Guovdageainnu meahcceguovddáš / natursenter

På norsk

Biedjovággi – ruvkedoaimma ovdal, vuolde ja maŋŋil

2. Ohcamat, fievrredeapmi ja huksen, 1953-71

Biedjovákkis leat gávdnan dološ bázahusaid mat duođaštit ahte guovlu lea leamašan anus hui dološ áiggis juo. Muhtun bázahusat leat árvvu mielde billistuvvon ruvkedoaimma geažil ja eai registrerejuvvon. Dalle go álggahedje ruvkke dohko 1960-logus ii lean vel gáibádus registreret kulturmuittuid ovdal go álggahit makkár doaimmaid dohko. Dakkár gáibádus lei boahtán fápmui dalle go sullii 2010 birrasiidda plánejedje álggahit ja viiddidit ruvkedoaimma guovllu. Dalle registrerejedje muhtun dološ muittuid guovllus.

1950-logu rádjái atne Biedjovákkeguovllu boazoguohtoneanamin, bivdimii ja guolásteapmái. Mii eat leat dán rádjái dábuhan govaid dan áiggis, muhto mii háliidivččiimet govaid čájehan dihte makkárat ledje eatnamat dalle, ja boazodoalu ja eará doaimmat mat ledje guovllus. p> 1950:s bukte golbma boazosápmelačča geđggiid main lei veaikemálbma konsula Holmboe:ii Romssas, ja das dat de álggii. Son vuvddii daid viidáseappot buori haddái, ja de álggahuvvo iskamat ja geahččalandoaibma. Mis lea okta govva gos oaidnit ohcanbargguid 1950-logu loahpas, fievrredeami ja huksemiid 1960-logus. Mii háliidivččiimet eanet govaid dan áiggis.

Konsula Gudleif Holmboe lei vuosttaš olmmoš gii sihkkarastii vuoigatvuođaid Biedjovákki veaikemálbmii. Son lei maiddái skiipagoasttideaddji ja sus lei ee. jiekŋaáhpeskiipa “MS Isbjørn”. 1932:s vulggii amerihkkálaš Sutton bearaš bivdomátkái Svalbárdii dainna skiippain. Gurutbealde: Richard Sutton, Magdalena Sutton, Gudleif Holmboe ja Emmy Lou Sutton.
(Govva: Richard Sutton jr)		 Juo 1953:s lei Bolinden:is diehtu Biedjovákkeguovllu geologiija birra ja lei juo váldán máŋggaid iskosiid, muhto son ii ožžon norgga eiseválddiin lobi álggahit ruvkedoaimma dohko. Kártta lea tevdnen Felix Reinhold Tegengren, gii lei Boliden minerálaohcamiid teknihkkalaš jođiheaddji.
 Biedjovággi dan áiggis goas álggahedje málbmaiskamiid doppe. Govva lea árvideames govvejuvvon 1959:s.
(Govva: Widerøe / RiddoDuottarMuseat)		 Ovddit govva, mii lea čájáhusas Guovdageainnu gilišilljus, lea oassi ovtta stuorit govas ja dás oaidnit dan ollásiidda ja oassi lea tevdnejuvvon dasa.
(Govva: Widerøe / RiddoDuottarMuseat)
Diamántabohkan veaikemálmma ohcamis lea álggahuvvon.
(Govva: Johan M.K. Hætta)		 1950:s fievrrededje bráhkaid Álttás Biedjovággái ja atne daid orrunbráhkkan, boradanlatnjan ja divodanlatnjan bohkanvehkii. Govas oaidnit ovtta bráhka jođus duoddara badjel bulldozeriin.
(Govva: Inga Turi Hætta. Gáldu: Johan M.K. Hætta girji: Med godstog over vidda) 		Dás oaidnit Biedjovákkis muhtun dain bráhkain sajis. Ledje 15-20 olbmo geat bidje daid bajás.
(Govva: Johan M.K. Hætta)		 Stáhpemillu fievrrededje Biedjovággái ovdal go biilaluodda gárvánii. Dan fievrrededje guorbmebiillain Lulejus Guovdageidnui ja viidáseappot sierra reagain bulldozermašiinnain.
(Govva: Berit Karen Hermansen. Gáldu: Johan M.K. Hætta: Med godstog over vidda)




Ruovttoluotta Biedjovákkegovaid álgosiidui.