolli šaddat beare sálttis. Dat lea maiddái buot dábáleamos suovastuhttinvuohki, ja suovastuhttá dábálaččat lávus danne go dohko čáhkkeha heŋget olu guliid. Guliid suovastuhttin lea áddjás bargu ja ádjána unnimusat golbma beaivvi dan rájes go lea bivdán guliid gitta dassážii go dat lea giksan. Danne ii leat dan veara álgigoahtit dušše moadde guoli suovastuhttit.

Suovastuhttimii sáhttá atnit olu iešguđetlágan ávdnasiid ráhkadit suovvasa. Dábáleamos lea atnit soahkemuora ja gaskasiid/reatkkáid. Muhtin olbmuid mielas addá dat hui buori mágu guollái, muhto ieš lean measta áibbas heaitán atnimis soagi ja anán baicca sieđgga ja gaskasiid. Dat addá mihá litnásit mágu guollái dan sadjái go maid soahkemuorra addá. Suovastuhttimis lea dehálaš váruhit dan vai ii šatta menddo stuora dolla mii šloavvá bearehaga danne go de guolit gikset bearehaga ja šaddet goikásat. Vearrámus lági mielde sáhttet guolit buollit ja de eai šat leat borahahtti. Buot buoremus lea jus ii leat čielga dolla obanassiige, muhto áššu mii cahká ja addá buori suova.

Lánastuhttin

Lánastuhttin lea maid okta vuohki mii lea adnon Guovdageainnus ovdalaš áigge. Dahke dan danne vai guolli riibbai guhkimus lági mielde.

Dalle sáltejedje guliid nelohiidda ja fárpaliidda ja vurkodedje daid nu gohčoduvvon guollegođiin mat ledje jávregáttis. Dan lávejedje bargat čakčat dalle go áibmu šattai gálloseabbo vai guolit eai geasáiduvvan/suvron. Seammás lei čakčadálvvi dan mađe galmmas vai guolit sáhttet orrut dálvái dan rádjái go šattai dálvesiivu viežžat guliid herggiiguin.

Geasáiduvvon guolli

Dasa leat atnán eanas dápmohiid ja rávdduid.
[Er det noen tradisjon for det i Guovdageaidnu? Ávžžis lea leamašan vierru bidjat gehppádit sáltejuvvon čuovžžaid nelohiidda nu ahte dat measta gevve ja nu šattai hui garra hádja ja máhku. Kan minne om rakfisk. Undersøke mer om dette!] OBS: Guovdageainnus lea leamaš vierru geasáiduvvon guliid borrat, maiddái čuovžžaid. Nu maid eará sajiin Sámis.

Sálten

Čuovžžaid sálteme
(Govven: Johan Thomas Hætta)

Árbevirolaš doaibma Guovdageainnus maid dávjá dál nai dahket. Dábálaččat lávejit sáltet čuovžža, rávddu, dápmoha ja luosa. Eará guliid eai leat dal nu sálten sálteguollin. Go guliid sálte, de lea dehálaš ráidnet daid bures. Buoremus lea jus guolis oažžu buot vara ja varrasuona eret. Jus lea stuora guolli de láven luddet guoli čielgedávtti mielde vai guolli geassá sáltti juohke sadjái. Jos dan ii daga de lea bahá ribahit guoli suvrut /geasáiduvvat danne go sálti ii leat suddan guoli čađa. Dán áigge goas olbmot leat ožžon buoret vejolašvuođa oastit sohkkara, de leat muhtin olbmot álgán sohkkara bidjat go sáltejit guoli. Dat addá dieđusge guollái eanet mágu, ja maiddái veahkeha bisuhit rukses ivnni cuohppagis dain guliin mat leat ruksescuohpat guolit.

