Mineraldirektorahtas leat kántuvrrat ovttas Norges Geologiske
Undersøkelse Troandimis. Dás addet lobi ohcat ja ávkkástallat
minerálaid Finnmárkkus.
(Foto: Svein Lund) |
Guovdageainnu meahcceguovddáš /
natursenter
Luondduhálddašeapmi
|  Guovdageainnu ovddeš sátnejođiheaddji Johan Vasara kántuvrrastis, čakča 2016. Lea go sátnejođiheaddjis ja suohkanstivrras fápmu suohkana luondduhálddašeamis?
(Foto: Svein Lund) |
Leat ollu konvenšuvnnat, lágat, láhkaásahusat ja institušuvnnat mat váikkuhit dasa mot Guovdageainnu suohkana ja muđui Finnmárkku meahcit hálddašuvvojit. Diet ráddjejit iešguđet láhkái dan maid eaŋkilolmmoš ja fitnodagat lága mielde ožžot bargat luonddus. Dat mearridit maid dan maid sáhttit bivdit ja guolástit, goas ja gos sáhttit dan dahkat ja man láhkái. Ja maiddái dan goas, gos ja man láhkái beassat murret, murjet, vuodjit iešguđet lágan mohtorfievrruiguin, hukset geainnuid, viesuid, elfápmorusttegiid, ruvkkiid jnv. Bajemusdási internašuvnnalaš láhkaásahusain leat maid rámmat mat mearridit maid riikka-, fylkka- ja suohkandási institušuvnnat sáhttet mieđihit ja maid sáhttet gieldit.
Guovdageaidnu lea áiggiid čađa vásihan stuora nuppástusaid mehciid hálddašeamis, ja dan alde lea leamaš ja lea ain ollu nággu. Lea ollu nággu mii guoská dasa makkár gáržžidemiid sáhttá dahkat ja makkár lobiid galgá sáhttit addit, ja geas galgá leat váldi diekkár mearrádusaid dahkat. Dan birra lea ollu čállojuvvon, muhto mii eat leat gávdnan makkár ge oktii čohkkejuvvon čállagiid main oainnášii mot Finnmárkku bealis áiggiid čađa leat vásihan mehciid hálddašeami. Dás geahčadit dušše muhtun momeanttaid, ja sávvat ahte oččošeimmet veahki deavdit dása dađistaga eanet dieđuid.
Boarráseamos luondduhálddašeapmi maid mii dovdat, leat sámi siidaortnet, mii doaimmai stuora osiin Finnmárkkus gitta sullii 1600-logu rádjái. Guovlu mii dál lea Guovdageainnu suohkan lei ovdal juogaduvvon Guovdageainnu ja Láhpojávrri siidan, ja oassi gulai maid Ávjovári siidii. Siidarájit eai čuvvon dálá suohkanrájiid, ja muhtun áiggiid jagis geavahuvvojedje maid eatnamat mat dál lea Suomaráji siskkobeale, ja maiddái ránnjásuohkaniid eatnamat Norgga bealde. Siida jugii ja hálddašii bivdo-ja guolástanguovlluid bearrašiidda, ja muhtun bivdu organiserejuvvui oktasaččat, nugo omd. goddebivdu.
Sámi biras fápmoeiseválddit geavahedje Sámi luondduresurssaid gávppašeami, vearuheapmái ja rivvema bokte goittot gitta 800-logu rádjái. Norgga bealde ledje "finneferdene" ásahuvvon juo ovdal go Norga šattai oktan riikan. Guhkes áiggi lei nu ahte Finnmárku ii lea albma láhkái oassi riikkas, muhto lei vearroguovllu dahje guovlu masa eiseválddiin lei stuora beroštupmi. Sihke Norgga, Ruoŧa ja Ruošša eiseválddit gilvaledje gii nagodii eanemus riggodagaid oažžut sámiid vearuheami bokte , ja dađistaga maid go álge iežas viežžat riggodagaid ja koloniseret guovlluid. Danin šattai ge luonddu ávkkástallan nu ahte sámit geat dáppe ásse vižže luonddus sihke iežaset birgejupmái ja maiddái dasa ahte nagodit gokčat stuora vearuiduhttima sihke Norgga, Ruoŧa ja Ruošša stáhtain. Guhkes áiggi šadde ollugat máksit veari sihke guovtti ja golmma stáhtii. Dat mielddisbuvttii ahte šadde nu garrasit bivdit muhtun elliid náhki dihte, ahte dat áiggi mielde visot jávke. Stáhta stivregođii sámiid eallima vuosttažettiin vearu gáibideami bokte ja dađistaga maid risttalašvuhtii jorgaleami bokte. Easka 1613 rájes ledje Finnmárkku riddoguovllut stáhtii gullevaččat riekteipmárdusa bokte. Sis -Finnmárkui guoskkai dat easka 1751 rájes ja Mátta-Várjjagii 1826 rájes.
