Sisabahkkemat Finnmárkku duoddariidda leat vuorjan olbmuid juo ollu jagiid. Dát plakáhtta ráhkaduvvui 1978:s.
(Sárgon: Arvid Sveen)

Mii áigut geahčadit earenoamážit čuovvovaš golbma sisabahkkenvuogi: fápmohuksemiid, ruvkedoaimmaid ja mohtorjohtolaga. Guovdageainnu boazodollui eai čuoze dušše dat elfápmohuksemat ja ruvkedoaimmat mat leat Guovdageainnu suohkana siskkobealde, muhto maiddái dat mat čađahuvvojit geasseguohtuneatnamiin ja johtolagain suohkanrájiid olggobealde. Danin leat mis dieđut maiddái dieid guovlluid sisabahkkemiid birra.

Čáhcefápmorusttegat

Finnmárkkuduoddariin leat elfápmostreaŋggat ruossut rássut.
(Sárgon: Máret Ánne Sara)

Finnmárkku ja Davvi-Romssa elfápmohuksema sáhka lea dán rádjái guoskan eanas čáhcefápmohuksen.

Vuosttaš čáhcefápmorusttet dáppe davvin huksejuvvui Hammerfestii 1891:s. Dat lei riikka stuorámus suohkanlaš elfápmorusttet. Dan maŋŋil leat huksejuvvon birrasii 15 stuorát dahje smávit čáhcefápmorusttega Finnmárkui, ja muhtun rusttegat daid suohkaniidda Davvi-Romssas mat gullet Oarje-Finnmárkku boazoguohtunguvlui.

Guovdageainnu suohkanis lea dušše okta čáhcefápmodoaibma, Čábardasjohka, muhto suohkanii čuohcá Álttájoga dulvadeapmi. Iešalddis Álttá elfápmorusttet ja buođđu leat jur olggobealde suohkanráji, muhto eanas oassi dulvaduvvon guovlluin lea Guovdageainnu suohkanráji siskkobealde.

Čábardasjoga čáhcefápmorusttet

Čábardasjoga čáhcefápmorusttega huksen álggugeahčen 1950-logu.
(Foto: Leif Haugen)

Čábardasjoga buođđu, 1985.
(Foto: NVE)

Čábardasjoga buođuin bargamin, 1985.
(Foto: NVE)

Stuorajávrri dulvadeapmi i lean jurddašuvvon addit čázi dušše Čábardasjoga čáhcefápmorusttegii. Dallego Industriijadepartemeanta attii lobi reguleret Stuorajávrri, de daddjui konsešuvdnaeavttuin ahte čázi galgá sáhttit dárbbu mielde Virdnejávrái ja Čávžui. Departemeanttas lei dalle juo jurdda dulvadit dán čázadaga Virdnejávrris bajásguvlui. Stuorajávrri dulvadeapmi dagaha ahte šattai álkit fievrredit ávdnasiid ja biergasiid Stuorajávrri mielde oba stuora fatnasiiguin, minerálaid ohcamii ja Biedjovákki ruvkkiid álggaheapmái. Dat ii dáidde leat áidna duogáš, muhto sáhttá leat oassi das.

Čábardasjoga čáhcefápmorusttet lei oalle unni ja huksejuvvui hui johtilit. Jurdda lei giddet dan dasto go stuorát čáhcefápmorusttet huksejuvvui seamma čázadahkii.

Ráhkaduvvon jávri billistii guliid gođđobáikkiid Goaskinnjavis (Gáldu: Bongo: Mus ledje bálgát). Dulvadeapmi dagahii ahte buorit várppit billašuvve nu ahte eai sáhttán šat suohpput nuohti buriide várppiide.

Guovdageainnu sáivaguollelávdegoddi čálii 1968:s raportta Sáivaguolástan Inspektevrii: "Stuorajávri. ... Ovdal go jávri dulvaduvvui jođihan dihte čázi Čábardasjoga vuolit oasi čáhcefápmorusttegii, de lávejedje ollu olbmot hui viššalit nuohttut Stuorajávrris – sáhtte leat gitta 10-12 nuohttefatnasa. Dulvadeami maŋŋil eai sáhttán šat geavahit nuohttunbáikkiid ja nuohttunguolásteapmi nogai."

Alta kraftverk

Čáhcefápmohuksen Oarje-Finnmárkku boazodoalloguovlluin

Goahteluovtta elfápmorusttega revrret eai leat áibbas čavdásat. Muhtun sajiin cirgu čáhci ja ráhkada dákkát jiekŋaskulptuvrraid.
(Foto: Svein Lund)

Elfápmorusttegat mat leat doaimmas
Áltá: Háhkastábba (1954), Mattisfoss (1993)
Hámmarfeasta: Hámmarfeasta (1947), Vuolit Borsi (1973), Bajit Borsi (1962)
Láhppi: Johka (Bergsfjord) (1959)
Ákŋoluokta: Goahteluokta (1950)
Návuotna: Čorrojávrrit (1990), Lássajávri (1977), Langdalselva/Guhkesvággejohka? (2013)
Gáivuotna: Guolašjohka (1971)
Omasvuotna: Lávkajohka (1982), Ivgobáhta (1980)
Ivgu: Guohccavuohppi (1952), Fastováhjohka/Tyttebærelva (2014)
Ráisa: Sihkajohka (1950)

