Guovdageainnu meahcceguovddáš / natursenter

Biedjovággi – ruvkedoaimma ovdal, vuolde ja maŋŋil

Govvačájáhus

Njeallje miilla oarjjádavábealde Guovdageainnu gili, Ráissa suohkanráji lahka, gávdne máŋggaid jagiid áigi veaikemálmma, mas maŋŋil maid gávnnahedje lei golli. Álggahedje iskamiid, ja čájehuvvui ahte doppe lei dan mađe ollu málbma ahte gánnáhii ásahit ruvke guovdu duoddara, golbma kilomehtera lagamus luottas eret. Dat čađahuvvui ja 1960-loahpas fievrrededje dohko ruvkebiergasiid seammás go huksejedje luotta dohko. Ja 1971:s álggahuvvui ruvkedoaibma. Álggos doaimmahedje ruvkke 1975 rádjái, ja de heaittihedje logi jahkái ja de fas doaimmahuvvui ruvke 5-6 jagi ovdal go loahpalaččat heaittihedje doaimma 1991:s. Maŋŋel moatti jagi árvvoštallamiin gávnnahedje ahte ii gánnáhan álggahit fas ruvkedoaimma ja 1995:s čorge- ja dulbejuvvui measta visot ruvkedoaimmahat guovlu, ja dál lea doppe vel dušše okta unna visttáš ruvkedoaimma maŋis. Leat moddii geahččalan gilvit vai eana šaddá fas, muhto guovllu leat eanas guođđán iežas dikšumii ja das oaidná sisabahkkema ja nuoskideami mii lea báhcán ruvkke muitun.
2010:s bođii okta ođđa fitnodat mii háliidii ođđasit álggahit ruvkedoaimma ja dat buvttii bahča riiddu báikkálaš servodahkii ja suohkanstivra biehttalii ohcamuša maŋážassii. Arctic Gold fitnodagas lea ain formálalaš riekti bohkat veaikki ja golli Biedjovákkis, muhto suohkanstivra lea mearridan rievdadit guovlu anu industriijaguovllus luondduguovlun suohkana areálaplánain.

Dáinna govvaráidduin háliidit čájehit osiid ruvkehistorjjás, ja eatnamiid doppe ja ruvkke birasguovlluin. Dá lea dušše álgu ja mii háliidit oažžut eanet govaid maid sáhttit almmuhit dáppe. Jus dus leat dakkár govat, váldde oktavuođa: sveilund@online.no.

Jus háliidat lohkat eambbo Biedjovákke ruvkke historjjá de sáhtát álgit dáinna čállosiin: Fra Viddas gull til gull på Vidda.

Dás vuolábealde oainnát ovtta gova juohke dain 16 fáttas mat dás leat. Go deaddelat ovtta gova, de rahpasit eanet govat seamma fátta birra.

Luodda Biedjovággái

Minerálaohcan ja huksen (1953-71)

Ruvke jođus

Cuvken ja čorgen

Heaittiheapmi ja njeaidin

Maŋŋil – eanadat

Maŋŋil – ruskkat

Maŋŋil – nuoskideapmi

Maŋŋil – ođđasit gilvin

Maŋŋil – rásit ja šattut

Maŋŋil – eallit

Maŋŋil – boazodoallu

Ruvkeguovllu geologiija

Geađgečoakkáldat

Geađgečoakkáldat – mikroskohpagovva

Ođđasit álggaheapmi?


Luodda Biedjovággái	Minerálaohcan ja huksen (1953-71)	Ruvke jođus	Cuvken ja čorgen

Heaittiheapmi ja njeaidin	Maŋŋil – eanadat	Maŋŋil – ruskkat	Maŋŋil – nuoskideapmi

Maŋŋil – ođđasit gilvin	Maŋŋil – rásit ja šattut	Maŋŋil – eallit	Maŋŋil – boazodoallu

Ruvkeguovllu geologiija	Geađgečoakkáldat	Geađgečoakkáldat – mikroskohpagovva	Ođđasit álggaheapmi?