Anárjoga álbmotmeahcci
(Govven: )
Guovdageainnu meahcceguovddáš / natursenter
Suodjalanguovllut–
Anárjoga álbmotmeahci viiddideapmi
2010:s evttohii Fylkkamánni viiddidit Anárjoga álbmotmeahci.
Anárjoga álbmotmeahcci |
Guovdageainnu meahcceguovddáš / natursenterSuodjalanguovllut– |
2010:s evttohii Fylkkamánni viiddidit Anárjoga álbmotmeahci. |
Anárjoga guovllu otná atnu.
Boazodoallu
Guovllus lea stuora árvu boazodollui dálveguohtoneanamin (skábmamánus-miessemánnui), ja dat čuohcá njealji orohahkii (13, 14A, 16 ja 17). Boazovázzit vudjet guovllus, sis leat guođohanbarttat doppe, gaskaboddosaš áiddit ja rátkkagárddit, čullet muoraid boaldámuššan ja áidestoalpun, bibmet bohccuid ja smávvát bivdet ja guolástit ja lea turismadoaibma.
Suodjalanmolssaeaktu B (eanasuodjalanguovlu badjin Goššjohávžžis) ii čuoza boazodollui namuhan veara. Álbmotmeahci viiddideamis (molssaeaktu A1/A2) leat sihke buorit ja heajos váikkuhusat. Buori bealde leat dat, ahte guovlu suddjejuvvo minerálaohcamiid ja ruvkkiid, bartahuksemiid ja sullásaš daguid vuostá, ja ahte šaddá unnán mohtorjohtaleapmi. Heajut bealde fas dat, ahte viiddideapmi lasiha eanet báberbargguid (áššemeannudemiid) nu go čállit ohcamušaid, gáržžiduvvon eavttut hukset ođđa rusttegiid, ráddjehusat váldit goikebeziid boaldámuššan ja beziid stoalpun ja bievlavuodjimii. Oktiibuot árvvoštallet váikkuhusaid boazodollui, jus álbmotmeahcci viiddiduvvo, veháš heittogin.
Eanandoallu
Čielggadanguovllus ii leat aktiivvalaš eanandoallu dál. Kárášjoga gielda muitala ahte boraspiriid laskan Anárjoga guovllus lea okta sivvan dasa ahte gielda ii hálit ovttage álggahit šibitdoalu dohko, ja ii maid juolluduvvo doarjja ásahit eanandoalu dan guvlui. Dálut, main leat fárren eret, adnojuvvojit dál “astoáigge doaimmaide”. dál “Astoáigge doaibma” dás mearkkaša sihke dáččaid árbevirolaš ipmárdusa das, ja ahte dát dálut adnojuvvojit murjema, guolásteami ja bivddu oktavuođas, ja leat ain oassin iešbirgejumis.
Meahcásteapmi (bivdu)
Čielggadanguovllus lea ealgabivdu dehálaš meahcástandoaibma, ja čuohcá 14 bivdoguovlluide. Dan guovtti maŋemus jagiin leat dain bivdoguovlluin báhčán 40 ja 58 ealgga. Rádjeáidi, maid huksejedje Suoma vuostá, lea váikkuhan dasa ahte dat doaibma dál dego čoahkkananguovlun ealggaide. Muhtumat leat lohkan dan, go lea leamaš sáhka bisuhit ealgalogu govttolaš dásis, ahte sii galggašedje oažžut mávssu go báhčet ealggaid dan guovllus. Guovllus bivdet veháš rievssahiid. Leat moattis geat bivdet rievssahiid gárdumiin, ee. nuoraid oahpaheamis. Oktiibuot lea rievssatgárdun oalle unnán Anárjoga guovllus. Guovllus bivdet maid veháš beahcelottiid (čuvččaid).