Goas ásahii dasto Norgga stáhta riektenjuolggadusaid mat regulerejedje luonddugeavaheami? Dat maid álggos regulerejedje, lei luossajogaid luossabivdu, earet eará Álttájoga ja Deanu. Ovdalaš áiggiid ledje sámit dušše ieža bivdán Álttájoga, muhto 1600-logus mearridii dánskagonagas sis eret bivdinrievtti.
1775 eanajuohkinresolušuvnnain válddii stáhta alcces rievtti juohkit eanaguovlluid gilvimii. Dalle organiserejedje lulliguovlluin boanddaid fárreheami ollu guovlluide Finnmárkkus. Dat guoskkai eandalii Pasvikii ja Áltái, ja maiddái Vuolledetnui.
Vuosttaš ásahus maid sáhttá gohčodit meahccehálddašeami álgun, lea Generalforstamtet, mii ásahuvvui guovtte geardde 1700-logus, muhto goappešat háviid dat heaittihuvvui oalle fargga stuora vuostálastimiid geažil. 1874:s ásahuvvui vuovdedirektoráhtta mii gulai Sisdepartemeantta vuollái. 1957:s ásahuvvui Stáhta Vuovddit, man sadjái bođii Statskog SF 1993:s.
Gaskkamuttus 1800- logu čuoččuhii Stáhta ahte das lea oamastanriekti Finnmárkku mehciide, ja ahte das álo lea leamaš diekkár oamastanriekti. Dien rievtti hálddašii dalle Statskog, Finnmárkku Eanavuovdinkantuvrra bokte.
[Dása ferte lasihuvvot dat movt dáru luondduhálddašeapmi ovdánii gaskal 1600-1950 ja mot dat lea čuohcan Finnmárkui.]
Biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdna
Dát konvenšuvdna doaibmagođii 1993 rájes. Biologalaš šláddjivuođa konvenšuvnna ulbmil lea golmma oasát: suodjalit biologalaš šláddjivuođa, sihkkarastit nanu guoddevaš biologalaš resursageavaheami ja govttolaččat ja vuoiggalaččat juogadit daid buriid maid oažžut genehtalaš resurssaid geavaheamis.
Eamiálbmogiid guovlluid oktavuođas čalmmustahttet earenoamážit 8j artihkkala):
vuhtiiválddidettiin našuvnnalaš lágaid, doahttalit, suodjalit ja bisuhit eamiálbmogiid ja báikkálaš servodagaid máhtuid, innovašuvnnaid ja bargovieruid, mat ovddastit árbevirolaš eallinvugiid, main lea mearkkašupmi biologalaš šláddjivuođa suodjaleapmái ja nanu guoddevaš geavaheapmái, ja ovddidit daid viidát geavaheami – ovttasráđiid singuin geat hálddašit diekkár máhtuid, innovašuvnnaid ja praksisa ja sin mieđáhusain. Ja galgá maid ávžžuhit govttolaččaid juohkit daid buriid mat diekkár máhtu, innovašuvnna ja praksisa čuvvot.
Bern-konvenšuvdna
Norga vuolláičálii 1979:s Konvenšuvnna mii guoská eurohpálaš vilda šattuid ja elliid, ja daid lunddolaš šaddan- ja eallinguovlluid suodjaleapmái. Konvenšuvdna bođii fápmui 1986:s.
Konvensjonsteksten på norsk
Konvenšuvnnas lea mielddusin listu mas oaidná šattuid ja elliid mat galget earenoamážit suodjaluvvot, ja bivdovugiid mat galget gildojuvvot. Eallit mat galget hui garrasit suodjaluvvot, leat guovžžat, gumppet, geatkkit ja albasat. Gildojuvvon bivdovuogit leat lottiid ja elliid bivdin gárdumiin. Dušše rievssatgárdun lea lobálaš, davvelis 580N.
