Duottareatnamat
“Duottar leabbá duoddar duohken”. Oainnus nuorttas guvlui Ádjit alde mii lea lullelis oarjjábealde Guovdageainnu márkanbáikki, 634 m.b.a.
(Foto: Svein Lund)
Guovdageainnu suohkan lea gaskal 68,5
0 ja 69,7
0 davvin ja gaskal 200 og 974 badjelis ábi. Eanas oassi suohkanis lea 300 ja 500 mehtera badjelis ábi. Olles suohkan lea siseatnamis, ja meara gáddái lea 35 ja 180 km mihtiduvvon áimmu čađa.
Suohkanis lea mihtilmas siseatnan dálkkádagat, galbma ja guhkes dálvvit, muhto geasset soaitá oalle bahkka. Jahkásaš gaskamearálaš temperatuvra lea dábálaččat leamašan moadde galbmaceahkki, ja Guovdageaidnu lea galbmaseamos guovlluid searvvis Norggas. Dábálaččat lea dálvet gaskal -20 ja -40 0C buolaš, muhto lea mihtiduvvon sullii 50 buolašceahkki. Lea unna arvvi/muohtti, gaskamearálaš arvemearri lea sullii 360 mm jagis.
Eanas oassi eatnamiin leat soahkemuorat ja unnit eanet sieđggat, leaibbit, duomat ja beazit. Ordarádji lea sullii 400 mehtera badjelis ábi. Sihke badjelis ja vuollelis ordaráji šaddet skierrit ja iešguđet lágan sieđgašlájat.
Muohta ja jiekŋa
Finnmárkku duottar dálvehámis: Bealljáš ja Muvravárri govvejuvvon skohterláhtus mii manná Guovdageainnu márkanis Ávžái.
(Foto: Svein Lund)
Badjel beali jagis lea Finnmárkku duottaris muohta ja jiekŋa. Muohta ja jiekŋa lea álo váikkuhan šattuide, eliide ja olbmuide, ja váikkuha vejolašvuođaid bivdit, murjet, bargat boazodoaluin ja vánddardit. Diehtu ja máhttu muohttaga- ja jiekŋuma birra lea leamaš ja lea ain hui dehálaš, ja dat boahtá oidnosii sámegiela bokte mii lea hui sátnerikkis muohttaga iešvuođaid birra. Leat čohkkejuvvon sullii 300 davvisámegielsáni mat čilgejit iešguđet galbmon čázi hámiid, dego muohta, jiekŋa, bihcci, ritni, soavli jnv. Eat leat ráhkadan iežamet listtu, muhto ávžžuhit báicce dan buori neahttasiiddu:
300 x Muohta, mii lea ráhkaduvvon ovttasbarggu bokte gaskal Riikkaidgaskkasaš boazodoalloguovddáža, Sámi allaskuvlla ja Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla. Doppe gávnnat ee. listtu mas leat muohtasánit čilgejuvvon sihke sámegillii, dárogillii ja eŋgelasgillii.
Dálkkádatrievdadusat
Dat ii dáhpahuva dávjá - Ávžejohka lea suddagoahtán ja de fas jiekŋugoahtán.
(Foto: Svein Lund)
Sihke olbmot, eallit ja šattut Finnmárkku duoddaris leat áiggiid čađa heivehan iežaset stuora dálkkádat rievdademiide, nugo boahtá ovdan sámi sátnevádjasis: “Jahki ii leat jagi viellja”. Dálkkádatrievdadeamit dahket earret eará ahte vuosttáš muohta dán áigge ii boađe nu árrat čakčat go ovdal lávii, čázit eai jikŋo, šattut ja lieđit bohciidit, ja siepmanat ja muorjit láddet eará áiggis. Go dálvet šaddet lieggaceahkit ja muohta suddá ja de fas buolašta de dat sáhttá dagahit boazonealggi go dálkkádagat bilistit guohtuma. Muhtun muddui sáhtášii dálkkádatrievdadeami vaháguhttima eastadit dákko bokte ahte válddášii atnui eará guohtuneatnamiid dahje ovddidivččii dahje maŋidivččii giđđajohtima. Dat fas eaktudivččii ahte gávdnoše eará guohtuneatnamat ja ahte johtima sáhtášii heivehit. Go buot guovllut leat anus, ja go guohtuneatnamat ja johtingeainnut gáržot ja dasa lassin vel leat garra njuolggadusat goas johttát vai ii boađe eará ealuid ovdii, de ii leat munni heivehit boazodoalu dálkkádatrievdademiide.
Finnmárkku duottar lea dat guovlu gos dálkkádagat leat rievdan eanemus. Gaskamearálaš lea temperatuvrra loktanan buriin 1 0C, muhto temperatuvrra Finnmárkku duoddaris lea loktanan sullii 4 0C. Seammás lea jahkásaš arvemearri lassána. Lea vuordimis ahte Finnmárkku duoddaris maiddai boahtte áiggis ain loktana temperatuvrra ja ain lassána arvemearri eanet go eará guovlluin.