Guolásteapmi
Dál bivdet ain guliid eanas dain stuorit jogain ja jogažiin guovllus, dm. Anárjogas, Goššjogas, Cáskinjogas, Ássuorggis ja Skiehččanjogas. Deháleamos guollešlájat leat luossa, čuovža ja hávga, ja veháš dápmohat. Luossabivdu lea bivnnuheamos. Juohke jagi gesset maiddái nuohti Ráitejávrris maid Anárjogaleagi biras lágida.
Murjen
Luopmanat leat dehálaš resursat oallusiidda guovllus. Murjen lea dehálaš bearaš- ja kulturdoaibma, masa váldá mielde mánáid nu ahte sii ohppet birget ja vánddardit meahcis. Buriid jagiid vuvdet maiddái luopmániid.
Eará luondduresurssaid háhkan.
Materiálaid ja ávdnasiid duddjomii eai viečča nu olu. Odne eai šat čoakke biebmolasi šibihiidda dehe bordde jeahkáliid, ja eai nu gallis šat čuohpa gámasuinniid ge čielggadanguovllus.
Mohtorjohtalus
Báikki olbmuide lea meahccesihkkel (ATV) dehe mohtorfanas ođđaáigásaš vuogi mot fievrredit biergasiid meahccái ja sállaša fas ruoktot, ja addá buoret vejolašvuohta buot buolvvaide vuolgit meahccái ja meahcástit. Leat máŋgasa geat oaivvildit ahte otná gáržžádusat mohtorfievrruid atnimis leat dagahan dan, ahte eai sáhte ee. lubmet ja murjet eanet otná álbmotmeahcis.
Kárášjoga gielda mieđiha jahkásaččat sullii 40 vuodjenlobi dán guvlui ealgabivddu oktavuođas. Lobit addojuvvojit bivdojoavkkuide. Bivdojoavkkut geain lea bivdolohpi guovlluin mat leat guhkimusat biilaluottas eret sáhttet oažžut njeallje vuodjinlobi, ja sii geain lea bivdoguovlu luotta lahka fas guokte vuodjinlobi. Sihke mohtorfanas ja meahccesihkkel (ATV) adnojuvvot beassat guolástanbáikkiide, ja máŋgasa ballet ahte máŋggaid buriid guollebivdosajiide eai šat beasa jus eai beasa atnit sierranas mohtorfievrruid. Meahccesihkkeliid (ATV) maid atnet muhtumat lubmema oktavuođas, ja Kárášjoga gielda addá jahkásaččat sullii 30-40 vuodjinlobi dan oktavuođas. Earát fas oaivvildit ahte ATV atnimiin lea johtolat lassánan, ja ahte earenoamážit ealgabivdu lea dehálaš sivvan dasa ahte leat boahtán ollu ođđa vuodjenluottat čielggadanguvlui. Dainna oaivvildit sii ahte dat lea ovddeš áigge jurddašeami vuostá, namalassii ahte meahcis vánddardeapmi galggai leat nu ahte eai báhcán makkárge luottat daidda guovlluide gos leat vánddardan. Sii oaivvildit ahte soaitá leat dárbu ráddjet dehe muddet vuodjima, ábaide ATV:in.
Minerála vuođđoávdnasat
Guovllu báktevuođđu gullá Kárášjoga ruonágeađgeavvái mii joatkkašuvvá lulás guvlui Supmii. Seamma vuogádahkii Suomas, lea Eurohpá stuorimus golleruvke man jahkebuvttadeapmi lea 7 tonna golli. Norgga geologalaš guorahallamat (NGG) oaivvildit ahte lea váilevaš resurssaohcan mii lea váldosivvan dasa ahte eai leat gávdnan berošteaddji mađe minerálaresurssaid guovllus. Store Norske Gull fitnodagas leat roggamat Goššjohleagis ja oaivvildit ahte čielggadanguovllus lea oalle buorre vejolašvuohta gávdnat golli ja nihkkela.