CITES
CITES (Convention on International Trade of Endangered Species) gohčoduvvo maid Washingtonkonvenšuvdnan. Dat lea riikkaid gaskasaš multilaterála internašuvnnalaš soahpamuš man vuođul galget bearráigeahččat vilda elliid ja šattuid gávppašeami. Soahpamuša ulbmil lea nanu guoddevaš gávppašeapmi – mii mearkkaša ahte ii galgga eanet elliid bivdit ja eanet šattuid geavahit go dan maid daid šládja gierdá. Konvenšuvdna doaibmagođii 1975:s. Norga ii leat miehtan gildosii mii guoská muhtun bosso šlájaide.
Ramsar-konvenšuvdna
Konvenšuvdna njeaššeeatnamiid birra, eandalii lottiid eallinbáikkiid, maidda lea internašuvnnalaččat beroštupmi. Konvenšuvdna lea šiehtadus mii guoská njeaššeeatnamiid suodjaleapmái ja nanu guoddevaš geavaheapmái. Ulbmil lea hehttet njeaššeeatnamiid gáržžidemiid ja goahcat dađistaga lassáneaddji deattu diekkár eanaguovlluide. Konvenšuvdna galgá gilvit dieđuid njeaššeeatnamiid ekologalaš mearkkašumi birra, ja makkár mearkkašupmi dain leat dutkamiidda ja virkkosmahttin doaimmaide. Konvenšuvdna dohkkehuvvui Ramsar čoahkkimis Iranas guovvamánu 2.beaivvi 1971, gosa ledje čoahkkanan 18 našuvnna, ja dat bođii fápmui juovlamánu 21. beaivvi 1975.
Norggas leat 63 Ramsar-guovllu, 4 dain leat Finnmárkkus. Ii oktage Guovdageainnus, vaikko suohkanis leat hui viiddis jeaggeeatnamat main lea rikkis loddeeallin.
ILO-konvenšuvdna eamiálbmogiid birra
ILO-konvenšuvdna eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái (169) dohkkehuvvui 1990:s ja Norga ratifiserii dan 1991:s. Luondduhálddašeapmái gusket áinnas čuovvovaš artihkkalat:
Ráđđehusat galget sihkkarastit, ahte jurddašuvvon ovddidandoaimmaid vejolaš sosiála, vuoiŋŋalaš, kultuvrralaš ja birasváikkuhusat dutkojuvvojit veahkkálagaid ja ovttasráđiid dáiguin álbmogiiguin álo go dat lea relevánta. Dáid dutkamiid bohtosat galget leat deháleamos vuođđun go mearriduvvo daid doaimmaid ollašuhttima hárrái.
14.1. Dáid álbmogiid oamastan- ja hálddašanvuoigatvuohta eatnamiidda maid sii árbevieru mielde háldejit, galgá dohkkehuvvot. Go dilálašvuohta dan gáibida, de galgá doaimmaid bokte maiddái sihkkarastit dáid álbmogiid vuoigatvuođa geavahit eatnamiid maid sii eai hálde iehčaneaset, muhto maid sii leat árbevieru mielde geavahan birgejupmái ja árbevirolaš doaimmaide. Dán dáfus galgá earenoamážit váldit vuhtii johtti álbmogiid ja johtaleaddji eanandolliid dilálašvuođaid.
14.3.Riikkaid láhkaortnega olis gálget nannejuvvot heivvolaš doaibmanvuogit maid bokte dáid álbmogiid eanangáibádusat čovdojuvvojit.
15.1. Dáid álbmogiid vuoigatvuođaid iežaset eatnamiid luondduriggodagaide galgá earenoamážit sihkkarastit. Dáidda vuoigatvuođaide gullet dáid álbmogiid vuoigatvuođat leat osolažžan dáid luondduriggodagaid geavaheamis, hálddašeamis ja suodjaleamis..
15.2. Dakkár dilálašvuođas main stáhta várre alccesis oamastanvuoigatvuođa minerála- dahje eatnanvuoláš riggodagaide dahje vuoigatvuođa eatnamiid eará luondduriggodagaide, galget ráđđehusat ásahit dahje doalahit meannudanvugiid maid mielde dat sáhttet ráđđádallat dáid álbmogiiguin oažžun dihte čielggasin vaháguvvojit go sin beroštumit, ja man muddui, ovdalgo biddjojuvvo johtui, dahje addojuvvo lohpi makkárge luondduriggodagaid ohcan- dahje ávkkástallanprográmmii dáid álbmogiid eatnamiin. Go lea vejolaš galget dat álbmogat beassat osolažžan dákkár doaimmaid ávkkis, ja sidjiide gullá govttolaš buhtadas juohkelágán vahágis maid sii gillájit dákkár doaimmaid geažil.
