Duottareatnamat

Guovdageainnu suohkan lea gaskal 68,5⁰ ja 69,7⁰ davvin ja gaskal 200 og 974 badjelis ábi. Eanas oassi suohkanis lea 300 ja 500 mehtera badjelis ábi. Olles suohkan lea siseatnamis, ja meara gáddái lea 35 ja 180 km mihtiduvvon áimmu čađa.

Suohkanis lea mihtilmas siseatnan dálkkádagat, galbma ja guhkes dálvvit, muhto geasset soaitá oalle bahkka. Jahkásaš gaskamearálaš temperatuvra lea dábálaččat leamašan moadde galbmaceahkki, ja Guovdageaidnu lea galbmaseamos guovlluid searvvis Norggas. Dábálaččat lea dálvet gaskal -20 ja -40 ⁰C buolaš, muhto lea mihtiduvvon sullii 50 buolašceahkki. Lea unna arvvi/muohtti, gaskamearálaš arvemearri lea sullii 360 mm jagis.

Eanas oassi eatnamiin leat soahkemuorat ja unnit eanet sieđggat, leaibbit, duomat ja beazit. Ordarádji lea sullii 400 mehtera badjelis ábi. Sihke badjelis ja vuollelis ordaráji šaddet skierrit ja iešguđet lágan sieđgašáljat. Čielggadeamis Finnmarksvidda: Natur – kultur leat daid iešguđet lágan eatnamat válddahallojuvvon.

Sámi luonddunamahusat

Guovdageainnus ja Finnmárkku duoddaris leat ollu báikenamat, ja eanas dain leat sámegillii. Vaikko eiseválddit máŋgga eará guovlluin leat nagodan dáruiduhttit sámi báikenamaid, de eai leat lihkostuvvan Guovdageainnus. Eanas báikenamat leat goallossánit. Maŋit oassi, ja muhtomin vuosttaš oassi báikenamas, čilge makkár eatnamis lea sáhka, ahte lea go johka, jeaggi, čohkka jnv. Sámegielas leat eanet sánit go dárogielas, mat muitalit makkár luondu lea, ja dávjá fertet dárogillii máŋggain sániin čilget dan maid sámegillii sáhttá čilget ovttain sániin.

Dás gávnnat listtu mas leat luonddunamahusat ja čilgehusat. Dasto gávnnat vel báikenamaid main leat dát luonddunamahusat. Listtu vuođđu lea dieđut mat gávdnojit čielggadeamis: "Finnmarksvidda – natur – kultur" (NOU 1978:18A) siidu 10-35. Mii leat lasihan listui eanet namahusaid ja muhtun ovdamearkkaid, ja sirren daid báikenamahusaid mat gávdnojit Guovdageainnus. Muhtun báikenamaid eat leat gávdnan makkárge kárttain ja daid mii leat merken ná: “?”.

Dasa lassin mii leat geavahan máŋga čálalaš ja njálmmálaš gáldu, ee. artihkkala Sámi luonddunamahusat, maid Hans Petter Boyne ja Svein Nordsletta čáliiga Sámis-bláđis nr. 29, 2019. Mii eat leat vel ollen jorgalit buot čilgehusaid. Mii áinnas háliidat don cavgilivččet midjiide movt sáhtášii buoridit listtu ja maid lasihit dán listui.