Finnmárkku fylkkamánni sáddii dieđu suodjalanbarggu álggaheami birra ja dieđu Anárjoga álbmotmeahci vejolaš viiddideami váikkuhusguorahallama birra miessemánu 5. beaivve 2009:s. Bohte 28 gulaskuddancealkámuša áššái.
Maŋŋil go Fylkkamánni ja Sámediggi ledje ráđđádallan, de ásahuvvui báikkálaš bargolávdegoddi mii galggai leat veahkkin Fylkkamánni bargguin mii guoskái Anárjoga álbmotmeahci vejolaš viiddideapmái. Bargolávdegotti vuođđudedje ođđajagimánus 2009:s. Čuovvovaš lahtut ledje bargolávdegottis:
Bente Christiansen, Finnmárkku fylkkamánni, jođiheaddji
Solveig Boine Nikkinen, Kárášjoga gielda, nubbinjođiheaddji
John Anders D. Sara, Boazoorohat 16
Per John Anti, Boazoorohat 17
Isak Mathis O. Hætta, Guovdageainnu suohkan
Elen Maria Gaup Eriksen (Gunn Anette Anti Aslaksen), Kárášjoga ealgabivdosearvi
Kjell Magne Grønnli (Alf Øyvind Grønnli), Anárjohkleagi biras
Bargolávdegoddi doalai 12 čoahkkima, lassin vel bargočoahkkimiid dušše daidda báikkálaš lávdegoddelahtuide.
Lávdegoddi lea moaitán daid eavttuid mat sis leat leamaš barggu dáfus ja čállet:
Lávdegotti mearkkašumit suodjalanprosessii.
Suodjalanplánabarggut álggahuvvo ođđajagimánus 2009:s ja sáddejedje dieđáhusa miessemánu.
Lávdegoddi lea doallan ovtta čoahkkima Sámedikkiin, muhto oaidná maŋit áiggis ahte livčče berren doallat čoahkkima Sámedikkiin árabut danne go dat bargu lei hui viiddis ja stuoris, ja maid lávdegoddi ii sáhttán diehtit ovddalgihtii dalle go álggahedje barggu. Lávdegoddi oaivvilda ahte Sámediggi fertii leat eanet mielde olles proseassas nu ahte eai gárttá dušše muhtun čoahkkimat duollet dálle. Lávdegottis leat viidáseappot leamaš váttisvuođat oažžut doarvái resurssaid bargui, ja čielggadeamit maid mii leat bivdán eai leat váldojuvvon vuhtii, ja mat leat goahcan lávdegotti bargguid ja dagahan dan ahte suodjalanplána vuođus váilot ođđa áššedieđut. Muhtun áššedieđut mat gávdnojit leat badjel 40 jagi boarrásat. Dat leat hehtten lávdegotti barggu, mii fas lea buktán áigegáržžohallama.
Lávdegoddi oaivvilda ahte áigeplána maid departemeanta guovvamánus 2010:s buvttii ovdan ja bággii čađahit čájeha ahte barggu loahpaheapmi fertii čađahuvvot hui hoahpus. Baji Anárjoga álbmotmeahci viiddidanplána mearriduvvui stuoradiggedieđáhusas 62, 91-92 ja barggut leat nu leamašan jođus 18 jagi ovdal go lávdegoddi ásahuvvui. Suodjalanplána barggu čađaheapmi mearriduvvui loahpahuvvot 2010 jagi mielde. Lávdegoddi lea danne unnán beassan cealkit maidege dasa makkár čielggadeamit livčče berren čađahuvvot danne go oaččuimet dušše guokte jagi dán bargui. Vaikko vel Sámediggi álgoálggos leage čájehan stuora ipmárdusa lávdegotti oidnui ahte áigeplána lei menddo gárži, de ii oainne lávdegoddi ahte sii leat dan dáfus ožžon oainnuideaset dohkkehuvvot. Lávdegoddi anii maŋážassii dárbbašlažžan dieđihit suodjalanplánaproseassa ON eamiálbmotáššiid spesiálaraportevrii. Lávdegoddi bivddii earenoamážit spesiálaraportevrra váldit dán áššeproseassa ovdan norgga stáhtain.
