Guovdageainnus gávdno ollu ruoná – vilges luonddugeađgi mii gohčoduvvo masikvarcihttan dahje fuchsihttakvarcihttan. Dan lea ohcan eanet dahje unnit njealji báikkis: Náránašas, Gaskabeaiváris, Riebanváris ja Ádjet guovllus.
Guovdageainnu meahcceguovddáš lea ráhkadan čájáhusa fuchsihttakvarcihtta roggamiid birra.
Eará minerálaroggamat
NGU iskame báktevuođu boagánvovnnain Suoidneleavššas. Dát ii leat njuolga minerálaohcan, muhto addá vuođđodieđu geologiija birra, mii maiddái lea ávkkalaš minerálaohcamis.
(Govva: NGU)
NGU ja ollu eará ruvkefitnodagat leat ollu jagiid juo iskan bávtti ja ohcan minerálaid dán suohkanis. Sii leat čuovvovaš vugiid geavahan:
– Elektromagnehtaš mihtidemiin girdis/helikopteris
– Elektromagnehtaš mihtidemiin go bávkalit metállaárppuin boagánvovnnas (dálvet)
– Go bovrejit meahccefievrruin
– Roggan – luovvosmássa goaivumiin, vai olahit nanu báktái.
Eai leat čohkkejuvvon makkárge dieđut dan birra makkár vahága diet ohcamat dagahit lundui, oanehit dahje guhkit áigái. Dan ferte dutkat.
Go ođđa minerálaláhka bođii 2010:s, de šattai álkit oažžut iskanlobi. Máŋga fitnodaga sihkkaraste guovlluid Guovdageainnus, ja eandalii kanadalaš fitnodat Dalradian oaččui lobi ohcat viiddus guovlluin suohkanis. Sii čađahedje muhtun iskkademiid, muhto celke vuoigatvuođaideaset eret 2-3 jagi maŋŋil. Kart fra NGU viser at det nå er svært lite igjen av områdene dekka av undersøkingstillatelser i Guovdageaidnu. Dat mearkkaša ahte vaikko gii sáhttá oastit iskanrivttiid, ja oažžut diehtevassii iskkademiid mat ovdal leat čađahuvvon.
Gáldut – Minerálaroggan
Andreassen, Reidun L: Altarapporten 1983: IV. Čavčo, den nordlige terrasse og myra. I: Alta-kraftverkene. Kulturhistoriske registreringer og utgravninger 1983, Tromura, Kulturhistorie nr.22
Brenna, Wenke: Gruvedrift i Biedjuvaggi : norsk distriktsutbygging i et samisk kjerneområde, 1967-76. UIO 1980
Helskog, Ericka; Innberetning om utgravninger ved Alta-Kautokeino-vassdraget 1974. Rapport i topografisk arkiv ved arkeologisk avdeling, Tromsø museum.
Helskog, Ericka; Finnmarksviddas forhistorie. Norges offentlige utredninger 1978:18
Helskog, Ericka og Knut Helskog: Arkeologiske undersøkelser 1972/73 i Altavassdraget, Finnmark. Rapport i topografisk arkiv ved arkeologisk avdeling, Tromsø museum.1973.
Helskog, Knut: Innberetninger om arkeologisk registrering på Finnmarksvidda 1976. Rapport i topografisk arkiv ved arkeologisk avdeling, Tromsø museum . 1978.
Hood, Bryan og Bjørnar Olsen: Virdnejavri 112. A Late Stone Age – Early Metal Period site from Interior Finnmark, North-Norway. Acta Archaeologica 58: . 1988.
Lund, Svein:
Gull, gråstein og grums 1 og 3. Davvi Girji 2015/2017
Filbma
Kringsjå: Bidjovagge gruver. NRK 1968
Gollegiisá – Skattkammeret. NRK 2013.
Gáldut geologalaš diliid birra, geahča Geologiija
Geaidnohuksen ja geaidnojohtolat
Boares geaidnu Mironis Mázii ii leat šat seamma buorre go okte lei.
(Foto: Basia Głowacka)
Ovdalaš áiggi ledje duoddariin ollu bálgát, maid earet eará boastaruktu geavahii. Dál leat báhcán savvon bálgát, mat muhtun báikkiide leat šaddan vuodjingeaidnun.
Gitta nuppi máilmmisoađi rádjái fievrrededje gálvvu Guovdageidnui juogo vácci, heargeráidduin, noađđeherggiin, heastasáhtuin ja fatnasiin.