UNESCO-konvenšuvdna immateriálalaš kulturárbbi birra
Konvenšuvdna gárvvistuvvui 2003:s ja Norga ratifiserii dan 2007:s. Dat geatnegahttá dokumenteret ja vuhtiiváldit immateriálalaš kulturárbbi, nugo njálmmálaš ja čálalaš girjjálašvuođa ja dáiddaovdanbuktimiid, eanageavaheami árbemáhtu ja praksisa jna. Norggas lea Kulturráđi ovddasvástádus čuovvut dien konvenšuvnna, ja dat ovttasbargá ollu sámi institušuvnnaiguin.
Meahccebivdoláhka
1981 láhka bivdduid birra (Fuođđoláhka). Ovdal dien lága lei láhkavuođđun dat ahte bivdin ja guolásteapmi galggai leat lobálaš nu guhká go dat ii lean spesifihkka gildojuvvon. 1981 Fuođđolága prinsihppa šattai juste nuppeládje, ahte buot meahce eallit leat ráfáidahttojuvvon, nu guhká go lágas ii čielgasit mearriduvvo maid oažžu bivdit. Go bissuin galgá bivdit, de ferte maid čuovvut Vearjolága gáibádusaid.
Luossa- ja sáivaguollebivdoláhka
1992 láhka bođii 1964 lága sadjái. Lágas leat obbalaš njuolggadusat mat gusket guolásteapmái. Láhka nanne earet eará dan váldonjuolggadusa ahte eanaoamasteaddjin lea guolástanriekti, das leat njuolggadusat guollegoarttaid vuovdimii stáhtaeatnamiin jnv.
Stáhta luonddubearráigeahču láhka
Mearriduvvui 1996. SNO vuođu huksegohte 1997:s
Olgoeallinláhka
1957 olgoeallinláhka nanne buohkaidrievtti, masa guoská vánddardanlohpi, orodanriekti ja meahcástanriekti. Meahcástanriektái gullá murjen, biebmošattuid ja guobbariid čoaggin, maiddái priváhta eatnamiin. Lubmemii sáhttá bidjat eará mearrádusaid.
Mohtorjohtolatláhka
1977 Mohtorjohtolatláhka mii guoská mehciid ja čázadagaid alde vuodjimii, gieldá oppalaččat mohtorfievrruin vuodjima mehciin, earret máđijain maid guhtege suohkan dohkkeha. Ovdal ledje dušše Finnmárkku ja Davvi-Romssa suohkanat mat besse diekkár máđijaid mearridit, muhto 2016 rájes leat dat viiddiduvvon nu ahte olles riikkas sáhttet dan dahkat. Láhka regulere maid suohkana vejolašvuođaid addit sierra vuodjinlobiid olggobealde mearriduvvon máđijaid. Boazodoalus lea vuodjinlohpi go vuodjin dáhpáhuvvá boazobarggu oktavuođas, muhto dat sáhttá gáržžiduvvot suodjaluvvon guovlluin.
Plána- ja huksenláhka
Dálá láhka lea 2008 láhka, mii guoská earet eará suohkana areálaplánaide, ja regulerenplánaide stuorát luondduduohtademiid oktavuođas, nugo ruvkedoaimmaid.
Minerálaláhka
2010 minerálaláhka fievrreda viidáseappot dan dološ vuođđojurdaga ahte lea stáhta mas lea oamastanriekti metállaid málmmaid main lea iežas deaddu >4 ja maiddái dan vuođđojurdaga ahte son gii vuosttažin gávdná, sus lea riekti, Dat mearkkaša ahte buohkat sáhttet ohcat minerálaid, ja dat gii ovddemus gávdná, sus lea vuoigatvuohta roggagoahtit.