Suodjalanplána loahppabargguin, ovdal go dokumeanttat sáddejuvvo gulaskuddamii, vásihii lávdegoddi ahte duojážassii geahččaledje jovkui gilvit nárrolemiid. Fylkkamánni lea máŋgga gearddi čuožžuhan ahte lea ráđđádallon Sámedikkiin dat, mii galgá leat vuođđun dasa ahte váldit doarvái vuhtii árbevirolaš sámi ealáhusdoaimmaide, meahcásteapmái ja servodateallimii. Go bargolávdegoddi lea váldán oktavuođa Sámediggeráđiin ja muitalan Fylkkamánni čuoččuhusaid, de dat eai leat doallan deaivása ja Fylkkamánnii lea maŋŋil hilgon daid čuoččuhusaid. Diekkár bargovuohki lea sihke duskkástuhtti ja áigeádjái dan ektui go buot ferte dárkkistuvvot ja iskojuvvot čađat ovdal go sáhttá joatkit bargguiguin. Min vásáhusat čájehit dan ahte maŋit áiggis, dákkár bargguide, ferte lávdegoddi ásahuvvot dakkaviđe go suodjalanplánat sámi guovlluide gárvvistuvvot vai lávdegottis lea vejolašvuohta buktit evttohusaid čielggademiide mat fertejit ja berrejit gárvvistuvvot ovdal go plánabarggut jotkojuvvojit. Maiddái ferte várret doarvái resurssaid barggu álggaheami rájes. Ii dušše materiálaid dáfus, muhto maiddái čálli ja juridihkalaš veahki ektui. Dasa lassin berre árrat proseassas čielggaduvvot leat go muhtun lávdegoddelahtut geaid dárbbahit dehe lea vejolaš luvvet bálkká dáfus friddja sin fásta barggus.
Gulaskuddancealkámušaid ja ráđđádallamiid vuođul bargolávdegottiin ráhkadii Fylkkamánni loahpalaš čielggadanprográmma evttohusa, maid Luondduhálddašan direktoráhtta dohkkehii 19.01.2010.
Čađahuvvo váikkuhusčielggadeamit čuovvovaš fáttáin:
Luonddubiras ja kulturmuittut
– Eatnamat, luondu ja biologalaš girjáivuohta
– Kulturmuittut ja kulturbirrasat
Luondduresurssat
– Báikkálaš atnu (ii guoskka boazodollui dehe gávpemurremii)
– Boazodoallu
– Vuovdedoallu ja gávpemurren
– Minerála vuođđoávdnasat
Servodat
– Mátkeealáhus
– Barttat ja eará visttit ja rusttegat (dibašteapmi, divvun, ođđa visttit)
– Olggustallama ja veajuidahttima bokte bivdit ja guolástit
Viidásit čuovvoleapmi
– Lagat guorahallamat
– Veardideapmi
– Guorahallamiid čuovvoleapmi
Departemeanttas lei garra sávaldat oažžut sadjái suodjalanmearrádusa 2010 jagi mielde ja danne hoahpuhii áššeproseassa. Dan birra čuožžu Fylkkamánni rávvagiin ná:
Maŋŋil go Birasgáhttendepartemeanta ja Sámediggi leigga ságastallan ovddalgihtii, de bukte ovdan bargolávdegoddái, ovdal čoahkkima ođđajagimánu 12. b. 2010:s, áigeplána mas maid lei suodjalanmearrádus ja ahte dat galggai dahkkot 2010 jagi mielde. Nammaduvvon lahtuid mielas lei áigeplána menddo gárži dan ektui ahte bargolávdegoddi sáhtii oassálastit prosessii buori vuogi mielde, ja sii bissehedje danne suodjalanplána bargguid dassái go čielggai goas ožžo čoahkkima BD ja Sámedikkiin. Maŋŋil go čoahkkinaste Sámedikkiin ja BD:in guovvamánu 11. beaivve, de mearridii BD áigeplána, ja bargolávdegoddi jotkkii bargguidisguin. Báikkálaš lahttut eai dattetge leat leamašan duhtavaččat dáinna hoahpuhemiin.