	Luonddunamahusat	Čilgehus	Ovdamearka – Guovdageaidnu	Ovdamearka – eará
	aláš	allodat, eanačielgi, alimus allodat das lahka
	áhpi	viiddis jeaggi	Opmoáhpi
	áibaraš	ceakko čiekŋalis gurra gos lea váttis bajás beassat
	ája	čáhcegáldu	Ájaboldni	Suhttesája
	ávži	trang dal, skar	Ávži	Silisávži
	bassi	hellig sted, offerplass	Bassejohka, Bassejávri	Bassevuovdi
	bahta	jávrri dahje vuona siskkimus oassi		Vuonnabáhta
	balsa	stor tue	Eahparašbalssat
	bákti	berg, klippe	Báktevárri, Habatbákti	Ássebákti
	beaski	smal passasje på fjellet	Bojobeaski	Beaskevárri
	bohki	trangt pass eller passasje	Vieksavárbohki	Dalabohki, Gimešvárbohki
	bohttu	kratt, skogholt	Čahkobohttu
	borsi	kjelfoss, foss omgitt av loddrette fjellsider		Borsi, Borsejohka
	buolža	bratt morenerygg, tørr grushøyde	Buolžajávri	Heastabuolža
	bovdna	tue	Bovdnagasáhpi	Bovdnaluoppal
	bovnnahat	sted med tuer, tuete terreng
	buollán	sted hvor skog eller lavmark er brent engang	Sálvvošbuollán	Assuorgebuollán
	čahca	smalt eide mellom to innsjøer, tørt land mellom to myrer, tørt land som danner vannskille	Nieidačahca, Luossačahca	Mirkočahca
	čalmmus	čiekŋalis rabas jeaggeroggi
	čaŋŋá	suhkkes muorraaláš, váttis beassat čađa
	čearru	temmelig flat, gjerne vidstrakt, høytliggende høyfjellsstrekning med lite vegetasjon og lange strekninger med bare grus og stein	Riehttečearru	Áibmečearru
	čielgi	rygg, fjellrygg, landrygg	Gahritčielgi	Sárvvisčielgi
	čoalbmi	innsnevring av innsjø, sund mellom to innsjøer eller fjordstykker	Suvdosčoalbmi	Čoalbmejávri
	čopma	rabb, rundaktig hump		Vaddačomat
	čohkka	topp, fjelltopp	Gámasčohkka
	čorru	langstrakt forhøyning, mindre høyderygg	Beatnatčorru	Liekkasčorru
	dearbmi	bakke, elvemel
	dievvá	bakke, rundaktig haug	Beazedievvá, Heargedievvá
	duojáhat	sadji gokko eana doddjodaddá ja fierrá johkii / jávrái
	duottar	vidde	Čuoikaduottar	Idjavuonduottar
	deatnu, eatnu	stor elv	Guovdageaineatnu	Deatnu,
	eana(n)	jord, land, mark	Bovdnaeanan (?)	Gámehiseana
	fielbma	stilleflytende, jevndyp mindre elv	Soahtefielbmá	Ruostefielbmá
	gáddi	bredd, strand		Dážagáddi
	gáisa	høyt fjell som hever seg over fjellplatået		Rastegáisa
	geavŋŋis	stort fossestryk i ei elv		Bartageavŋŋis
	gieddi	eng, jorde	Heammogieddi	Beaivvášgieddi
	gielas	lang, smal og høy åsrygg	Gumpegielas	Vievssisgielas
	giera	øvre del av noe	Árvušjohkgiera (?)
	goatnil	bakevje		Luossagoatnil
	gohpi	fordypning, søkk, rundaktig dalsenkning	Livččagohpi, Ájagohpi
	gohppi	rundaktig vik, bukt		Čitnagohppi, Bossegohppi
	gorsa	større kløft eller trang og dyp ulendt dal	Sieidegorsa	Jámetgorsa
	gorži	fossefall	Nieidagorži	Stuoragorži
	guoika	stryk	Gievdneguoika	Dápmotguoika
	guolbba, guolban	mo, slette	Ándarguolban	Ruovdeguolbba
	gurra	kløft, mindre skar	Dápmotgurra	, Skiipagurra
	háldi	rundaktig høyt fjell		Beahcegealháldi
	hárji	åsrygg	Báktehárji	Njárbeshárjjit
	hoallu	roggi birra stuora geđggiid (omd. jogas)
	jarin	liten utvidelse av ei elv	Gámmejarin, Vuoskojarin
	jávri	innsjø	Mierojávri, Guhkkesjávri	Anárjávri
	jeaggi	myr	Ginaljeaggi	Buornavárjeaggi
	johka	elv	Čábardasjohka, Ávžejohka	Kárášjohka
	juggi	roggi eanadagas, roamšeeana, ollu bovnnat
	julggeš	elveos til havet
	juovva	steinur		Juovva
	láddu, láttu	dam, tjern		Láddu, Noaiddatgeahččeláddu
	láhku	vidstrakt, men ikke dyp senkning på høyfjellet		Guovllaláhku