Go guoli sálte dábálaš sálteguollin, maid láibbiin borrá, de lávejit guoli diktit sálttis leat sullii guokte jándora. Jus leat hui stuora, assás guollečaskát de dárbbaša daid diktit orrut sálttis guhkit vai gikset. Sullii ovtta centimehtera asu časkát gikset bures guovtti jándoris. Golmma centimehtera asu časkát dárbbašit leat sálttis golbma beaivve. Jus guoli diktá guhkit sálttis orrut de guolli sáltu bearehaga. Jus nu dáhpáhuvvá, de sáhttá guliid bidjat čáhcái luvvat muhtun diimmuid. Go bidjá guliid sáltái de ferte bidjat deattu guliid nala vai dat deaddásit. Go deaddá guliid de sálteláhka johtá buorebut guoli čađa dan botta go sálti suddá. Jus ii deatte guliid mainnage, de dipmet guolit ja sálteláhka bisána guoli sisa ja dat ii leat buorre. Deattán lávejit atnit moadde fiellu, dehe eará mii gokčá guliid bures ovdal go de bidjá geađggi daid nala.

Jus áigu geahppasit sáltet guoli maid áigu vuoššat, dehe bassit, de lávejit diktit guoli leat sálttis sullii jándora. Dalle eai láve gal sohkkariid atnit. Go dan dahká de guolli šaddá sávrrit ja dalle ii dárbbaš šat sáltet go dan vuoššá dehe bassá.

Guollegáhkut

Alfred Larsen bassá hávgagáhkuid Čuovžafestiválas Stuorajávregáttis.
(Govven: Svein Lund)

Milleme hávggaid biergoveartnain
(Govven: Johan Thomas Hætta)

Hávggas lávejit giđđat ja giđasgeasi ráhkadit hávgagáhkuid go dalle lea hávga buot buoremus. Geasset láve hávggas rievdat máhku ja cuohppa láve dipmagoahtit, muhto čakčat fas sáhttá bivdit hávgga ja ráhkadit hávgagáhkuid NRK lea ráhkadan filmma: Oahpa ráhkadit hávgagáhkuid

Dás gávnnat ovdamearkka maid dárbbašat go ráhkadat hávgagáhkuid main lea spiinnebuoidi. Buoremus šaddá jus bassá spiinnebuoiddi ovdal go seaguha dan hávgacuohppagii. Jus muđui háliida ieš geahččalit ráhkadit guollegáhkuid ja atnit eará guoli go hávgga, de sáhttá ieš geahččaladdat gitta dassážii go gávnnaha makkár guollái ja máistagiidda liiko. Ii dárbbaš álohii čuovvut dan mii báhpiris čuožžu. Dá lea nubbi variánta:

Hávgagáhkut.
Čolle ja njaldde eret náhki ja čuohpa hávgga filéan. Váldde eret čielgedávtti ja erttetdávttiid, muhto smávit dávttit sáhtát diktit orrut.
Mille hávgafiléaid biergoveartnain.
Seagut gilosaš guolledáigái:
3 moni
1/2 l mielkki
2 bb. buđetjáfuid
100 g lávkke, purre dehe giđđalávkke
2 db. sáltti
1 db. dill, dehe eará máistagiid nu go bihpporiid, oregáno dehe timiana
Hábme guollegáhkuid ja base daid báisttes vuojas/oljjus. Seamma guolledáiggis sáhttá maid ráhkadit guollepuddiŋga go leike dan lihti sisa maid de bidjá ommangássii mas lea čáhci ja bassá dan sullii diibmobeali 150 lieggagrádas⁰C.

Meađđemat

Čuovžameađđemat.
(Govven: Johan Thomas Hætta)

Meađđemiid sáhttá bassit, vuoššat dehe ráhkadit dain meađđennjuvdosa.

Mot ráhkadit meađđennjuvdosa: Fasko meađđemiin cuocca eret ja seagut dasa veháš sohkkara, sáltti ja biebmooljju. Seagut dan bures ja divtte dan orrut moadde jándora.

Čoalit

Maiddái eará siskilušat sáhttet adnojuvvot biebmun nu go vuoivvas, guoksa ja čoalit. Vuoivasa sáhttá vuoššat ja borrat guliin ja buđehiiguin. Stuorit guliin, nu go hávggas, sáhttá čuohppat čoliid, bassat ja bassit daid vuojas. Muhtun guollesorttain, nu go čuovžžas, hávggas ja rávddus lea ollu buoidi čoliid birra, ja dan sáhttá maid bassit, ja buodnjut vuššon guoli das.