Suodjalanevttohus sáddejuvvui gulaskuddamii27.05.2010:s, ja vástidanáigi lei 10.09.2010:s. ( Suodjalanevttohus ja váikkuhusguorahallan Anárjoga álbmotmeahci vejolaš viiddideamis: ja dálá álbmotmehciid suodjalannjuolggadusa revišuvdna: gulaskuddandokumeanta)
Fylkkamánni ja Birasgáhttendepartemeanta čađahedje rabas diehtojuohkinčoahkkimiid gulaskuddanáigodagas. Gulaskuddanáigodagas fitne maiddái geahččame dan guoskevaš čielggadanguovllu, masa bargolávdegotti lahtut, Finnmárkku fylkkamánni ja Luondduhálddašan direktoráhtta oassálaste.
Fylkkamánni sáddii iežas suodjalanevttohusa Luondduhálddašan direktoráhttii 11.10.2010:s. Das sii mieđihit ahte hui oallugat leat vuosttaldan evttohusa, ja danne evttohit sihke unnidit viiddidanguovllu ja soabadit čoavdit ášši nu ahte dat heive báikkálaš anuide:
Eatnasat dain báikkálaš gulaskuddanbeliin geat leat buktán cealkámuša vuosttaldit buot suodjalanmolssaeavttuid mat leat gulaskuddandokumeanttas. Suodjalanevttohus mearkkaša ahte vejolašvuohta atnit mohtorfievrruid meahcástallama dáfus bievlan gáržžiduvvo otná vuogi ektui, ja Fylkkamánni oaidná ahte ollu dan báikkálaš vuosttaldeamis, mii lea suodjalanevttohussii, guoská dasa.
Fylkkamánni oaivvilda ahte dat sierranas oainnut mat leat boahtán gulaskuddamis mearkkaša ahte ferte soabadallat nu ahte olaha dássedis deattu suodjalanárvvuid ja sierranas geavaheaddjiberoštumiid gaskka. Fylkkamánni ávžžuha ahte stuorit guovllut, mat leat luottaid guoras, eai evttohuvvo suodjaluvvot, eai makkárge rievdadusat bivddu, guolásteami ja murjemiid dáfus viiddidanguovllus, ja heaittihit bivdingildosa dálá álbmotmeahcis. Ávžžuhit ásahit sonarieggá (sierraguovllu) mohtorfievrruid ektui, mas suddje dálá álbmotmeahci ATV vuodjimiid dáfus, muhto addá lobi mohtorfievrruin viežžat báhččojuvvon ealggaid viiddidanguovllus sullii seamma ládje go dál nai lea lohpi.
Nuppe dáfus oaivvilda Fylkkamánni ahte ii leat vejolaš kombineret suodjaleami ruvkedoaimmain:
Našunála beroštumiid dáfus leat málbmaberoštumit guovllus ávžžuhusa vuostá. Fylkkamánni oaidná váttisin heivehit ávžžuhusa boahtteáigge vejolašvuođaide álggahit minerálabuvttadeami guovllus. Dat miellagiddevaš báktevuogádagat leat oalle viidásat ja leat seammás hejot iskojuvvon. Danne lea oasseguovlluid váttis vuoruhit. Suodjalanberoštumiid ja báikkálaš anu lea váttis kombineret stuorit ruvkedoaimmaiguin.