1920:s bargagohte vuosttaš biilageainnuin Álttás Guovdageidnui, muhto dat ii šaddan gárvvis ovdal 1942:s. Biilageaidnu Gargias Beaskáđđasa badjel Biŋgesa bokte Mironii, lei rabas dušše geasset. Birrajagigeaidnu rahppui easka 1966:s, go bidje geainnu Hemmogiettis Mázii ja viidáseappot Suolovuopmái ja Silisávžži mielde Eibyi.1964:s gárvvistedje geainnu Supmii, ja moadde jagi maŋŋil Ákšomuotkái, ja 19?? Ávžái. 1968:s rahpe geainnu Biedjovággái. Dat galggai leat vuosttaš oassi geainnus mii galggai jotkojuvvot gitta Ráisii, muhto dat ii gárvvistuvvon goassege, ja go ruvkedoaibma heaittihuvvui, de dat ii leat šat riikageaidnu, muhto suohkangeaidnu. Biilageaidnu Kárášjohkii rahppojuvvui easka 1976:s. Dat mearkkašii ahte máŋga giláža, nugo Láhpoluoppal, Gárggoluoppal ja Šuoššjávri ožžo biilageainnu. Dan maŋŋil eai leat huksejuvvon šat biilageainnut Guovdageainnu suohkanis.
Mohtorjohtolat mehciin dálvesiivun
Buorit skuterluottat ja gievrras skohtermohtorat sáhttet fillet beare fárttain vuodjit, ja de sáhttá veaháš hejot geavvat, nugo dás. Sihke skohter ja skohtervuoddji bávččageigga
(Foto: Svein Lund)
Skohervuodjin gean váras? Thon Hoteallas Guovdageainnus besset sihke hoteallaguossit ja eará láiguhit skohtera ja vuodjit mehciin buot rabas skohterluottaid mielde.
(Foto: Svein Lund)
Vuosttaš mohtorfievru mii vujii Finnmárkku duoddariin, lei fránska boagánfievru mainna vudje Álttás Guovdageidnui ja viidáseappot Gárasavvonii 1929:s.
Gaskal 1945 ja 1975 fievrrededje dálvesiivun gálvvuid Álttá ja Guovdageainnu gaskka bulldoseriin ja reagaiguin, ja álggugeahčen 1950-logu álggii dábálaš snowmobiilla ruktu mii fievrredii olbmuid gaskal Guovdageainnu ja Álttá ja Kárášjoga.
Vuosttaš skuterat ihtigohte loahpageahčen 1950- logu ja 1960 háhke dadjat ja buot boazosámit ja meahcabeale ealáhusbargit skutera. Maŋit áiggiid oastigohte maiddái earát skuteriid, sihke muorrageaseheapmái, guollejávrriide vuodjimii ja tuvravuodjimiidda muđui.
Vuosttaš áiggi ii leat skohtervuodjin moktege regulerejuvvon lágain, muhto 1977:s bođii Mohtorjohtolatlága mehciid váras. Das daddjui ahte buot mohtorvuodjin mehciin gildojuvvo sihke geassesiivun ja dálvesiivun. Dušše boazodollui addui vuodjinlohpi, ja fásta rabas skohterluottaid mielde vuodjin Finnmárkkus ja Davvi-Romssas. Dasa lassin sáhtte suohkanat addit sierra vuodjinlobi ávkkálaš ja dárbbašlaš vuodjimiidda olggobealde skohterluottaid. Áiggiid čađa leamaš ollu nággu skohterluottaid ásaheami alde ja dan alde ahte mot sierravuodjinlobiid galgá gieđahallat.
Mohtorjohtolat bievlan
Njealjejuvllat ja jorri jođus Biedjovákki ruvkeguovlluin.
(Foto: Svein Lund)
Mohtorjohtolat mehciin bievlan ii leat leamaš mihkke ođđa áššiid maŋemus logiid jagiid. Čielgagdusas "Finnmarksvidda. Natur–Kultur",mii ilmmai 1978:s, čállojuvvo:"Go olmmoš lea johtimin geainnu mielde, de ii áut vajáldahttit daid ollu bálgáid ja tráktorluottaid mat orrot gođđojuvvon miehtá duoddariid, luottat ruossut doarrás gokko fal sáhttá beassat. Dieid luottaid oaidná earenoamáš bures guovddáš guovlluin Finnmárkku duoddariin gos leat unnán šattut ja eatnamis leat čuvges eanasorttat." Vuosttaš bievlavuoján lei tráktor, maid oste álggugeahčen1950-logu eanadollui. Tráktor geavahuvvui dállodoaluin viesu lahka, muhto váldojuvvui dađistaga atnui maiddái fievrun meahccelájuide, luomejekkiide, guollejávrriide ja murrenbáikkiide. Dábálaččat vudje boares heastagearroluottaid mielde. Diekkár vuodjin ii lean dalle moktege regulerejuvvon.