Finnmárkkuláhka
Stuoradiggi dohkkehii Finnmárkkulága 2005:s. Dat lei Sámi vuoigatvuođalávdegotti 1997 čilgehusa boađus. Láhka sirddii Finnmárkku mehciid hálddašeami ođđa ásahussii, namalassii Finnmárkkuopmodahkii (FeFo). Fylkadiggi ja Sámediggi válljejit stivralahtuid FeFo stivrii. Finnmárkkulága ulbmilparagráfa lea ná: Lága ulbmil lea lágidit diliid nu, ahte eatnamat ja luondduvalljodagat Finnmárkku fylkkas hálddahuvvojit dássedis ja ekologalaččat suvdinnávccalaš vuogi mielde fylkka ássiide buorrin ja earenoamážit sámi kultuvrii, boazodollui, meahcásteapmái, ealáhusdoaimmaheapmái ja servodateallimii vuođusin.
Dálkkádat- ja birasdepartemeanta
KLD lea bajimus ovddasvástideaddji birrasii gullevaš áššiin, ja dasa ahte luonddušláddjivuođaláhka čuvvojuvvo. Duohta dilis doaibmá departemeanta nuoskkidemiid ja luondduduohtademiid dohkkehanorgánan.
Birasdirektoráhtta
Birasdirektoráhtas leat váldokantuvrrat Troandimis ja Oslos. Ovdalaš Luondduhálddašandirektoráhtta ja Dálkkádat.- ja nuoskkidandirektoráhtta leat biddjojuvvon oktii Birasdirektoráhttan. Birasdirektoráhtta gieđahallá earet eará nuoskkidanluoitin lobiid ja doaimmaid mot ráidnet ja čorget maŋŋel ruvkedoaimmaid ja industriija.
Stáhta Luonddubearráigeahčču (SNO)
lea oassi Birasdirektoráhtas, mas lea váldokantuvra Troandimis. Das leat birrasii 100 bargi ja 50 báikkálaškantuvrra. Finnmárkkus leat 7 báikkálaškantuvrra. Guovdageainnus lea okta bargi, muhto doaimmat mat gusket suohkanii, doaimmahuvvojit muhtun muddui Álttá-kantuvras (3 bargi) ja Kárášjoga kantuvrras (2 bargi). Leat 12 regionála borasspire ovddasvástideaddji, Finnmárkku bargis lea kantuvra Girkonjárggas. Oktiibuot leat dán riikkas 200 boraspireoktavuođa, maid bargun lea registreret boraspiriid ja vahágiid maid dat dahket guohtu elliide. Stáhta luonddubearráigeahčus (SNO) lea sierra lága vuođul bearráigeahččan ovddasvástádus,geassemánu 21.beaivvi láhka 1996 nr. 38 mii guoská stáhta luonddubearráigehččui (luonddubearráigeahččanláhka). SNO bajimusdási rolla lea vuhtiiváldit našuvnnalaš birasárvvuid ja eastadit birasrihkolašvuođaid. SNO galgá bearráigeahččat ja dárkut ahte astoáigelága, luonddušláddjivuođalága, muhtorjohtolatlága, kulturmuitolága, fuođđolága, luossa- ja sáivaguollelága, markalága, nuoskkidanlága oasit ja smávvafanaslága § 40 čuvvojuvvojit. SNO ii sáhte ieš mearridit ráŋggáštusaid, muhto sáhttá rihkkumiid váidit politiijaide. Finnmárkkus lea sis lagas ovttasbargu Boazopolitiijaiguin. SNO bargiin geat vánddardit olgun lea ráddjejuvvon politiijaváldi.
Boazopolitiija
ásahuvvui 1949:s, earenoamáš politiijaveahkan Finnmárkui ja Davvi-Romsii. Dat galgá " eastadit láhkarihkkumiid, bearráigeahččat ja giehtaguššat lágaid, njuolggadusaid ja láhkamearrádusaid mat gusket boazodoalu ja álbmoga luonddugeavaheapmái" (politiet.no). Boazopolitiijas leat koordináhtorat Álttás ja 14 bargi geat barget 6 politiija- ja leansmánnekantuvrrain Finnmárkkus ja Davvi-Romssas. Lassin boazodoalloáššiide, galget boazopolitiijat gozihit čuovvovaš áššiid:
"Biras-/ faunakriminalitehta
- Boazopolitiija galgá plánet ja čađahit luonddubearráigeahču dain guovlluin Finnmárkkus ja Davvi-Romssas gos leat stuorámus váttisvuođat faunakriminalitehtain.
- lobihis muohtaskohtervuodjin
- lobihis bievlavuodjin
- lobihis luossabivdu mii áitá luossanáli iešguđet guovlluin
- Kártet nuoskkidemiid mehciin ovttas suohkaniiguin
- Lobihis bivdin muohtaskohteriin/meahccevuojániin."