Elfápmorusttegat maid leat hukseme
Gáivuotna: Nieidajohka/Trollvikelva (2013)

Lohpi addojuvvon
Áltá: Siivvarjohka (2013), Mánešjohka (2018)
Láhppi: Stuoravuonbahta (2015), Johka (Bergsfjord) (2017)
Návuotna: Skárttasjohka (2015), Valanelv (2013)
Ráisa: Kristianelva (2013), Gipmejohka (Nedre Tverrelva) (2011)
Gáivuotna: Nomedal (2013), Badjananjohka (2013), Vikeelva (2010), Gorsajohka (2010)
Ivgu: Unnavákkášjohka/Gjerdelva (2014),

Gieđahallame
Breivikbotn kraftverk – Ođasmahttin

Ohcan konsešuvnna, biehttaluvvon
Áltá: Áhkárvággejohka / Kjerringelva (2015), Storelva (2012), Nástejávri 2020
Hámmarfeasta: Indre Erdal (2015), Suolojohka/Korselva (2020),
Láhppi: Hamnaelva (2015)
Návuotna: Kjækanelva (2015)
Skiervá: Vittnes (2014)
Ráisa: Iselva (2013), Rotsundelva (2013), Lånivannet (2008), Øvre Tverrelva (2013), Tiemann (2013)
Gáivuotna: Sogeselva (2013), Melen (2013), Hanskejohka (2013)

Bissovaš suodjaleapmi luondduriggodatlága vuođul:
Guovdageaidnu: Guovdageaidnu-Áltá čázadat bajábealde dulvaduvvon guovllu
Áltá: Bávnnjajohka, Ráirujohka, Mielkejohka, Gávvajohka, Skirvejohka, Fállejohka, Dálbmávžžejohka
Hámmarfeasta: Riehpovuonjohka
Láhppi: Bártnavuonjohka
Návuotna: Buvrovuonjohka, Skálžžajohka, Návetjohka, Baðajohka, Báttárjohka Skjervøy: Nord-Rekvikelva
Ráisa: Stuoravuovddijohka, Ráiseatnu
Gáivuotna: Olmmáiváteatnu, Gearbbetjohka
Ivgu: Jægerelva, Goalsejohka, Botnelva (Strupskarelva), Vuosvátjohka

Čáhcefápmorusttegiid váikkuhusat lundui ja boazodollui.
NVE lea almmuhan juohke huksenáššái áššebáhpiriid. Doppe gávdná earet eará konsešuvdnaohcamiid ja gulaskuddancealkámušaid.
Muhtun FeFo čállosis lea seniorráđđeaddi Jon Meløy čállán makkár váikkuhusaid elfápmohuksemat dahká boazodollui.. Das gieđahallá earenoamážit váikkuhusaid mat gusket dáid báikkiide: Korselva ja Indre Erdal Hámmárfeasttas, Hamnaelva ja Tverrfjordelva Láhpis, Nástejávri ja Kjerringelv Álttás.

Mis eai leat dieđut dan birra makkár plánaiguin leat bargamin gos konsešuvdnaohcamušat eai vel leat sáddejuvvon.

Diehtogáldut čáhcefápmorusttegiid birra

Bieggafápmorusttegat

Kárttas oaidná daid guovlluid Romssas ja Finnmárkkus maid NVE dáhtošii rahpat bieggafápmorusttegiid.
(Kilde: https://www.harvestmagazine.no/pan)

Oarje-Finnmárkku boazodoalloguovlluide eai leat vel huksejuvvon bieggafápmorusttegiid, muhto Finnmárkku nuortaguovlluide leat ceggejuvvon njeallje bieggafápmorusttega. Dá lea okta dain, Gilivuonas.
(Foto: Svein Lund)

Dán rádjái leat eanemusat riddoguovlluin čađahuvvon ja plánejuvvon bieggafápmorusttegat. Bieggafápmohuksenplánat gusket ollu boazoorohagaid geasseguohtun eatnamiidda, main lea dálveguohtun Guovdageainnus.
Bieggafápmohuksen ii leat dán rádjái leamaš nu áigeguovdil Guovdageainnu suohkanis. Go NVE ráhkadii Našunála rámma bieggofápmohuksemiidda, de ledje álggos váldán mielde viiddis guovlluid Guovdageainnus, muhto dat eai lean mielde loahpalaš evttohusas. Dan sadjái leat váldán mielde viiddis guovlluid riddoguovlluid boazoguohtuneatnamiin.

Dás oaidná konsešuvdnaohcamiid meannudeami mat gusket bieggafápmorusttegiidda Oarje-Finnmárkku boazodoalloguovlluin.

