 Ii leat lohpi čuollát muoraid meahcis vaikko gos, ferte ohcat lobi ja FeFo njuolggadusaid mielde merket murrensaji.
(Foto: Svein Lund) |
Guovdageainnu meahcceguovddáš
Meahcásteapmi |
 Nuohttun Čuovžafestiválas 2014
(Foto: Svein Lund) |
Finnmárkku duoddaris leat orron olbmot duháhiid jagiid, ja sii leat eallán dainna maid luondu lea addán. Maiddái min áiggis lea bivdu, guolásteapmi, muoraid čuollan, duodjeávdnasiid čohkken, murjen ja eará luonddugeavaheapmi dehálaš stuora oassái álbmogii. Mii háliidit váldit ovdan muhtumiid dain árbevirolaš geavahanosiin ja čájehit mo dat leat ovdánan áiggiid mielde ja mo dat ain geavahuvvojit min áigge. Mii váldit maid fárrui muhtun ovdamearkkaid mo báikkálaš valljodagat maiddái sáhttet geavahuvvot eará ládje go dat mii lea leamaš dábálaš Guovdageainnus.
Guovdageainnu olbmuid meahcástallan lea eará go dat mii dárogillii gohčoduvvo friluftsliv. Lea vuohki mo rábidit buori ja dearvvašlaš biepmu, muorraávdnasiid maid sáhttá boaldit ja duodjeávdnasiid, seammás go maiddái lea vuoiŋŋasteapmi, astoáiggedoaibma ja luopmu beaivválaš barggus. Ollugiidda dat lea maid vuohki mo oažžut dietnasa guolásteami, bivddu, murjema ja murrema bokte, juogo vuovdimii dahje lonuheapmái. Meahcástallan fátmmasta buot daid doaimmaid mat leat dárbbašlaččat meahccevalljodaga ávkkástallamii, masa gullá reaidduid gárvvisteapmi, fievrrideapmi, lávu ceggen ja gárvvisteapmi, dolasteapmi ja sállaša gieđahallan. Meahcis orrun dagaha ahte máhttu, árbevierut ja giella bisuhuvvojit ja addojit nuppi bulvii.
Dárogillii daddjojuvvo fiske, jakt og fangst, ii ge leat oktasaš sátni mii gokčá daid. Sámegillii lea okta sátni mii gokčá buot dáid: bivdu. Sámi-dáru sátnegirjjis jorgaluvvo sátni bivdit ná: be, anmode; jage, jakte, fange, fiske; prøve å få, streve etter. Sáhttá dadjat ahte mii bivdit luonddu addit midjiide iežas valljodagas. Dien sánis lea mis dat suorggiduvvon substantiiva bivdi; en jeger, fanger, fisker. Gávdno dál maid sámi guolástan- ja bivdosearvi masa lea ge biddjon namman Bivdi. Sámegillii lea ge de lunddolaš oaidnit guolásteami ja bivddu oktasaččat, muhto mii leat goitge juohkán dan dieđu maid mii leat čohkken iešguđetge meahccevalljodaga ávkkástallamis, golmma váldooassái. Geahča liŋkka dán siiddu bajimusas.
Ovttas dainna go duoddarii lea dál álkit beassat olggobealde olbmuide ja maiddái iešguđetlágán stáhtalaš reguleremat, leat dagahan ahte lea váddáseabbo bisuhit dáid árbevieruid. Dan birra muitalii dalá Guovdageainnu meahcásteddjiid searvvi jođiheaddji Johan Henrik Buljo 2006:s:
Dalle go mun šadden bajás, de mii ávkkástalaimet meahci. Dát leai min ruoktu ja mii ániimet dan dego min iežamet opmodahkan. Ieš guđetge bearrašiin ledje duovdagat main sii ávkkástalle, – jeakkit, muorračuolahagat, jávrrit, niittut jnv. Dát riggodagaid juohkin leai dohkkehuvvon vierru min gaskkas, dát leai dego čálakeahtes láhka min servodagas. Min fievru leai heargi ja heasta.
De bohtet biilaluottat da daid mielde boahttigohte olggobealde olbmot geat gilvaledje minguin min meahci riggodagaid alde. Nu
báikki olbmot hoigasedje eret ja gárte mannat guhkkeliidda vel ožžo beaivválaš birgejumi. Dát dagahii min ain eanet fievrruid háldui ja muhtumat mis geavahišgohte omd. tráktora meahccevánddárdeapmái.
De bođii ođđa forskrifta mii rabai min meahci olgoriikkaolbmuide ja earáide, – 5 km rádji –, sii galge beassat ávkkástallat dain jekkiin ja jávrriin mat ovdal ledje min opmodagat. Nu fas báhkkehalaimet eret.
1978 bođii ođđa boazodoalloláhka. Dán lága bokte válde dáluolbmuid boazodoalu eret, ja dainna lágiin mii massiimet fievrru ja oasi birgejumis. Dár daguhii ahte olbmot oastigohte dán áigásaš fievrruid
Mohtorjohtolatláhka fas gieldá min doaimmahit dehálaš beliid min árbevirolaš beaivválaš birgejumis, namalassii meahcásteami. Ii han fievrruid haga buvttet guhkkelii go galgá fievrridit fatnasa, guollenelohiid, luopmániid jnv. Ná lea otná dilli.