1980-logu rájes geavahišgohte boazodoalus 2-juvllagiid ja 4-juvllagiid (ATV) ja dađistaga geavahišgohte maiddái fásta ássit diekkár fievrruid. Boazodoallu geavaha bievlavuojániid eanas geasseorohagas, muhto maiddái čakčat jođidettiin. Go dálkkádagaid nuppástuvvan mielddisbuktá ahte čakčat lea unnit muohta, de lassána maid bievlavuodjin, danin go eai sáhte skuteriiguin vuodjit jođidettiin ja čohkkenbargguide.
Guovdageainnus leat muhtun rabas bievlavuodjinluottat. Dat ásahuvvojedje álggos dan váras vai báikkálaš olbmot besset ávkkástallat mehciin, muhto rahppojedje maŋŋil buohkaide.
Mohtorjohtolat jogaid ja jávrriid alde
Ii dáidán leat dákkát mohtorjohtolaga birra sáhka dalle go Mohtorjohtolatláhka mehciid ja čáziid várás mearriduvvui.
(Foto: Svein Lund)
Golmma mállet fatnasat mat geavahuvvojit Guovdageaineanus: Johkafanas, gummifanas ja kajáhkka.
(Foto: Svein Lund)
Suhkanfatnasat ja johkafatnasat leat čuđiid jagiid adnon Guovdageaineanus ja guollejávrriin. Muhtun moadde fatnasa leat ráhkaduvvon báikkálaččat, muhto eanas fatnasiid leat oastán eará báikkiin. Guhkes áiggi oste eanas fatnasiid Suomas.
Ovdalgo biilageaidnu gárvvistuvvui, de lei eatnu dehálaš johtolatgeaidnu sihke olbmuide ja mai gálvofievrredeapmái. Guovdageainnus Máze vulobeallái johte gesiid eanas eanu mielde.
Vuosttaš fanasmohtor bođii loahpageahčen 1920-logu.
Biedjovákki ruvkke huksenbargguid oktavuođas fievrrededje huksenávdnasiid stuora fatnasiiguin Goaskinnjavi buođu rájes Stuorajávrri mielde goasii gitta ruvkke rádjái.
Stuora guollejávrriin nugo Stuorajávrris, Vuorašjávrris geavahit máŋggas fatnasiid main lea mohtor.
2010:s ovddiduvvui plána ásahit álbmotmeahci Goahteluobbalii, ja máŋga stuorát luonddugáhttenguovllu mat gulle jekkiide ja čáhceeatnamiidda. Jus dat livčče čađahuvvon álgoplána mielde, de ii livčče lohpi vuodjit fatnasiin mas lea mohtor dakkár guollejávrriin mat livčče gullan suodjaluvvon guovlluide.
Maŋemus jagiid leat álgán ođđa mállet mohtorjohtolagain, namalassii skuteriiguin vuodjit čázis, sihke gilvvohallamiin ja maiddái go hárjehallat gilvohallamiidda. Dan leat digaštallan, danin go dien vuodjimis ii leat masage ávki, ja daningo ollu luondu billistuvvo go vudjet jávrriide gos hárjehallat diekkár gilvvuide. Diekkár vuodjin dagaha maid hui alla rieja mii sáhttá vuorjat elliid.
Guovdageainnu girdišillju lea dábálaččat juste seamma ávdin go dán govas.
(Foto: Svein Lund)
Guovdageainnus ii leat regulára girdijohtolat, muhto suohkanis lea girdiseaivunsadji maid ambulánsagirdit ja smávva girdit sáhtte geavahit, ja dat sáhttá maid geavahuvvot heahteseaivumiidda. Girdišillju lea 1200 m guhku ja das leat dušše sáttu man ala seivot.
Soahtefáŋggat huksejedje dán girdišilju Duiska girdisoahtevehkii 1942/43. Maŋŋel soađi ásahii norgga Áibmosuodjalus base Guovdageidnui ja de ráhkadedje girdisaji guhkibun ja buoridedje dan. De lei Twin Otter mii geavahii girdišilju Budejju váldostašuvnnas. 1970:s seaivvui 718- skvadrovdna vuosttaš ja áidna geardde jetjagergirdiin Guovdageainnu girdišilljui
Maŋŋel go Áibmosuodjalus heaittihuvvui, de leat báikkálaččat sávvan buoridit girdišilju dábálaš girdišilju standárdii. Seammaládje go eará smávit girdihámmanat Finnmárkkus. Avinor lea rehkenastán ahte dat boađášii máksit sullii 530 Mkr, ja ii oro leamen politihkalaš doarjja dien prošektii. Muhto suohkan lea bargamin oažžut girdišilju divoduvvot nu ahte ambulánsa- ja chartergirdit sáhttet dan geavahit.