Justiisadepartemeanta / Politiija
Justiisadepartemeanta lea politiija ja duopmostuoluid bajemus ovddasvástideaddji, mii galgá dutkat ja ráŋggáštit láhkarihkkumiid mat gusket luondduhálddašeapmái.
Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta
Eanadoallodepartemeantta ovddasvástida eanadoalu ja boazodoalu, biebmobuorrevuođa ja biebmobuvttadeami.
Eanadoallodirektoráhtta
Eanadoallodirektoráhta Álttá ossodat lea boazodoalu ovddasvástideaddji (Ovdalaš Boazodoallohálddahus). Boazodoalloguovlluid boazodoallokantuvrrat gulle ovdan Boazodoallohálddahussii, muhto leat dál biddjojuvvon Fylkkamánni hálddahussii.
Landbruksdepartementet har ansvar for jordbruk og reindrift, matkvalitet og matproduksjon.
Biebmobearráigeahčču
Biebmobearráigeahčču ásahuvvui 2004:s, dalle go Stáhta biebmoávnnasgeahčču, Stáhta elliiddearvvašvuođageahčču, Stáhta eanadoallobearráigeahčču ja suohkaniid biebmoávnnasbearráigeahčut biddjojuvvo oktii. 2015 rádjái ledje Biebmobearráigeahčus kantuvrat Romssas ja Finnmárkkus, Guovdageainnus. Maŋŋil go dat ásahus čađahii ođđa organiserema, de barget dal dáppe dušše moadde olbmo. Biebmobearráigeahčču galgá dárkut buot biebmoávdnasiid mat gávppašuvvojit, juogo eanadoalus, boazodoalus dahje meahcásteamis.
Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta
KMD gieđahallá plána- ja huksenlága mielde váiddaáššiid, omd. Jus suohkan lea dohkkehan regulerenplána doaimmaide mat dagahit stuora luondduduohtademiid.
Ealáhus- ja guolástusdepartemeanta
Minerálahálddašandirektoráhtta
Mii guoská luonddubillistemiide minerálaid ohcamiid ja roggama oktavuođas, de daid gieđahallá Minerálahálddašandirektoráhtta guovtti dásis. Álggos sii addet ohcan- ja rogganlobi, ja go eará orgánat leat gieđahallan regulerenplána ja nuoskkidemiid luoitinlobi, de addá Minerálahálddašandirektoráhtta jođihankonsešuvnna. Dan sáhttá váidit Ealáhusdepartementii.
Oljo- ja energiijadepartemeanta / NVE
Go ohccojuvvo čáhce- bieggafápmorusttegiid huksenlohpi, de lea Norgga Čázadat-ja Energiijadirektoráhtta (NVE)mii addá diekkár konsešuvnna dahje biehttala addimis dan. Jus NVE addá diekkár huksenlobi, de sáhttá dan mearrádusa váidit Oljo- ja energiijadepartementii. Maŋemus jagiid leat meannuduvvon ollu čáhce- ja bieggafápmorusttegiid huksenáššit Oarje – Finnmárkku ja Davvi-Romssa boazodoalu geasseguohtuneatnamiin,geahča naturinngrep.
Fylkkamánni
Fylkkamánni galgá doaibmat soabadallin huksenáššiin gos lea riidu gaskal huksejeddjiid/ suohkana ja daid beliid geain lea cealkinriekti. Buot Fylkkamánne hálddahusain lea birasossodat, muhtun báikkiin lea maid boazodoalloossodat.
Fylkasuohkan
Fylkeskommunen har liten rolle i naturforvaltningen, utover å oppnevne halvparten av representantene i styret for FeFo.
Finnmárkoopmodat (FeFo)
FeFos lea 2006 rájes oamastanriekti Finnmárkku mehciide. Muhto Finnmárkkukommišuvdna lea čielggadeamen oamastan-ja geavahanrivttiid FeFo eatnamiin. Lága siskkobealde sáhttá FeFo reguleret bivdo – ja guolástanrivttiid Finnmárkkus. Dat sáhttá omd. mearridit rievssatbivdui ja ealgabivdui bivdomeriid ja bivdoguovlluid, dat sáhttá lihttoláigohit báikkálaš luondduresurssaid, ja vuovdit dahje láigohit viessosajiid huksenulbmiliidda. FeFo váldokantuvra galggašii leat Porsáŋggus, muhto eanas bargit barget Čáhcesullos, danin go sii leat čuvvon mielde Statskogas. FeFos ii leat oktage bargi Guovdageainnus.