Fápmorusttegat mat leat jođus
(Ii oktage čakčamánu 2020)

Fápmorusttegat huksejuvvomin
Akŋoluokta: Dutnjesvuotna (konsešuvdna addon 2013, huksen álggahuvvon 2018) Addon konsešuvdna
(Ii oktage eará.)

Meannudeamen 04.09.2020 rádjái
(Ii oktage Oarje-Finnmárkku boazodoalloguovlluin, máŋga Nuorta-Finnmárkkus)

Ohcan konsešuvnna, gessojuvvon
Hasvik: Sørøya (2013)

Ohcan konsešuvnna, hilgojuvvon
Hammerfest: Hammerfest (NVE hilgon2013)
Kvalsund: Fálesrášša (OED hilgon 2015), Kvalsund (NVE hilgon 2013)
Storfjord: Rieppi (NVE hilgon 2013)
Nordreisa: Maurneset (OED hilgon 2019)

Našunála rámma bieggafápmohuksemiidda
NVE evttohus lei gulaskuddamiin 2019:s. Dat rabai bieggafápmohuksemiid viiddis guvlui mii guoská osiide Porsáŋggu, Muosáid, Fálesnuori ja Hammerfeastta suohkaniin. Doppe leat ollu Guovdageainnu ja Kárášjoga boazoorohagaid geasseguohtumat. Plána oaččui nu stuora vuostálastimiid ahte ráđđehus heaittihii dan loahpas. Lea váttis diehtit makkár váikkuhusat das leat. Dál lea fas rahppojuvvon vejolašvuohta ohcat bieggafápmokonsešuvnna vaikko gosa.

Bieggafápmohuksemiid váikkuhusat lundui ja boazodollui.
NVE lea ráhkadan juohke huksenáššái áššebáhpiriid. Doppe gávdná earet eará konsešuvdnaohcamiid ja gulaskuddancealkámušaid. Muhtun FeFo čállosis lea seniorráđđeaddi Jon Meløy čállán makkár váikkuhusaid elfápmohuksemat dahká boazodollui. Das gieđahallá earenoamážit váikkuhusaid mat gusket Fálesráššii Fálesnuoris.
Ávjovárri luonddugáhttenlihttu čálii 2020:s raportta Bieggafápmu vai boazodoallu?

Mis eai leat dieđut dan birra makkár plánaiguin leat bargamin gos konsešuvdnaohcamušat eai vel leat sáddejuvvon.

Ruvkedoaibma

Minerálaroggan geađgeáiggis

Geađgeáiggi čearta-doddjohaga roggan, Gaskavuopmi (Melsvika) Álttás.
(Foto: Anne Karin Daniloff)

Boarráseamos minerálaroggan maid mii diehtit Guovdageainnus ja Finnmárkkus, lea dat ahte geavahedje geađggi roggamiidda geađgeáiggis. Geavahuvvojedje máŋggalágan minerálat ja báktešlájat bargoneavvun, nugo ráktu, kvarcihtta ja čearta.
Álttá-huksemiid roggamiin gávdne ollu diekkár geađgeneavvuid, sihke geaidnoguoras ja dan dan báikkis mii maŋŋil dulvaduvvui, Guovdageainnus lea earenoamáš dat go leat gávdnan asbeastta Virdnejávregáttis davábealde Máze. Die lea áidna guovlu Finnmárkkus gos asbeastta lea roggojuvvon, mii maŋŋil geavahuvvui keramihkas. Dat dáhpáhuvai gaskal 2000 ja 1000 jagi o. Kr.
Maiddái ollu eará báikkiin leat gávdnan geađgebargoneavvuid ja bázahusaid geađgeáiggis ja metállaáiggis. Earet eará Čuđejoganjálmmis Gárggoluobbala lahka ja Stuorajávregáttis. Muhtun bargoneavvut leat ráhkaduvvon báikkálaš geđggiin, earát fas ávdnasiin maid leat fievrredan mearragáttiin, earet eará chert geađgesortta Álttás ja Porsáŋggus

Gollebassan

Juo gaskkamuttus 1700-logu diehtit ahte leamaš gollebassan Finnmárkku duoddariin, muhto eanas golleohcat johkasáttuin ja eará luovosmássain leat leamaš Kárášjogas ja suomabealde. Guovdageainnus lea gal leamaš veaháš gollebassan, muhto hui heittot bohtosiin. Báktemeasttir Tellef Dahll ozai gollii Guovdageainnu-Álttá -čázadagas 1860-logus. Báikkálaš gollebassit geahččaledje ohcat golli 1930- logus. Okta sis lei Aslak Mikkelsen Tornensis, gii álggos ozai golli Kárášjogas/Deanus ja maŋŋil Guovdageainnus. Son galgá leat ohcan dáppe ovdalaš soađi ja gitta 1960-lohkui. Earát geat ohce golli luovosmássain Guovdageainnus leigga áltálaččaguovttos Peder Hauge ja Peder Ellila.

