Guovdageainnu meahcceguovddáš / natursenter

Biedjovággi – ruvkedoaimma ovdal, vuolde ja maŋŋil

10 – Etterpå – Planteliv

Ságastallamiin ruvkke ođđasit álggaheami birra čuoččuhedje muhtun politihkkarat ahte Biedjovákke guovlu ii leat goassege leamaš nu ruonas, dušše geađggit ja sáttu. Duođaštan dihte ahte dat ii doala deaivása, de leat mii govven eatnamiid veháš sihke dakko gokko lea lunddolaš eananšaddu ja dakko gokko vehážiid mielde lea šaddagoahtán maŋŋil ruvkedoaimma.

Jua, Biedjovággi lea ruonas – dakko gokko lea beassan ráfis šaddat.
(Govva: Svein Lund) Máŋggaid jagiid maŋŋil ruvkeáiggi ii leat vel dát jávistuvvon goivvohat eanaluvvame.
(Govva: Svein Lund) Stuora muorat eai leat Biedjovákkis, muhto gaskasat gal šaddet.
(Govva: Svein Lund) Skierrit šaddet ja várredaŋas lieđđuda geassemánus.
(Govva: Svein Lund)

Muhtun jagiid maŋŋil ruvkedoaimma garrejit muhtun šattut bajás, olbmuid vehkiin.
(Govva: Svein Lund) Ja dat áibbas vuosttaš “muorra” – gironlasta – Salix caprea
(Govva: Svein Lund) Okta dain duoddara čábbámus rásiin – Sámelruvdorássi
(Govva: Svein Lund) Vel maid biergoborrišattut šaddet Biedjovákkis.
(Govva: Svein Lund)

Lunddolaš šaddogeardi (eana) Biedjovákke guovllus, čáhppesmuorjjit, joŋat, ehtemasat ja skierrit.
(Govva: Svein Lund) Gálbberássi lea oahpes dálkkasšaddu, maid duoddaris ii leat nu álki gávdnat. Dat šaddá Časkijasas ruvkkiid lahka, muhto man jierpmálaš leažžá gal dan čoaggit doppe.
(Govva: Svein Lund) Duottarbihkkarási (Viscaria alpina) diehtit šaddat earenomáš bures eatnamis mas lea veaiki. Ja orro doallame deaivása dáppe.
(Govva: Svein Lund) Rássešattut Biedjovákkis – duottarsáhpal (Astragalus alpinus) og giđđasuorbmarássi (Potentilla crantzii).
(Govva: Svein Lund)

Duottarsillan
(Govva: Svein Lund) Mii dá lea ihtime? Sáhttá go leat gonagasčoalči
(Govva: Svein Lund) Ruvdorássi lea oalle hárvenas rássi mii šaddá dušše alimus duoddariin. Biedjovákkis lea dat oalle dábálaš.
(Govva: Svein Lund) Fiskesviola (sámeviola).
(Govva: Svein Lund)

Gollenárti lea okta dain vuosttaš rássešattuin mii šaddá go buot šaddogeardi lea jávkan. Dat ii dárbbaš go veháš láktasa, de dat lieđđu bures.
(Govva: Svein Lund) Alitnárti (giđđaboallu) nákce maid bures šaddat njuolga báktái ja sáddui.
(Govva: Svein Lund) Duolbadaŋas (lapmedaŋas).
(Govva: Svein Lund) Duottargeallu (lieđđedaŋas).
(Govva: Svein Lund)

Eavrru leat ollu adnojuvvon sámiid árbevirolaš biebmoráhkadeamis.
(Govva: Svein Lund) Vuovdesitnu lea dábálaš rássešládja duoddaris.
(Govva: Svein Lund) Jussáseamu (Nardus stricta)
(Govva: Svein Lund) Mii lea dán rási namma?
(Govva: Svein Lund)

Riebanbáinna (riebanváhcu).
(Govva: Svein Lund) Bealdohoašša
(Govva: Svein Lund) Botánalaš girjáivuohta Biedjovákkis. Dán govas oaidnit ee. busságeahpila, njálanjuokčama (leavlla), gironlastta, sieđgga, čáhppes murjjiid, jeahkáliid, bealdohoašša ja máŋggat eará šlájat.
(Govva: Svein Lund)
(Govva: Svein Lund)

Dán geađggis gávdnat goit unnimusat golmma lágan geađgeláhpuid.
(Govva: Svein Lund)
(Govva: Svein Lund) Dakko gokko buot šaddogeardi (eana) lea jávkan ruvkedoaimma geažil, šaddagohtet muhtun sajiide guobbarat mat eai leat dakkárat maid muđui gávnnat duoddaris.
(Govva: Svein Lund) Dá lea vel okta guoppar, veháš earálágan go dat nubbi. Mii eat leat gávdnan goappáge guobbara nama.
(Govva: Svein Lund)

Ruovttoluotta Biedjovákkegovaid álgosiidui.