	leahki	fordypning, flat dal		Leahki, Durtnosleahki
	leakši	stor, bløt, tildels gressbevokst myr som er vanskelig å passere (kan være både i og ovenfor skogsregionen)	Sálleleakši	Suoidneleakši
	luhppu	bratt kleiv hvor det foregår ferdsel	Stuoraluhppu, Skierreluhppu
	luohkká	bakke, li	Hánnoluohkká
	luokta	vik, bukt	Ráhpesluokta, Skuvlaluokta	Ájluokta, Nieidaluokta
	luoppal	liten innsjø som det går elv gjennom, innsjølignende utvidelse av elv	Láhpoluoppal, Skárreluoppal	Stuoraluoppal
	maras	vidstrakt forhøyning i terrenget, bevokst med bjørkeskog	Hánnomaras, Nuortamanmaras	Allamaras
	mielli	høy elvemel eller innsjøbredd	Čievramielli, Jámetmielli
	mohkki	krok, sving, bukt, vik	Jávrrášmohkki	Moskulatmohkki
	moski	skråttgående bukt, vik i elv eller innsjø		Gáhtirmoski
	muotki	eid	Deatnomuotki, Siebemuotki
	murdu	hui suhkkes vuovdi dahje sieđgarohttu
	njavvi	mindre stryk i elv	Goaskinnjávvi	Goikenjávvi
	niitu	naurlig eng, utslått	Galaniitu	Niitonjárga
	njavvi	mindre stryk i elv	Goaskinnjávvi	Goikenjávvi
	njálbmi	elvemunning	Girkovuohppenjálbmi	Doggejohnjálbmi
	njárga	nes, odde, halvøy	Govdavuohppenjárga	Stuoranjárga
	njeašši	čađa njuoska eana
	njoaski	dalsenkning over en fjellrygg	Sávzanjoaski (?), Livččanjoaski,
	njunni	nese, utspring på fjell	Buoiddesnjunis	Njunni
	nuorri	sund		Bávccesnuorit, Fálesnuorri
	oaivi	rundaktig fjelltopp	Stuoraoaivi	Áisaroaivi
	oaivvuš	elvs utløp av innsjø, utfallsos	Bahárávdooaivvoš
	oalgi	aksel, fjellaksel	Mollejusoalgi
	opmu	gjørmehull	Opmoáhpi
	orda	øverste del av fjellskogen, skogen nærmest den naturlige skogsgrensen	Girjásorda	Silesorda
	ráhppát	ulendt og steinet terreng	Lávvoráhppát	Doalpovárráhppát
	rápma	skogbevost fjellside, skogli	Bieltorámat
	rášša	høyfjellsstrekning uten vegetasjon, dekka av små flate stein eller ur	Guivverášša (?),	Fálesrášša
	riidi	bratt gressli		Gáiskeriidi
	roavvi	strekning hvor det har vært skogbrann og nå er bevokst med skog	Skáideroavvi, Durkihanroavvi
	roggi	fordypning, hulning, grop (elvefar, elvedal)		Roggejávri, Rivgaroggi
	rohči	innsnevring av elv eller dal, kløft	Bákterohči	Rohčevárri
	rohtu	krattskog		Gussarohtu
	ruvža	Haug som er smal oventil: den øverste delen av skarpskåret bergrygg	Ruvžajohka	Ruvžajávri
	savu, savvon	stilleflytende stykke i elv	Savu, Soarvesavu (?)	Gárasavvon
	sáđgi	doulba guolba
	sáiva	innsjø hvor det ikke renner inn elv eller som det ikke kommer noen større elv fra	Sáiva, Šihččesáiva
	seaibbuš	land, lav og svakt skrånende utløper av fjell eller ås	Geatkašseaibbuš (?)
	sieidi	offerstein	Sieidejávri	Sieiddáš, Sieida
	skáidi	landtunge mellom to elver som løper sammen	Sotnabeaiskáidi	Skáidi
	sniipa	várri mas lea čohka aláš ja ceakko vielttit
	stealli		Ájastealli
	suohpáš	sadji gokko olbmot besset rasttildit jeakki rástá
	suolu	øy, holme	Stuorasuolu, Suolovuopmi
	suotnju	bløtmyr bevokst med starr, innsjø uten avløp med starr rundt	Suotnju
	šlubbu	klubb	Nivtošlubbu	Šlubbu
	vađđa	åpen, treløs slette omgitt av skog	Gártnetváđđa	Jalgesvađđa
	vággi	dal	Biedjovággi
	várdu	sadji gos olaha guhkás ja viiddát oaidnit
	várri	fjell	Muvravárri, Beahcegašvárri	Heargevárri
	vielti	li
	vuohppi	kjos	Čunovuohppi
	vuostálat
	vuopmi	skogland	Suolovuopmi, Vuolgamasvuopmi
	vuotna	fjord	Galbavuotna (Iešjávrris)	Gásadatvuotna (Iešjávrris)
	vuovdi	skog	Bassevuovdi	Guorrasvuovdi