Aslak Mikkelsen Tornensis gollenroggan biergasiiguin
(Gova lea luoikan Isak I. Hætta)

Aslak Mikkelsen Tornensis iská leat go gollebihtát bassanbánnos
(Gova lea luoikan Isak I. Hætta)

Aslak Mikkelsen Tornensis gollebassamis
(Gova lea luoikan Isak I. Hætta)

Veaiki ja golli Biedjovakkis

Biedjovákki ruvkke visttiid gaikkodeamen, 1994.
(Foto: Guovdageainnu suohkan)

Biedjovákkis, Guovdageainnu ja Ráissa rádjeguovlluin leat guokte áigodaga leamaš veaike -ja golleroggamat, 1960 ja 1990 loguin.

Dien ruvkke historjá gávdno sierra kapihttalis; Fra Viddas gull til gull på Vidda girjjis Gull, gråstein og grums 1..

Mii leat čohkken govaid muitalussan Biedjovággi – ovdal ruvkke, ruvkkedoaimmaid áiggi ja maŋŋil ruvkedoaimmaid..

Luonddugeađgi

Luonddugeađggi roggan Gaskabeaiváris, álggus doaimmas.
(Foto: Guovdageainnu suohkan)

Ovdal go huksejuvvui álbma luodda ja šaldi, fievriduvvojedje geađggit gaskabottosaš luotta mielde Gievdneguikii, ja šadde ollu romes mearkkat eatnamii.
(Foto: Guovdageainnu suohkan)

Guovdageainnus gávdno ollu ruoná – vilges luonddugeađgi mii gohčoduvvo masikvarcihttan dahje fuchsihttakvarcihttan. Dan lea ohcan eanet dahje unnit njealji báikkis: Náránašas, Gaskabeaiváris, Riebanváris ja Ádjet guovllus.

Dien ruvkke historjá muitaluvvo Gull, gråstein og grums 3 girjji kapihttalis Náránaš – milliardeventyret som blei kommunalt underskot.

Guovdageainnu meahcceguovddáš lea ráhkadan čájáhusa fuchsihttakvarcihtta roggamiid birra.

Nussir

Bohccot guhtot plánejuvvon ruvkeguovllus.
(Foto: Marion Palmer)

Riehppovuotna, masa lea jurddašuvvon bálkkestit ruvkebázáhusaid.
(Foto: Svein Lund)

Finnmárkku Luondu ja Nuorat miellačájeheapmi olggobealde Stuoradikki, Oslos
(Foto: Svein Lund)

Nussir lea várri Fálesnuori suohkanis gosa Nussir ASA fitnodat lea badjel logi jagi juo viggan plánet veaikeruvkke. Ruvke šatta guovtti guvlui, Nussir várrái ja Gumpenjunnái, gos lea leamaš ruvkedoaibma ovdal. Goappešat guovllut leat Fieddara, orohat 22, guohtoneatnamat ja Fála, orohat 20 johtolatguovlu.

Guovdageainnu meahcceguovddáš lea ráhkadan čájáhusa mas oaidná Fálesnuori veaikeruvkke ja Nussir plánejuvvon ruvkke. Dáppe sáhtát lohkat Fálesnuori veaikeruvkedoaimmat ja Nussir-plánat 2015 rádjái.

Eará minerálaroggamat

NGU iskame báktevuođu boagánvovnnain Suoidneleavššas. Dát ii leat njuolga minerálaohcan, muhto addá vuođđodieđu geologiija birra, mii maiddái lea ávkkalaš minerálaohcamis.
(Govva: NGU)

NGU ja ollu eará ruvkefitnodagat leat ollu jagiid juo iskan bávtti ja ohcan minerálaid dán suohkanis. Sii leat čuovvovaš vugiid geavahan:
– Elektromagnehtaš mihtidemiin girdis/helikopteris
– Elektromagnehtaš mihtidemiin go bávkalit metállaárppuin boagánvovnnas (dálvet)
– Go bovrejit meahccefievrruin
– Roggan – luovvosmássa goaivumiin, vai olahit nanu báktái.
Eai leat čohkkejuvvon makkárge dieđut dan birra makkár vahága diet ohcamat dagahit lundui, oanehit dahje guhkit áigái. Dan ferte dutkat.

Go ođđa minerálaláhka bođii 2010:s, de šattai álkit oažžut iskanlobi. Máŋga fitnodaga sihkkaraste guovlluid Guovdageainnus, ja eandalii kanadalaš fitnodat Dalradian oaččui lobi ohcat viiddus guovlluin suohkanis. Sii čađahedje muhtun iskkademiid, muhto celke vuoigatvuođaideaset eret 2-3 jagi maŋŋil. Kart fra NGU viser at det nå er svært lite igjen av områdene dekka av undersøkingstillatelser i Guovdageaidnu. Dat mearkkaša ahte vaikko gii sáhttá oastit iskanrivttiid, ja oažžut diehtevassii iskkademiid mat ovdal leat čađahuvvon.