Dálkkádat rievdamat váikkuhit máŋgga láhkái:
• Soahkevuovddit suhkot ja soahkemuorra viidána duottarguovlluide. Eatnamat vesáluvvet ja sihke olbmuide ja eliide šaddá váddásat vánddardit.
• Jeahkála sadjái šaddá suoidni ja daŋas, earenoamážit guovlluide gos eatnamat leat guorban ja gos leat eanet soahkemáđut, de dagaha ahte jeahkála sadjái šaddet eará šattut ja easttadit jeagilduvvama.
• Luopmanat ja eará muorješattut láddet árabut go ovdal láveje
• Jávrrit ja jogat eai galbmo nu árrat čakčat go ovdal láveje. Dat váikkuha boazodollui go eai sáhte johtit nu go láveje. Bohccot lea maiddái heavvanan heajos jieŋat geažil.
– jiekŋa balsajekkiin sudda ja balssat gahččet.
Áigodagas 2007-13 čađahuvvui stuora dutkanprošeakta “Ealát”, mii guorahalai boazodoalu ja dálkkádatrievdamiid. Diet prošeakta álggahuvvui gaskariikkalaš Polarjahki 2007-08 oktavuođas ja Sámi allaskuvlla ovttas International Centre for Reindeer Husbandry (ICR) jođihii prošeavtta.
Váldobohtosat dutkamis ledje:
– Dálkkádatrievdadusat leat dál čielgasat miehtá Árktisa, ja erenoamážit boazodoallokultuvrrain ja sin árbevirolaš guovlluin.
– Vurdojuvvo stuora rievdadusat temperatuvrras, árve- ja muohtadilis boazodoalu váldoguovlluin ja maiddái boazodoalloservvodagaid sosiála ja ekonomalaš diliin.
– Álgoálbmogiid árbevirolaš máhttu, kultuvra ja giella lea guovddaš vuođđu heiveheapmai ja huksemii vuostefámu jođánis rievdadusaid vuostá Arktisas.
– Sisabáhkkemat guođuhaneatnamis lea ovttas rievdadeaddji dálkkádat stuora hásttalusat boazodoalu boahtteáigái.
Norsk Institutt for Naturforskning, NINA, lea dutkan balsajekkiid guđe báikki riikkas, ee. Goahteluoppal-guovllus Guovdageainnus. Sii leat gávnnahan ahte jiekŋa lea suddame, muhto Goahteluobbalis lea ain jiekŋa muhtin balssain.
Balsajeakkit Goahteluoppal-guovllus.
(Foto: Magni Kyrkjeeide)
Maŋŋil go balsa lea gahčadan, sáhttá bahcit dákkár láddu. Govva lea Goahteluoppal-guovllus.
(Foto: Magni Kyrkjeeide)
"Villmark" dahje kultureana?
Ruođđu mii lea huksejuvvon boazosámiin 1900-logu álggus, Láhkonjárga orohagas.
(Foto: Karen Marie Eira Buljo)
Finnmárkku duottar lea áiggiid čađa govviduvvon ávdin meahccin dahje anekeahtes luondun. Guovdageaidnu ja biras eatnamat lea govviduvvon dego eai livčče anus, muhto ávdimat ja gohčoduvvon Norgga maŋemus ávdin meahccin – “Norges siste villmark” dahje “Europe’s last wilderness».
Meahcceguovddáš háliida oidnosii oažžut movt báikki olbmot atnet daid guovlluid nugo bivdui, guolásteapmái, boazodollui, eanandollui, murjemii ja movt olbmot leat atnán iešguđetlágan šattuid duháhiid jagiid čađa. Dan bokte lea Finnmárkku duottar šaddan kultureanan.