Suohkan
Buot suohkaniin galgá leat areálaplána. Areálaplána juohká suohkana areálaid dan mielde masa guhtege guovlu geavahuvvo; nugo ássanguovlun, industriijaguovlun ja LNFR guovlun (Eanadoallu, luondu, olggustallanguovllut, boazodoallu)plána- ja huksenlága § 11-7 mielde. Plánat mat gusket stuorát huksemiidda mat gáibidit sierra regulerenplána, galget meannuduvvot suohkan stivrras ja orgánas masa suohkanstivra delegere dan barggu. Dat lei mearrideaddjin dasa go 2013:s ii beassan álggahuvvot ođđa doaibma Biedjovákki ruvkkiin. Eanetlohku Guovdageainnu suohkanstivrras hilggui regulerenplána plánaprográmma.
Suohkan mearridan láhkaásahusa siskkobealde muhtorvuodjin geainnuid mehciin.
Earret dan lea suohkanis unnán fápmu stivret meahccehálddašeami, ja dávjá maid unnán kapasitehta ja unnán gelbbolašvuohta.
Sámediggi
Sámediggi buktá iežas oainnu luondduhálddašan áššiide gulaskuddanásahussan, buot huksen- ja suodjalanáššiin. Eará dehálaš áššiin čađaha konsultašuvnnaid hálddašanorgánaiguin nugo direktoráhtaiguin ja departemeanttaiguin. Sámediggi nammada beali Finnmárkkuopmodaga stivrra áirasiin. Finnmárkulága mielde galget áššit mat mielddisbuktet stuora sisabahkkemiid mehciide gieđahallojuvvot Sámedikki njuolggadusaid mielde mat gusket sámi beroštumiid vuhtiiváldimii rievdaduvvon geavaheami oktavuođas. Earret dien ii leat Sámedikkis makkárge njuolga fápmu Finnmárkku luondduhálddašeami badjel.
Guovdageaidnu lei gitta 1851 rádjái oassi Čuđegietti suohkanis, masa gulle dat mat dál leat sullii Porsáŋgu, Kárášjohka ja Guovdageaidnu, dahje dat mii maŋŋil máŋgga oktavuođas namahuvvo Ávjovárrin. 1851 rájes lea Guovdageainnu suohkan leamaš dat guovlu mii dál ge lea, earret muhtun nákku mii lei Álttáin Čávžu guovllu suohkanráji hárrái, gos dál lea el-fápmorusttet.
Eanas áiggi dien áigodagas lea suohkanstivrras ja suohkanhálddahusas leamaš oalle unnán váikkuhanfápmu luondduhálddašeamis. Meahccehálddašeami leat stivren guovddáš eiseválddiin ráhkaduvvon lágat ja Statsskog/Eanavuovdinkantuvra ja dan maŋŋil Finnmárkkuopmodat. Suohkan lea guhkit áiggi sávvan oažžut iežas mehciide stuorát ovddasvástádusa ja stivrenfámu.
Nu guhká go Guovdageaidnu lei oalle muddui meahcebealde guovlu, de lei unnán riidu luondduriggodagaid alde. Bivdin, guolásteapmi, murren ja murjen čađahuvvui eanas dološ sámiid báikkálaš árbevieruid mielde. 1960-logus bođii birrajagi biilaluodda sihke Áltái, Supmii ja Biedjovággái. Dat mielddisbuvttii ahte olggobealde olbmot álkibut besse suohkana luondduriggodagaide. Seammás ráhkaduvvojedje riikadásis garrasit lágat ja láhkanjuolggadusat mat guske luonddugeavaheapmái, ja dat guske maid Finnmárkku duoddariidda.