Guollečoliid (šloagut) maid olbmot eai bora sáhttá vuoššat biebmun elliide.

Čuoma atnin

Čuoma dikšun
(Govven: Rolf Ante Hætta)

Čuoma faskun
(Govven: Rolf Ante Hætta)

Girji skoađastuvvon guollečuomain.
(Govven: Rolf Ante Hætta)

Guollečuoma sáhttá dikšut (ostet, meaidit?) ja das goarrut lávkkaid ja eará ávkkálaš biergasiid ja čiŋaid.

Eanemus geavahuvvon lea luossa- ja hávgačuopma, muhto sáhttá maiddái atnit čuoma omd. stuora vuskoniin ja muhtin mearraguliin. Muhtumat, geat leat geahččalan máŋggalágán čuomaid, lohket ahte njáhkáčuopma lea nannoseamos ja maiddái álkimus bargat dainna. Buorre čilgehus: Guollenáhkkedikšun

Lávka maid Hellin Pietikäinen lea duddjon sisttis ja njáhkáčuomas.
(Govven: Arne Ivar Johnsen)

Diida guliid ja guollebivddu birra.

– Hávgavuoivasis sáhttá oaidnit makkár geassi šaddá.

Gáldut

Aleksandersen, Laila: Firbmun – Árbevirolaš barggut mánáidgárddis. Davvi Girji 2006
Berge, Leidolv: Den økonomiske betydningen av lakse- og innlandsfisket i Altafjorden, Altaelva og en del innlandsvann i Alta og Kautokeino kommuner. 1973
Hykkerud, Erlend: Noen drar snøret litt lenger enn andre. iFinnmark, 17.04.2014.
Hætta / Porsanger / Østmo: Nuohttegeassin – sámi árbediehtu. Nottrekking – samisk tradisjonell kunnskap. Árbediehtu 2011
Hætta, Johan Mathis K.: Dálon. Livet for en småbruker i Kautokeino på 1920–40 tallet / Dálona eallin Guovdageainnus 1920–40 loguin. Davvi Girji 2011
Hætta, Odd Mathis: Samebygder på Finnmarksbygda 1-2. Alta 2016
Hætta. Rolf Ante: Guolit sáivačázis
Pedersen, Liv A.S.: Smakløst fiske. Altaposten 17.10.2010.
Rustad, Kristen: Omsetning av innlandsfisk : resultater og erfaringer etter et samarbeid mellom Kautokeino kommune og A/L Reinslakteriet i 1983. 1984
Steen, Adolf: Kautokeinostudier. Universitetsforlaget 1956.
Steen, Adolf: Masi – en samebygd. Universitetsforlaget 1963.
Wilhelmsen, Inga Gaino: Juoŋasteapmi. Árbevirolaš barggut mánáidgárddis. Davvi Girji 2006
Revolusjonerende isfiske. NRK 02.03.2009
Njáhkačuomas goarru lávkkáid. NRK Sápmi 22.12.2016
Tearpmalistu – Nuohttun – notfiske

Filmmat
Holmestrand, Lemet Ailo: Notfiske i Kautokeino. 2012
Notfiske i Ávži. Juni 2016
Juoŋasteapmi. Árbediehtu. Sámi allaskuvla, 2015
Juoŋasteapmi. NRK Sápmi, Árdna 18.05.2015
Notfiske Jevdesjávri 1968. Lagt ut på Youtube av Govvagiisá
Finnmark: Røyefiske på JiesjavreNRK Sápmi 1978
Oahpa ráhkadit hávgagáhkuid. NRK Sápmi
Sámi allaskuvlla studeanttat: Fierbmun
Heahttá, Sara Elle J.E.: Guollenahkkedikšun
Isfiske med garn

Mii giitit buohkaid geat leat searvan ráhkadeames dán siiddu, e.e. Rolf Ante Hætta, Paula Simonsen, Anton Dahl ja Johan Ingvald Hætta.

Guovdageainnu meahcceguovddáš

Guollebivdu

Báikki ja olggobeale olbmuid guolásteapmi

Guolásteapmi vuokkain ja sevttiin

Rudnebivdin

Šlubben

Njohcun