2010 čavčča ovdanbuvttii maiddái Fylkamánni Roavvačálus Anárjoga álbmotmeahci ja lagas suodjalanguovlluid hálddašanplánii. Das leat ee. guokte molssaeavttu dasa makkár ulbmil galgá leat álbmotmehciin. Goappašat evttohusain čállojuvvo ná:
Ulbmil Anárjoga álbmotmehciin lea bisuhit stuorit luondduguovllu Finnmárkku duoddaris gos leat dihto ovddasteaddji luondduvalljodat dain ekovuogádagain ja eatnamiin mat leat doppe, ja gos eai leat liitu ládje billistan luonddu, ja várjalit vuovdeekovuogádaga gos lea vuođđovuovdelágán beahcevuovdi.
– Ulbmilii guoská maid várjalit sámi luondduvuođu.
– Álbmogii galgá addojuvvot vejolašvuohta ráfálaččat vásihit luonddu, mii lea lunddolaš ja dábálaš áigi olgun ja meahcebealde ja mii lea unnán heivehuvvon teknihkkalaččat.
Erohus dás lea dat, ahte galgá go sámi meahcásteapmi leat oassin ulbmilis vai ii.
Evttohus A.:
– Guovllu galgá sáhttit atnit árbevirolaš sámi ealáhusmeahcásteapmái.
– Báikki olbmuin galgá leat vejolašvuohta doaimmahit árbevirolaš sámi meahcásteami.
Evttohus B.:
– Boazodoallu galgá sáhttit atnit guovllu.
Golggotmánus 2010:s lei ráđđádallančoahkkin gaskal Sámedikki ja Fylkkamánni suodjalanplána birra, muhto eai sii seanadan. Sámediggi sávvá vuosttažettiin ahte álbmotmeahcci ii viiddiduvvo, dehe njuolggadusaid mat addet eanet saji sierranas meahcástandoaimmaide. Okta čuokkis ráđđádallančoahkkima referáhtas muitala juoidá das mii lea ášši guovddážis:
Sámediggi háliidii ahte dán čuoggás maid lei fárus meahcásteapmi mii ii leat čadnojuvvon ealáhusdoibmii. Duogáš manin Sámediggi háliidii dan, lei addit stuorit vejolašvuođa joatkit dáloniid meahcástanvieruid, nu go fásta ortnegin. Fylkkamánnii ii dohkkehan dan ahte vuođđu galgá leat otná vieruid vuođul, muhto bidjat vuođđun dálá guoskevaš lágaid (mohtorfievroláhka) ja váldit vuhtii suodjalanárvvuid.
Skábmamánus 2010:s attii Luondduhálddašan direktoráhtta ášši árvalusa Birasgáhttendepartementii. Árvalusa sisdoallu lei ahte suodjalanguovlu viiddiduvvo ja ahte njuolggadusat čavgejuvvojit Fylkkamánni árvalusa ektui.
Maŋŋil go buohkat ledje beassán cealkit áššái 2010 jagi mielde, de bisánii olles proseassa. Guovdageainnu ja Kárášjoga sátnejođiheddjiin lei čoahkkin dalá birasgáhttenministariin Erik Solheim:ain, gii lohpidii boahtit Finnmárkui ja iskat dilálašvuođaid ovdal go departemeanta mearridii ášši. Liikkáge manai áigi ja guovtte háve molsahuvve ministarat ovdal go birasgáhttenministtar bođii Finnmárkku duoddarii iskat ášši. Čakčamánus 2005:s bođii dálkkádat- ja birasministtar Trine Sundtoft helikopteriin duoddara badjel ja oassálastii čoahkkimiidda sihke Kárášjogas ja Guovdageainnus. Dáin čoahkkimiin lei oalle ovttajienalaš vuosttaldeapmi suodjalanplánaide, earret Luonddugáhttenlihtu báikkálaš searvi mii háliidii soabadallama (kompromissa).
Juovlamánus 2015:s dieđihii ráđđehus ahte sii maŋidit álbmotmeahci viiddidanplánaid.