Čájáhusas guliid ja guollebivddu birra
(Foto: Svein Lund)
Čájáhus šattuid birra, Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas.
(Foto: Svein Lund)
-Johttičájáhus dáid fáttáiguin: lottit/lodden, guolit/guolásteapmi ja šattuid geavaheapmi.
– - Kurssaid lágidan šattuid, rievssatbivddu gielaiguin ja nuohttuma birra.
Čájáhus bivddus ja guolásteamis, Elgå nasjonalparksenter, Engerdal i Hedmark.
(Foto: Svein Lund)
Guolástanneavvut ja -rusttegat mearrasámi museas, Builuovta, Unjárga
(Foto: Svein Lund)
– Lágiidit seminára Meahcásteami ja meahccehálddašeami birra.
- Čájehit bivdo- ja guolástanrusttegiid mat leat adnon báikkálaččat.
- Govaid čájehit meahcceávkkástallamis áiggiid mielde.
– Čájáhusa doallat mii muitala digaštallama luondduávkkástallama hárrái Guovdageainnus ja njuolggadusat mat gullet dasa.
Áigeguovdilis ovttasbargoguoimmit
– Sámi allaskuvla
– RiddoDuottarMuseat
– Sámi bivdo- ja meahcástansearvi
– Fefo
- Earát geain lea máhttu meahcceávkkástallamis Guovdageainnus, ovdal ja dál.
Girjjálašvuohta meahci ávkkástallamis obbalaččat
Arnesen, Tor og Jan Åge Riseth: Konfliktfyllda naturskyddsprocesser i Norge. Kapittel 4 i: Sandström, C., S. Hovik og E. I. Falleth. (red.): Omstridd natur. Trender och utmaningar i nordisk naturförvaltning. Borea, 2008.
Balto, Haldis: Dádjat meahcis! Davvi Girji 2009
Balto, Haldis: Vulgot meahccái! Davvi Girji 2006
Balto, Haldis: Dovdda čázadagaid! Davvi Girji 2013
Buljo, Johan Henrik:
Finnmárkkukommišuvdna – sin mandáhta ja min vuordámušat. Deanu birasvisttis, 29/10-08.
Buljo, Johan Henrik:
Ođasmuvvi ressurssaid birra. Fáddačoahkkin Finnmárkkuopmodat 01.11.06.
Buljo, Johan Henrik:
Áreála. Fáddáčoahkkin Finnmárkkuopmodat 19.10.06.
Buljo, Karen Marie Eira: Árbevirolaš máhttu ja oahpaheapmi. Boazoealáhusa nissonfiermádat, 2010
Buljo, Karen Marie Eira: Goađastallan ja luondduávdnasat. Sámediggi 2001
Guovdageainnu suohkan: Diehtojuohkingirjjáš Guovdageainnu suohkana (friddjasuohkana) meahcásteami birra. Guovdageainnu suohkan / Informasjonsbrosjyre om utmarksbruk i Guovdageainnu suohkan/Kautokeino kommune (frikommune). Kautokeino 1993
Hågvar, Geir: Den samiske rettsdannelse i indre Finnmark. Dieđut 2/2006.
Jebens, Otto:
Det rettshistoriske og folkerettslige grunnlag for eiendomsretten til grunnen i Indre Finnmark. Dieđut 2/2010
Keskitalo, Alf Isak: Guovdageainnu suohkangirji. Kautokeino sognebok. Guovdageainnu suohkan. Kautokeino kommune. 1998
NOU 1978: 18A og 18B. Bruken av Finnmarksvidda. Miljøverndepartementet. Universitetsforlaget,
NOU 1994:21 Bruk av land og vann i Finnmark i historisk perspektiv. Bakgrunnsmateriale for Samerettsutvalget
Prestbakmo, Hans: Bruken av utmarksressursene i Finnmark i dette århundret. Del III I: NOU 1994:21. Bruk av land og vann i Finnmark i historisk perspektiv. Statens forvaltningstjeneste, 1994
Riseth / Solbakken:
Naturbruk i Kautokeino i et kulturhistorisk lys. I: Utmark - tidsskrift for utmarksforskning 1/2010
Riseth / Solbakken / Kitti:
Meahcásteapmi Guovdageainnus / Naturbruk i Kautokeino. Fastboendes bruk av meahcci i Kautokeino kommune og konsekvenser ved etablering av naturvernområder. Samisk Høgskole. 2010.
Riseth, Jan Åge:
Can Traditional Knowledge Play a Significant Role in Nature Management? I: Porsanger / Guttorm (red.) “Working with Traditional Knowledge”. Diedut 2/2011.
Schanche, Audhild: Meahcci, den samiske utmarka. I: Svanhild Andersen (red.) Samiske landskap og Agenda 21. Dieđut 1/2002
Svanberg / Tunon (red): Samisk etnobiologi. Nya Doxa 2000
Vorren, Ørnulv: Bosetning og ressursutnytting under veidekulturen og dens differensiering. I: Finnmarksvidda – natur – kultur. NOU 1978:18A.