Friddjasuohkangeahččaleapmi
1986 rájes čađahuvvojedje Norggas friddjasuohkangeahččaleamit. Válljejuvvojedje 20 suohkana mat muhtun áigodaga ožžo viidát ovddasvástádusa hálddašit muhtun meahcceáššiid. Guovdageainnu suohkan lei dien geahččaleamis mielde juo álggu rájes, muhto álggos dan guoskkai eará osiide suohkanhálddašeamis. 1989:s ozai suohkan beassat viiddidit geahččaleami, ozai beassat báikkálaččat stivret meahccehálddašeami. Diet ohcamuš dagahii garra nákkuid stáhtahálddahussii. Gieldadepartemeanta dáhtui mieđihit ohcamuša, muhto eará departemeanttat ja direktoráhtta ledje áibbas vuostá diekkár viidát geahččaleapmái. Vuosttaš ohcamuš biehttaluvvui. Muhto maŋŋel go suohkan lei gulahallan eanet Gieldadepartemeanttain ja guoskevaš fágadepartemeanttaiguin, de sáddejedje ođđa ohcamuša, mii muhtun muddui mieđihuvvui 1992:s. De lei juo riikaviidosaš friddjasuohkangeahččaleapmi loahpahuvvomin, ja suohkan oaččui álggos čađahit geahččaleami dušše 1992 lohppii. Maŋŋil dat guhkiduvvui 1996 lohppii.
Ii lean beare stuora oassi meahccehálddašeamis maid suohkan beasai stivret. Suohkan oaččui ovdamearkkadihte lobi gáržžidit bivdináiggiid, muhto ii viiddidit daid. Suohkan oaččui earet eará ovddasvástádusa ieš vuovdit bivdin-ja guolástangoarttaid, ja beasai geavahit dan dietnasa meahccehálddašeami nannemii.
Maŋŋel friddjasuohkangeahččaleami
Dan áigodagas čohkkejuvvo buorit vásáhusat, muhto suohkan ii ožžon lobi joatkit suohkanlaš luondduhálddašemiin, ja nie jávkkai maiddái diet gelbbolašvuohta suohkanis.
Mot suohkan organisere meahccehálddašeami
Suohkanis leat lávdegottit mat ovddasvástidit stuorát dahje unnit osiid meahccehálddašeamis. Dat leat ásahuvvon sihke láhkamearrádusaid vuođul ja maiddái suohkanstivrra mearrádusaid vuođul, ja suohkana bargiin geain lea ovddasvástádus áššemeannudit meahcceáššiid.
Suohkanis lei sierra sáivaguolástanlávdegoddi, fuođđolávdegoddi ja olgoeallinlávdegotti gitta dassážii friddjasuohkangeahččaleapmi álggahuvvui. Dat biddjojuvvo dasto oktan meahcce- váldolávdegoddin. Dalle lei fuođđokonsuleanta virgáibiddjojuvvon suohkanis. Friddjasuohkangeahččaleami oktavuođas ásahuvvui birasgáhttenhoavdavirgi ja sierra birasossodat suohkana hálddahussii 1990:s. Dan ossodagas ledje X bargi. Go friddjasuohkangeahččaleapmi loahpahuvvui, de heaittihuvvui birasgáhttenossodat 1998:s. Ja go birashoavda heittii jagis 2000, de eai šat bidjan ođđa bargi dien virgái. Dan maŋŋel lea meahccehálddašeapmi gullan teknihkalaš ossodahkii. Suohkanis lea biras-ja meahccekonsuleanta, ja fápmudushoavda geat barget meahcceáššiiguin.
Gáldut
Bull, Kirsti Strøm / Oskal, Nils / Sara, Mikkel Nils: Reindriften i Finnmark,
Rettshistorie 1852-1960. Cappelen 2001
Hansen, Lars Ivar / Olsen, Bjørnar: Samenes historie fram til 1750. Cappelen
2002
Hågvar, Geir: Den samiske rettsdannelse i Indre Finnmark 1-2. Dieđut 2-2006 /
1-2014
Jebens, Otto: Om eiendomsretten til grunnen i Indre Finnmark. Cappelen 1999
Lund, Svein: Guovdageaidnu -
ingen pengar til miljøvern. Klassekampen 20.10.1998
NOU 1978:18A Finnmarksvidda Natur - Kultur.
Røkenes, Arild: Lokal styring av utmarksressursene : evaluering av et
frikommuneforsøk i Kautokeino. NIBR 1996
Samerettsutvalget NOU 1984:18, 1993:34, 1994:21, 1997:4, 2001:34.
Tønnesen, Sverre: Retten til jorden i Finnmark. Universitetsforlaget 1979
- Juohkit dieđuid suohkan ássiide ja mátkkálaččaide dan birra mot luondduhálddašeapmi lea organiserejuvvon ja gii ovddasvástida maid ge.
- Ovttasbargat buot hálddašanorgánaiguin
- Lágidit semináraid Sámi luondduhálddašeami birra.