Gáldut – Minerálaroggan
Andreassen, Reidun L: Altarapporten 1983: IV. Čavčo, den nordlige terrasse og myra. I: Alta-kraftverkene. Kulturhistoriske registreringer og utgravninger 1983, Tromura, Kulturhistorie nr.22
Brenna, Wenke: Gruvedrift i Biedjuvaggi : norsk distriktsutbygging i et samisk kjerneområde, 1967-76. UIO 1980
Helskog, Ericka; Innberetning om utgravninger ved Alta-Kautokeino-vassdraget 1974. Rapport i topografisk arkiv ved arkeologisk avdeling, Tromsø museum.
Helskog, Ericka; Finnmarksviddas forhistorie. Norges offentlige utredninger 1978:18
Helskog, Ericka og Knut Helskog: Arkeologiske undersøkelser 1972/73 i Altavassdraget, Finnmark. Rapport i topografisk arkiv ved arkeologisk avdeling, Tromsø museum.1973.
Helskog, Knut: Innberetninger om arkeologisk registrering på Finnmarksvidda 1976. Rapport i topografisk arkiv ved arkeologisk avdeling, Tromsø museum . 1978.
Hood, Bryan og Bjørnar Olsen: Virdnejavri 112. A Late Stone Age – Early Metal Period site from Interior Finnmark, North-Norway. Acta Archaeologica 58: . 1988.
Lund, Svein: Gull, gråstein og grums 1 og 3. Davvi Girji 2015/2017

Filbma
Kringsjå: Bidjovagge gruver. NRK 1968
Gollegiisá – Skattkammeret. NRK 2013.

Gáldut geologalaš diliid birra, geahča Geologiija

Mohtorjohtolat

Geaidnohuksen ja geaidnojohtolat

Boares geaidnu Mironis Mázii ii leat šat seamma buorre go okte lei.
(Foto: Basia Głowacka)

Ovdalaš áiggi ledje duoddariin ollu bálgát, maid earet eará boastaruktu geavahii. Dál leat báhcán savvon bálgát, mat muhtun báikkiide leat šaddan vuodjingeaidnun. Gitta nuppi máilmmisoađi rádjái fievrrededje gálvvu Guovdageidnui juogo vácci, heargeráidduin, noađđeherggiin, heastasáhtuin ja fatnasiin.
1920:s bargagohte vuosttaš biilageainnuin Álttás Guovdageidnui, muhto dat ii šaddan gárvvis ovdal 1942:s. Biilageaidnu Gargias Beaskáđđasa badjel Biŋgesa bokte Mironii, lei rabas dušše geasset. Birrajagigeaidnu rahppui easka 1966:s, go bidje geainnu Hemmogiettis Mázii ja viidáseappot Suolovuopmái ja Silisávžži mielde Eibyi.1964:s gárvvistedje geainnu Supmii, ja moadde jagi maŋŋil Ákšomuotkái, ja 19?? Ávžái. 1968:s rahpe geainnu Biedjovággái. Dat galggai leat vuosttaš oassi geainnus mii galggai jotkojuvvot gitta Ráisii, muhto dat ii gárvvistuvvon goassege, ja go ruvkedoaibma heaittihuvvui, de dat ii leat šat riikageaidnu, muhto suohkangeaidnu. Biilageaidnu Kárášjohkii rahppojuvvui easka 1976:s. Dat mearkkašii ahte máŋga giláža, nugo Láhpoluoppal, Gárggoluoppal ja Šuoššjávri ožžo biilageainnu. Dan maŋŋil eai leat huksejuvvon šat biilageainnut Guovdageainnu suohkanis.

Mohtorjohtolat mehciin dálvesiivun

Buorit skuterluottat ja gievrras skohtermohtorat sáhttet fillet beare fárttain vuodjit, ja de sáhttá veaháš hejot geavvat, nugo dás. Sihke skohter ja skohtervuoddji bávččageigga
(Foto: Svein Lund)

Skohervuodjin gean váras? Thon Hoteallas Guovdageainnus besset sihke hoteallaguossit ja eará láiguhit skohtera ja vuodjit mehciin buot rabas skohterluottaid mielde.
(Foto: Svein Lund)

Vuosttaš mohtorfievru mii vujii Finnmárkku duoddariin, lei fránska boagánfievru mainna vudje Álttás Guovdageidnui ja viidáseappot Gárasavvonii 1929:s.
Gaskal 1945 ja 1975 fievrrededje dálvesiivun gálvvuid Álttá ja Guovdageainnu gaskka bulldoseriin ja reagaiguin, ja álggugeahčen 1950-logu álggii dábálaš snowmobiilla ruktu mii fievrredii olbmuid gaskal Guovdageainnu ja Álttá ja Kárášjoga.
Vuosttaš skuterat ihtigohte loahpageahčen 1950- logu ja 1960 háhke dadjat ja buot boazosámit ja meahcabeale ealáhusbargit skutera. Maŋit áiggiid oastigohte maiddái earát skuteriid, sihke muorrageaseheapmái, guollejávrriide vuodjimii ja tuvravuodjimiidda muđui.
Vuosttaš áiggi ii leat skohtervuodjin moktege regulerejuvvon lágain, muhto 1977:s bođii Mohtorjohtolatlága mehciid váras. Das daddjui ahte buot mohtorvuodjin mehciin gildojuvvo sihke geassesiivun ja dálvesiivun. Dušše boazodollui addui vuodjinlohpi, ja fásta rabas skohterluottaid mielde vuodjin Finnmárkkus ja Davvi-Romssas. Dasa lassin sáhtte suohkanat addit sierra vuodjinlobi ávkkálaš ja dárbbašlaš vuodjimiidda olggobealde skohterluottaid. Áiggiid čađa leamaš ollu nággu skohterluottaid ásaheami alde ja dan alde ahte mot sierravuodjinlobiid galgá gieđahallat.