Helikopterseaivunsajit: .... Helikopter geavahuvvo eanas gádjunbálvalusain ja ambulánsagirdimiidda. Helikopter lea maid muhtumin adnon bohccuid čohkkemii.
Priváhta smávva girdit leat adnojuvvon earet eará olbmuid sáhtostallamii ja gálvofievrredeapmái meahccejávrriide ja bivdobáikkiide. Suohkana ássiin leat X girdi. Dat leat eanas dakkár girdit maiguin seivot čáhcái.
Gáldut
Vistad, O.I. (red), Hagen, D. og Reitan, O. 2007. Effektar av motorferdsel i utmark på natur, folk og samfunn. Ein kunnskapsstatus. NINA Rapport 187
Bákteváris lea áiggiid čađa váldon ollu geađgi, mii eanas lea geavahuvvon huksehusaide eatnogáttis vai nanusmahttet eatnomiilliid.
(Foto: Svein Lund)
Boaronjárgga huksehusas lea álki oaidnit gos geađgi boahtá. Dát báktešládja lea erenoamáš Guovdageainnus, ja gávdno seakkes stábis mii lea 7 km guhkki ja manná Márkana čađa. Dušše Bákteváris sáhttá oaidnit dan geađggi. Dát baktešládja gohččoduvvo "guovdageaidnokonglomerahtta", ja dain lea amfibol, kvarca ja karbonahta. Dát huksehus lea ráhkaduvvon 1950-/1960-logus.
(Foto: Svein Lund)
Árrat 2000-logus bidjojuvvui geađggit nuorttabealde eatnogáddii Jámetmielli lahka. Dás geavahuvvui unnit geađggit go ovddeš huksehusain. Šaddá dalle unnit bargu, muhto ii soaitte nu bistevaš.
(Foto: Svein Lund)
Doppe gos eanut, nugo Guovdageaineatnu, golgá stuora luovusmássaid čađa, sáhttá šaddat erošuvdna, dahje eatnogáddi sáhttá gahččat etnui. dat sáhttá erenoamaáit dáhpahuvvat giđđadulvvis. Danin leat olbmot moadde čuođi jagi huksen elveforbygninger muhtin eanuide Norggas. Guovdageaineanus dat lea dahkkon unnimusat sullii jagi 1935 rájes. Eanaš huksehusaid leat ráhkadan NVE ovttas suohkaniin, ja lea báikkálaš olbmot geat leat dahkan barggu bávkalit bávtti, fievridit geđgiid ja hukset huksehusaid. Stuora oassi huksehusain Guovdageaieaneanu gáttis leat ráhkaduvvon "Guovdageainkonglomerahtas", Báktevári geađgeboatkkahagas. Muitaluvvo ahte 1950-logus muhtin áigodagain ledje gitta 12 heastta mat vudje geđggiid.
Oassi NVEa kárttas mii čájeha eatnohuksehusaid – Máze lahka
(Kart NVE)
Oassi NVEa kárttas mii čájeha eatnohuksehusaid – Márkana lahka
(Kart NVE)
NVE lea almmuhan kárttaid mat čájehit dovddus eatnohuksehusaid ja dieđuid dáid birra. Dát čájehit ahte Guovdageainnu suohkanis leat huksejuvvon huksehusaid eatnogáddái:
– Márkana lahka, gaskal Jávrehašmohki ja Govdavuohpenjárgga
– Máze lahka, gaskal Bádje-Máze ja Ruogonjárgga
Dasa lassin leat huksejuvvon moadde joga gáddái:
– Čábardasjogas, Soahtefielmmá lahka
– Hánnojogas, Márkanis.
NVE čállá Guovdageaineanu huksehusaid birra Márkana lahká:
Anlegg 7018 v Frank Juhls eiendom, ble bygget i 1977.