Maiddái eará sámi guovllut leat gohčoduvvon ávdin meahccin. Girjjistis “Samisk etnologi” čállá Rolf Kolstrøm juoidá mii máiddái guoská buorre muddui Finnmárkku duoddariidda:
"Ovtta nummaris magasiinnas Mersmak, mii buktá propagánda mátkkoštit Norrlandii sáhtii geasset 1999:s lohkat ee.: "De norrbottniska fjällen kallas ofta för Europas sista villmark. ... Få platser på denna jord kan uppvisa en så opåverkad og ursprunglig natur." (Várit Norrbottenis gohčoduvvojit dávjá Eurohpá maŋemus meahccin. Hárve báikkiin máilmmis sáhttá vásihit dakkár meahci mii ii leat rievdan ja mii lea bisson iežas álgohámiin.) Nie lea dábálaš govvidit min várreguovlluid, ja earenoamážit Sarek hárrái. Muhto juste Sarekas gávdnen mun, ovttas mu mielbargiiguin, 1970-logus sullii 1500 kulturbázahusa ovtta báikkis, mii lei veahá eanet go ovtta njealjehasmiilla stuoru. Dat šaddá dasto okta dain kultuvrra riggámus guovlluin Ruoŧas obbalohkái, goit juobe dan ektui nu go boahtá ovdan rievddakeahttá arkeologalaš gávdnojumiin. Mun namuhan dan dás, vai boahtá ovdan erohus mo mii oaidnit eatnamiid. Eatnasiidda eatnamat orrot leame áibbas ávdin, ja gal mun dan sáhtán ipmirdit, danne go sámit eai leat guođđán makkár ge huksehusaid iežaset maŋis, nu go muhtun lágan pyramiiddaid dahje sfinxaid, muhto sin fysalaš bázahusat illá leat oinnolaččat. Muhto sámiide ledje dat seamma eatnamat doppe gos olbmot orro ja sivdnádusat orro, sihke dat mat ledje lunddolaččat ja maid neahkameahttumat, oskku muittut ja eará muittut, máhttu, máidnasat ja muitalusat. Dáinna lágiin šaddet sámiid eatnamat sihke luonddueatnamat ja kultureatnamat, dynámalaš proseassa bokte olbmo ja fysalaš eatnama gaskka, iešguđet áiggiide."
Sivvan manne Finnmárkku duoddaris eai leat registreren seammá ollu kulturmuittuid go omd. Sárekis ja Finnmárkku rittus, lea jáhkkimis ahte dáppe lea dahkkon unnán registrerenbargu. Meahcceguovddáža bargun berre leat duođaštit Finnmárkku duoddara kultureatnamin.
Gáldut
Boyne, Hans Petter: Sámi luonddunamahusat. Sámis nr. 29, 2019.
Buljo, Karen Marie Eira: Mu kultureanadagat / Mitt kulturlandskap. I: Andersen (red): Samiske landskap og Agenda 21. Dieđut 1/2002
Ealát:
Project description
Finnmarksvidda – natur – kultur (NOU 1978:18)
Hofgaard / Kyrkjeeide / Myklebost:
Palsmyr – en naturtype vi er i ferd med å miste. NINA Temahefte, 2020
Hætta, Odd Mathis: Samebygder på Finnmarksvidda 1. 2016
Magga, O. H., Mathiesen, S. D., Corell, R. W., & Oskal, A. (2011). Vulnerability, resilience adaptive capasity in reindeer herder’s society. http://www.reindeerportal.org
Pogodaev, Mikhail / Mathiesen, Svein Disch:
Activity Report UArctic Ealat Institute.
Qvigstad, Just: Lappiske appellative stedsnavn. Aschehoug, 1944
Reinert / Mathiesen:
Change and Pastoral Flexibility: A Norwegian Saami Case. TemaNord 2010:521. The Political Economy of Northern Regional Development, Vol. I Nordic Council of Ministers, Copenhagen 2010
Schanche, Audhild: Meahci – den samiske utmarka. I: Andersen (red): Samiske landskap og Agenda 21. Dieđut 1/2002
Svanberg, Ingvar / Tunon, Håkan: Samisk etnobiologi. Nya Doxa 2000
Turi, Ellen Inga: Living With Climate Variation and Change. A comparative study of resilience embedded in the social organisation of reindeer pastoralism in Western Finnmark and Yamal Peninsula. 2008. Masteroppgave UIO
Tyler, Turi m.fl:
Samisk nomadisk reindrift under klimaendring. Anvendelse av et generalisert rammeverk for sårbarhetsstudier i et arktisk sosio-økologisk system
Renar kan bromsa klimaförändringar Epoch Times. 2016
Maid lea Meahcceguovddáš bargan?
- Sádden listtu Artsdatabanken:ii mas leat sámegiel luonddunamahusat.
Muđui eat leat vel dainna bargan eará go ráhkadan dán neahttasiiddu. Dat leat fáddá mainna mii áigut bargat eanet boahtte áiggis.
Duoddaris leat ollu soahkemuorat, muhto beazit gal guhkkálaga.
(Foto: Svein Lund)
Dákkár sáttomiellit leat máŋgga sájis Guovdageaineatnogáttis. Dát govva lea govvejuvvon gaskal Ákšomuotkki ja Gálániitu. Sáttomiellis leat olu derpmošbeasit.
(Foto: Svein Lund)
Maid vel sáhtášii Meahcceguovddáš bargat?
- Ráhkadit govvačájahusa mas leat govat iešguđetlágán eatnamiin mat gávdnojit Guovdageainnus, nugo omd. čohkka, leakši, buolža ja eará. Govain livčče luonddunamahusat sámegillii ja čilgehusat daidda.
- Čájehit dálkkadatrievdama váikkuhusat ovdal ja dán áigge
Vejolaš ovttasbargoásahusat:
- ICR- Gaskariikkálaš boazodoalloguovddáš
- Sámi allaskuvla
- Giellagiisá giellaguovddáš, Guovdageainnu suohkan
– UIT