Mohtorjohtolat bievlan

Njealjejuvllat ja jorri jođus Biedjovákki ruvkeguovlluin.
(Foto: Svein Lund)

Mohtorjohtolat mehciin bievlan ii leat leamaš mihkke ođđa áššiid maŋemus logiid jagiid. Čielgagdusas "Finnmarksvidda. Natur–Kultur",mii ilmmai 1978:s, čállojuvvo:"Go olmmoš lea johtimin geainnu mielde, de ii áut vajáldahttit daid ollu bálgáid ja tráktorluottaid mat orrot gođđojuvvon miehtá duoddariid, luottat ruossut doarrás gokko fal sáhttá beassat. Dieid luottaid oaidná earenoamáš bures guovddáš guovlluin Finnmárkku duoddariin gos leat unnán šattut ja eatnamis leat čuvges eanasorttat." Vuosttaš bievlavuoján lei tráktor, maid oste álggugeahčen1950-logu eanadollui. Tráktor geavahuvvui dállodoaluin viesu lahka, muhto váldojuvvui dađistaga atnui maiddái fievrun meahccelájuide, luomejekkiide, guollejávrriide ja murrenbáikkiide. Dábálaččat vudje boares heastagearroluottaid mielde. Diekkár vuodjin ii lean dalle moktege regulerejuvvon.

1980-logu rájes geavahišgohte boazodoalus 2-juvllagiid ja 4-juvllagiid (ATV) ja dađistaga geavahišgohte maiddái fásta ássit diekkár fievrruid. Boazodoallu geavaha bievlavuojániid eanas geasseorohagas, muhto maiddái čakčat jođidettiin. Go dálkkádagaid nuppástuvvan mielddisbuktá ahte čakčat lea unnit muohta, de lassána maid bievlavuodjin, danin go eai sáhte skuteriiguin vuodjit jođidettiin ja čohkkenbargguide.
Guovdageainnus leat muhtun rabas bievlavuodjinluottat. Dat ásahuvvojedje álggos dan váras vai báikkálaš olbmot besset ávkkástallat mehciin, muhto rahppojedje maŋŋil buohkaide.

Mohtorjohtolat jogaid ja jávrriid alde

Ii dáidán leat dákkát mohtorjohtolaga birra sáhka dalle go Mohtorjohtolatláhka mehciid ja čáziid várás mearriduvvui.
(Foto: Svein Lund)

Golmma mállet fatnasat mat geavahuvvojit Guovdageaineanus: Johkafanas, gummifanas ja kajáhkka.
(Foto: Svein Lund)

Suhkanfatnasat ja johkafatnasat leat čuđiid jagiid adnon Guovdageaineanus ja guollejávrriin. Muhtun moadde fatnasa leat ráhkaduvvon báikkálaččat, muhto eanas fatnasiid leat oastán eará báikkiin. Guhkes áiggi oste eanas fatnasiid Suomas.
Ovdalgo biilageaidnu gárvvistuvvui, de lei eatnu dehálaš johtolatgeaidnu sihke olbmuide ja mai gálvofievrredeapmái. Guovdageainnus Máze vulobeallái johte gesiid eanas eanu mielde.
Vuosttaš fanasmohtor bođii loahpageahčen 1920-logu.
Biedjovákki ruvkke huksenbargguid oktavuođas fievrrededje huksenávdnasiid stuora fatnasiiguin Goaskinnjavi buođu rájes Stuorajávrri mielde goasii gitta ruvkke rádjái.
Stuora guollejávrriin nugo Stuorajávrris, Vuorašjávrris geavahit máŋggas fatnasiid main lea mohtor.

2010:s ovddiduvvui plána ásahit álbmotmeahci Goahteluobbalii, ja máŋga stuorát luonddugáhttenguovllu mat gulle jekkiide ja čáhceeatnamiidda. Jus dat livčče čađahuvvon álgoplána mielde, de ii livčče lohpi vuodjit fatnasiin mas lea mohtor dakkár guollejávrriin mat livčče gullan suodjaluvvon guovlluide.

Maŋemus jagiid leat álgán ođđa mállet mohtorjohtolagain, namalassii skuteriiguin vuodjit čázis, sihke gilvvohallamiin ja maiddái go hárjehallat gilvohallamiidda. Dan leat digaštallan, danin go dien vuodjimis ii leat masage ávki, ja daningo ollu luondu billistuvvo go vudjet jávrriide gos hárjehallat diekkár gilvvuide. Diekkár vuodjin dagaha maid hui alla rieja mii sáhttá vuorjat elliid.