Anlegg 5012 v/ Nilo-Dallo ble bygget, ble bygget i 1954 -1955
Anlegg 1294 v/ Kirkestedet (rundt brua) Ble bygget i perioden 1935-1941, og reparert/vedlikeholdt årene 1969-1970
Anlegg 5001 v/Nerdgården og Alstad sykehjem hadde byggestart i 1954
Anlegg 5292 v/ Alstad hadde byggestart i 1959
Anlegg 5838 v/ Lunkenes ble bygget i perioden 1964-1968
Alle anleggene ble bygget av NVE i samarbeid med kommunen. Anleggene skulle sikre mot utgraving av finstoffer (erosjon). Det er kommunen som har ansvar med tilsyn og vedlikehold av anleggene.
Lea muhtumin váttis oaidnit namain gos dat lea, go NVE ii leat geavahan báikkálaš sámegiel báikenamaid, muhto buorre muddui dárogiel namaid mat eai gávdno kárttas eai ge geavahuvvo báikkálaččat.
Dasa lassin lea 2000-logus huksejuvvon Jámetmiellái, muhto dat ii leat vel mielde NVEa kárttain.
Gáldut – Eatnomilliid nanusmahtten
Bård Andersen: Flomsikring i 200 år. NVE 1996
http://nve.no
Dát skohteboagán orru veallán dás meahcis oalle guhká
(Foto: Svein Lund)
Jorbes suoidnespáppat plásttain lea nuoskideapmi sihke eanendoalus ja boazodoalus
(Foto: Svein Lund)
Nuoskkideapmi luonddus lea máilmmi stuorimus birasuhkadusaid gaskkas, ja dat guoská olles máibmái.
Sámi árbevieru mielde galge láhttet nu meahcis ahte báhce nu unnán luottat go vejolaš. Movt lea dál? Measta juohke sajis gos olbmot leat leamaš luonddus sáhttá gávdnat ruskkaid; plástaseahkat, bohtalat jna. Velá stuora biilabázahusaid sáhttá gávdnat meahcis.
Mis lea doaibmi ruskaviežžan ja bidjat ruskkaid iešguđet seahkaide. Muhtin sajiin čorgejit ruskkaid giđđat, muhto dat lea eanaš giliin ja luottaid guoras. Muhto ii oktage čohke ruskkaid meahcis.
Geat leat sivalaččat nuoskkideamis? Dat gal lea sihke turisttat ja báikkálaš olbmot, sihke fitnodagat ja eaŋkilolbmot, dálonat ja johttisámit. Ovdamearkkat: Gohttenbáikkit ealggabivvus, bohccuid biepmanbáikkit.
Go eará sisabahkken lea dohkkehuvvon eiseválddiin, de nuoskideapmi lea min buohkaid ovddasvástádus.
Mo sáhttá meahcceguovddáš veahkehit unnidit nuoskkideami?
Maid sáhttá suohkan ja skuvllat dahkat vai ráhkaduvvo unnit ruskkat ja ahte ruskkat gieđahallojuvvot buorebut?
Čájáhusas Biedjovákki ruvkkiid birra.
(Foto: Svein Lund)
Čájáhusas Álttá-stuimmi birra, Diehtosiiddas, Guovdageainnus, giđa 2018
(Foto: Svein Lund)
Ráhkadan čájáhusáid:
- Guovdageainnu-Álttá-čázadaga birra
– ruvkkiid ja ruvkeplánaid birra Biedjovákkis, Náránaččas ja Fálesnuoris
– Čájehan earáid johtti čájáhusaid Guovdageainnu-Álttá-čázadaga dulvadeami birra
Guovdageainnu dáiddárat leat govvidan luonddusisabahkkema maiddái suohkana radjiid olggobealde. Dá lea Máze-dáiddár Trygve Lund Guttormsena kommentára Snøhvit-huksemii ja spáiddarii mii lei Muolkkuin Hámmárfeasttas. Govva lea dáidačájáhusas Mázes 2007
(Foto: Svein Lund)
Hardangervidda nasjonalparksenter lea ráhkadan interaktiva kártta, mii čájeha mo Hardanger-duottar áiggiid čađa lea gillan ain eanet sisabahkkemiin; luottat, elfápmohuksen, barttat jna.
(Foto: Svein Lund)
– Čohkket vel leanet dieđuid ja ráhkadit čájáhusaid mat čájáhit luonddubilideami Guovdageainnus ja dasa gullevaš boazodoalloguovlluin, ja dáid váikkuhusaid lundui ja boazodollui.
– Lágidit digástallamiid ja seminaraid sisabahkkemiid birra.
Áigeguovddilis ovttasbargit
– Almmulaš hálddašeapmi, ee. NGU, NVE, Birasdirektorahtta
– Dutkanásahusat.
– RidduDuottarMuseat
– Boazodoallu, turistaealáhus ja meahcásteaddjit
– Birassearvvit.