Muohta ja jiekŋa

Badjel beali jagis lea Finnmárkku duottaris muohta ja jogat ja jávrit jikŋon. Muohta ja jiekŋa lea álo váikkuhan šattuide ja eliide. Olbmot leat álo ferten váldit vuhtii muohttaga ja jieŋaid, bievlla ja rabas čáziid bivddu, guolasteami, murjema, boazodoalu ja geaseheami oktavuođas. Diehtu ja máhttu muohttaga- ja jiekŋuma birra lea leamaš ja lea ain hui dehálaš, ja dat boahtá oidnosii sámegiela bokte mii lea hui sátnerikkis muohttaga iešvuođaid birra. Leat čohkkejuvvon sullii 300 davvisámegielsáni mat čilgejit iešguđet galbmon čázi hámiid, dego muohta, jiekŋa, bihcci, ritni, soavli jnv. Mis lei jurdda ráhkadit listtu mas leat muohtasánit, muhto de fuomášeimmet dan buori neahttasiiddu: 300xMuohta, mii lea ráhkaduvvon ovttasbarggu bokte gaskal Gaskariikkalaš boazodoalloguovddáža, Sámi allaskuvlla ja Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla. Dál goit álggos bidjat čujuhusa dien neahttasiiddui mii gávdno juo. Doppe gávnnat ee. listtu mas leat muohtasánit čilgejuvvon sihke sámegillii, dárogillii ja eŋgelasgillii.

Dálkkádatrievdadusat

Sihke olbmot, eallit ja šattut Finnmárkku duoddaris leat áiggiid čađa heivehan iežaset stuora dálkkádat rievdademiide, nugo boahtá ovdan sámi sátnevádjasis: “Jahki ii leat jagi viellja”. Dálkkádatrievdadeamit dahket earret eará ahte vuosttáš muohta dán áigge ii boađe nu árrat čakčat go ovdal lávii, čázit eai jikŋo, šattut ja lieđit bohciidit, ja siepmanat ja muorjit láddet eará áiggis. Go dálvet šaddet lieggaceahkit ja muohta suddá ja de fas buolašta de dat sáhttá dagahit boazonealggi go dálkkádagat bilistit guohtuma. Muhtun muddui sáhtášii dálkkádatrievdadeami vaháguhttima eastadit dákko bokte ahte válddášii atnui eará guohtuneatnamiid dahje ovddidivččii dahje maŋidivččii giđđajohtima. Dat fas eaktudivččii ahte gávdnoše eará guohtuneatnamat ja ahte johtima sáhtášii heivehit. Go buot guovllut leat anus, ja go guohtuneatnamat ja johtingeainnut gáržot ja dasa lassin vel leat garra njuolggadusat goas johttát vai ii boađe eará ealuid ovdii, de ii leat munni heivehit boazodoalu dálkkádatrievdademiide.

Finnmárkku duottar lea dat guovlu gos dálkkádagat leat rievdan eanemus. Gaskamearálaš lea temperatuvrra loktanan buriin 1 ⁰C, muhto temperatuvrra Finnmárkku duoddaris lea loktanan sullii 4 ⁰C. Seammás lea jahkásaš arvemearri lassána. Lea vuordimis ahte Finnmárkku duoddaris maiddai boahtte áiggis ain loktana temperatuvrra ja ain lassána arvemearri eanet go eará guovlluin.