Mohtorjohtolat áimmus

Guovdageainnu girdišillju lea dábálaččat juste seamma ávdin go dán govas.
(Foto: Svein Lund)

Guovdageainnus ii leat regulára girdijohtolat, muhto suohkanis lea girdiseaivunsadji maid ambulánsagirdit ja smávva girdit sáhtte geavahit, ja dat sáhttá maid geavahuvvot heahteseaivumiidda. Girdišillju lea 1200 m guhku ja das leat dušše sáttu man ala seivot.
Soahtefáŋggat huksejedje dán girdišilju Duiska girdisoahtevehkii 1942/43. Maŋŋel soađi ásahii norgga Áibmosuodjalus base Guovdageidnui ja de ráhkadedje girdisaji guhkibun ja buoridedje dan. De lei Twin Otter mii geavahii girdišilju Budejju váldostašuvnnas. 1970:s seaivvui 718- skvadrovdna vuosttaš ja áidna geardde jetjagergirdiin Guovdageainnu girdišilljui
Maŋŋel go Áibmosuodjalus heaittihuvvui, de leat báikkálaččat sávvan buoridit girdišilju dábálaš girdišilju standárdii. Seammaládje go eará smávit girdihámmanat Finnmárkkus. Avinor lea rehkenastán ahte dat boađášii máksit sullii 530 Mkr, ja ii oro leamen politihkalaš doarjja dien prošektii. Muhto suohkan lea bargamin oažžut girdišilju divoduvvot nu ahte ambulánsa- ja chartergirdit sáhttet dan geavahit.
Helikopterseaivunsajit: .... Helikopter geavahuvvo eanas gádjunbálvalusain ja ambulánsagirdimiidda. Helikopter lea maid muhtumin adnon bohccuid čohkkemii. Priváhta smávva girdit leat adnojuvvon earet eará olbmuid sáhtostallamii ja gálvofievrredeapmái meahccejávrriide ja bivdobáikkiide. Suohkana ássiin leat X girdi. Dat leat eanas dakkár girdit maiguin seivot čáhcái.

Gáldut
Vistad, O.I. (red), Hagen, D. og Reitan, O. 2007. Effektar av motorferdsel i utmark på natur, folk og samfunn. Ein kunnskapsstatus. NINA Rapport 187

Eatnomilliid nanusmahtten

Bákteváris lea áiggiid čađa váldon ollu geađgi, mii eanas lea geavahuvvon huksehusaide eatnogáttis vai nanusmahttet eatnomiilliid.
(Foto: Svein Lund)

Boaronjárgga huksehusas lea álki oaidnit gos geađgi boahtá. Dát báktešládja lea erenoamáš Guovdageainnus, ja gávdno seakkes stábis mii lea 7 km guhkki ja manná Márkana čađa. Dušše Bákteváris sáhttá oaidnit dan geađggi. Dát baktešládja gohččoduvvo "guovdageaidnokonglomerahtta", ja dain lea amfibol, kvarca ja karbonahta. Dát huksehus lea ráhkaduvvon 1950-/1960-logus.
(Foto: Svein Lund)

Árrat 2000-logus bidjojuvvui geađggit nuorttabealde eatnogáddii Jámetmielli lahka. Dás geavahuvvui unnit geađggit go ovddeš huksehusain. Šaddá dalle unnit bargu, muhto ii soaitte nu bistevaš.
(Foto: Svein Lund)

Doppe gos eanut, nugo Guovdageaineatnu, golgá stuora luovusmássaid čađa, sáhttá šaddat erošuvdna, dahje eatnogáddi sáhttá gahččat etnui. dat sáhttá erenoamaáit dáhpahuvvat giđđadulvvis. Danin leat olbmot moadde čuođi jagi huksen nanusmahttemiid ollu eanuide Norggas. Guovdageaineanus dat lea dahkkon unnimusat sullii jagi 1935 rájes, 1999 rádjái. Oktiibuot leat sullii 7 km nanusmahttemat. Eatnasat leat Guovdageaineanus Márkana ja Máze lahka, muhto leat maiddái huksejuvvon Ávžejohkii, Hánnojohkii ja Čabardasjohkii. Eanaš huksehusaid leat ráhkadan NVE ovttas suohkaniin, ja lea báikkálaš olbmot geat leat dahkan barggu bávkalit bávtti, fievridit geđgiid ja hukset huksehusaid. Stuora oassi huksehusain Guovdageaieaneanu gáttis leat ráhkaduvvon "Guovdageainkonglomerahtas", Báktevári geađgeboatkkahagas. Muitaluvvo ahte 1950-logus muhtin áigodagain ledje gitta 12 heastta mat vudje geđggiid.