Jua, Biedjovággi lea ruonas – dakko gokko lea beassan ráfis šaddat. (Govva: Svein Lund)	Máŋggaid jagiid maŋŋil ruvkeáiggi ii leat vel dát jávistuvvon goivvohat eanaluvvame. (Govva: Svein Lund)	Stuora muorat eai leat Biedjovákkis, muhto gaskasat gal šaddet. (Govva: Svein Lund)	Skierrit šaddet ja várredaŋas lieđđuda geassemánus. (Govva: Svein Lund)

Muhtun jagiid maŋŋil ruvkedoaimma garrejit muhtun šattut bajás, olbmuid vehkiin. (Govva: Svein Lund)	Ja dat áibbas vuosttaš “muorra” – gironlasta – Salix caprea (Govva: Svein Lund)	Okta dain duoddara čábbámus rásiin – Sámelruvdorássi (Govva: Svein Lund)	Vel maid biergoborrišattut šaddet Biedjovákkis. (Govva: Svein Lund)

Lunddolaš šaddogeardi (eana) Biedjovákke guovllus, čáhppesmuorjjit, joŋat, ehtemasat ja skierrit. (Govva: Svein Lund)	Gálbberássi lea oahpes dálkkasšaddu, maid duoddaris ii leat nu álki gávdnat. Dat šaddá Časkijasas ruvkkiid lahka, muhto man jierpmálaš leažžá gal dan čoaggit doppe. (Govva: Svein Lund)	Duottarbihkkarási (Viscaria alpina) diehtit šaddat earenomáš bures eatnamis mas lea veaiki. Ja orro doallame deaivása dáppe. (Govva: Svein Lund)	Rássešattut Biedjovákkis – duottarsáhpal (Astragalus alpinus) og giđđasuorbmarássi (Potentilla crantzii). (Govva: Svein Lund)

Duottarsillan (Govva: Svein Lund)	Mii dá lea ihtime? Sáhttá go leat gonagasčoalči (Govva: Svein Lund)	Ruvdorássi lea oalle hárvenas rássi mii šaddá dušše alimus duoddariin. Biedjovákkis lea dat oalle dábálaš. (Govva: Svein Lund)	Fiskesviola (sámeviola). (Govva: Svein Lund)

Gollenárti lea okta dain vuosttaš rássešattuin mii šaddá go buot šaddogeardi lea jávkan. Dat ii dárbbaš go veháš láktasa, de dat lieđđu bures. (Govva: Svein Lund)	Alitnárti (giđđaboallu) nákce maid bures šaddat njuolga báktái ja sáddui. (Govva: Svein Lund)	Duolbadaŋas (lapmedaŋas). (Govva: Svein Lund)	Duottargeallu (lieđđedaŋas). (Govva: Svein Lund)

Eavrru leat ollu adnojuvvon sámiid árbevirolaš biebmoráhkadeamis. (Govva: Svein Lund)	Vuovdesitnu lea dábálaš rássešládja duoddaris. (Govva: Svein Lund)	Jussáseamu (Nardus stricta) (Govva: Svein Lund)	Mii lea dán rási namma? (Govva: Svein Lund)

Riebanbáinna (riebanváhcu). (Govva: Svein Lund)	Bealdohoašša (Govva: Svein Lund)	Botánalaš girjáivuohta Biedjovákkis. Dán govas oaidnit ee. busságeahpila, njálanjuokčama (leavlla), gironlastta, sieđgga, čáhppes murjjiid, jeahkáliid, bealdohoašša ja máŋggat eará šlájat. (Govva: Svein Lund)	(Govva: Svein Lund)

Dán geađggis gávdnat goit unnimusat golmma lágan geađgeláhpuid. (Govva: Svein Lund)	(Govva: Svein Lund)	Dakko gokko buot šaddogeardi (eana) lea jávkan ruvkedoaimma geažil, šaddagohtet muhtun sajiide guobbarat mat eai leat dakkárat maid muđui gávnnat duoddaris. (Govva: Svein Lund)	Dá lea vel okta guoppar, veháš earálágan go dat nubbi. Mii eat leat gávdnan goappáge guobbara nama. (Govva: Svein Lund)