Dálkkádat rievdamat váikkuhit máŋgga láhkái:
• Soahkevuovddit suhkot ja soahkemuorra viidána duottarguovlluide. Eatnamat vesáluvvet ja sihke olbmuide ja eliide šaddá váddásat vánddardit.
• Jeahkála sadjái šaddá suoidni ja daŋas, earenoamážit guovlluide gos eatnamat leat guorban ja gos leat eanet soahkemáđut, de dagaha ahte jeahkála sadjái šaddet eará šattut ja easttadit jeagilduvvama.
• Luopmanat ja eará muorješattut láddet árabut go ovdal láveje
• Jávrrit ja jogat eai galbmo nu árrat čakčat go ovdal láveje. Dat váikkuha boazodollui go eai sáhte johtit nu go láveje. Bohccot lea maiddái heavvanan heajos jieŋat geažil.

Áigodagas 2007-13 čađahuvvui stuora dutkanprošeakta “Ealát”, mii guorahalai boazodoalu ja dálkkádatrievdamiid. Diet prošeakta álggahuvvui gaskariikkalaš Polarjahki 2007-08 oktavuođas ja Sámi allaskuvlla ovttas International Centre for Reindeer Husbandry (ICR) jođihii prošeavtta. Váldobohtosat dutkamis ledje:
– Dálkkádatrievdadusat leat dál čielgasat miehtá Árktisa, ja erenoamážit boazodoallokultuvrrain ja sin árbevirolaš guovlluin.
– Vurdojuvvo stuora rievdadusat temperatuvrras, árve- ja muohtadilis boazodoalu váldoguovlluin ja maiddái boazodoalloservvodagaid sosiála ja ekonomalaš diliin.
– Álgoálbmogiid árbevirolaš máhttu, kultuvra ja giella lea guovddaš vuođđu heiveheapmai ja huksemii vuostefámu jođánis rievdadusaid vuostá Arktisas.
– Sisabáhkkemat guođuhaneatnamis lea ovttas rievdadeaddji dálkkádat stuora hásttalusat boazodoalu boahtteáigái.

Gáldut

Buljo, Karen Marie Eira: Mu kultureanadagat / Mitt kulturlandskap. I: Andersen (red): Samiske landskap og Agenda 21. Dieđut 1/2002
Ealát: Project description
Hætta, Odd Mathis: Samebygder på Finnmarksvidda 1. 2016
Magga, O. H., Mathiesen, S. D., Corell, R. W., & Oskal, A. (2011). Vulnerability, resilience adaptive capasity in reindeer herder’s society. http://www.reindeerportal.org
Pogodaev, Mikhail / Mathiesen, Svein Disch: Activity Report UArctic Ealat Institute.
Reinert / Mathiesen: Change and Pastoral Flexibility: A Norwegian Saami Case. TemaNord 2010:521. The Political Economy of Northern Regional Development, Vol. I Nordic Council of Ministers, Copenhagen 2010
Schanche, Audhild: Meahci – den samiske utmarka. I: Andersen (red): Samiske landskap og Agenda 21. Dieđut 1/2002
Svanberg, Ingvar / Tunon, Håkan: Samisk etnobiologi. Nya Doxa 2000
Turi, Ellen Inga: Living With Climate Variation and Change. A comparative study of resilience embedded in the social organisation of reindeer pastoralism in Western Finnmark and Yamal Peninsula. 2008. Masteroppgave UIO
Tyler, Turi m.fl: Samisk nomadisk reindrift under klimaendring. Anvendelse av et generalisert rammeverk for sårbarhetsstudier i et arktisk sosio-økologisk system
Renar kan bromsa klima förändringar Epoch Times. 2016

Maid lea Meahcceguovddáš bargan?

- Sádden listtu Artsdatabanken:ii mas leat sámegiel luonddunamahusat.
Muđui eat leat vel dainna bargan eará go ráhkadan dán neahttasiiddu. Dat leat fáddá mainna mii áigut bargat eanet boahtte áiggis.

Maid vel sáhtášii Meahcceguovddáš bargat?

- Ráhkadit govvačájahusa mas leat govat iešguđetlágán eatnamiin mat gávdnojit Guovdageainnus, nugo omd. čohkka, leakši, buolža ja eará. Govain livčče luonddunamahusat sámegillii ja čilgehusat daidda.
- Čájehit dálkkadatrievdama váikkuhusat ovdal ja dán áigge

Vejolaš ovttasbargoásahusat:

- ICR- Gaskariikkálaš boazodoalloguovddáš
- Sámi allaskuvla
- Giellagiisá giellaguovddáš, Guovdageainnu suohkan
– UIT