Oassi NVEa kárttas mii čájeha eatnohuksehusaid – Ávžžis
(Kart NVE)

Oassi NVEa kárttas mii čájeha eatnohuksehusaid – Máze lahka
(Kart NVE)

Oassi NVEa kárttas mii čájeha eatnohuksehusaid – Márkana lahka
(Kart NVE)

NVE lea almmuhan kárttaid mat čájehit dovddus eatnohuksehusaid ja dieđuid dáid birra. Dát čájehit ahte Guovdageainnu suohkanis leat huksejuvvon huksehusaid eatnogáddái:
– Márkana lahka, gaskal Jávrehašmohki ja Govdavuohpenjárgga
– Máze lahka, gaskal Bádje-Máze ja Ruogonjárgga
Dasa lassin leat huksejuvvon moadde joga gáddái:
– Čábardasjogas, Soahtefielmmá lahka
– Hánnojogas, Márkanis.

NVE čállá Guovdageaineanu huksehusaid birra Márkana lahká:
Anlegg 7018 v Frank Juhls eiendom, ble bygget i 1977.
Anlegg 5012 v/ Nilo-Dallo ble bygget, ble bygget i 1954 -1955
Anlegg 1294 v/ Kirkestedet (rundt brua) Ble bygget i perioden 1935-1941, og reparert/vedlikeholdt årene 1969-1970
Anlegg 5001 v/Nerdgården og Alstad sykehjem hadde byggestart i 1954
Anlegg 5292 v/ Alstad hadde byggestart i 1959
Anlegg 5838 v/ Lunkenes ble bygget i perioden 1964-1968
Alle anleggene ble bygget av NVE i samarbeid med kommunen. Anleggene skulle sikre mot utgraving av finstoffer (erosjon). Det er kommunen som har ansvar med tilsyn og vedlikehold av anleggene.

Lea muhtumin váttis oaidnit namain gos dat lea, go NVE ii leat geavahan báikkálaš sámegiel báikenamaid, muhto buorre muddui dárogiel namaid mat eai gávdno kárttas eai ge geavahuvvo báikkálaččat.

Maŋimus jagiid máŋggas leat oaidnán ahte eatnomilliid nanusmahttemis lea maiddái heajos bealit. Dál eai hálit hukset ođđa nanusmahttiid. Muhtin báikkiid, ee Álttás, Leat maiddái gáikon nanusmahttimiid vai eatnu galgá beassat golgat lunddolaččat. Guovdageainnus eai leat vel nanusmáhttimat gáikojuvvon .

Gáldut – Eatnomilliid nanusmahtten
Bård Andersen: Flomsikring i 200 år. NVE 1996
http://nve.no

Nuoskkideapmi

Dát skohteboagán orru veallán dás meahcis oalle guhká
(Foto: Svein Lund)

Jorbes suoidnespáppat plásttain lea nuoskideapmi sihke eanendoalus ja boazodoalus
(Foto: Svein Lund)

Nuoskkideapmi luonddus lea máilmmi stuorimus birasuhkadusaid gaskkas, ja dat guoská olles máibmái.
Sámi árbevieru mielde galge láhttet nu meahcis ahte báhce nu unnán luottat go vejolaš. Movt lea dál? Measta juohke sajis gos olbmot leat leamaš luonddus sáhttá gávdnat ruskkaid; plástaseahkat, bohtalat jna. Velá stuora biilabázahusaid sáhttá gávdnat meahcis.
Mis lea doaibmi ruskaviežžan ja bidjat ruskkaid iešguđet seahkaide. Muhtin sajiin čorgejit ruskkaid giđđat, muhto dat lea eanaš giliin ja luottaid guoras. Muhto ii oktage čohke ruskkaid meahcis.

Geat leat sivalaččat nuoskkideamis? Dat gal lea sihke turisttat ja báikkálaš olbmot, sihke fitnodagat ja eaŋkilolbmot, dálonat ja johttisámit. Ovdamearkkat: Gohttenbáikkit ealggabivvus, bohccuid biepmanbáikkit.
Go eará sisabahkken lea dohkkehuvvon eiseválddiin, de nuoskideapmi lea min buohkaid ovddasvástádus.
Mo sáhttá meahcceguovddáš veahkehit unnidit nuoskkideami?
Maid sáhttá suohkan ja skuvllat dahkat vai ráhkaduvvo unnit ruskkat ja ahte ruskkat gieđahallojuvvot buorebut?

Maid lea meahcceguovddáš dahkan?

Čájáhusas Biedjovákki ruvkkiid birra.
(Foto: Svein Lund)

Čájáhusas Álttá-stuimmi birra, Diehtosiiddas, Guovdageainnus, giđa 2018
(Foto: Svein Lund)

Ráhkadan čájáhusáid:
- Guovdageainnu-Álttá-čázadaga birra
– ruvkkiid ja ruvkeplánaid birra Biedjovákkis, Náránaččas ja Fálesnuoris
– Čájehan earáid johtti čájáhusaid Guovdageainnu-Álttá-čázadaga dulvadeami birra

Maid vel sáhttá meahcceguovddáš dahkat?

Guovdageainnu dáiddárat leat govvidan luonddusisabahkkema maiddái suohkana radjiid olggobealde. Dá lea Máze-dáiddár Trygve Lund Guttormsena kommentára Snøhvit-huksemii ja spáiddarii mii lei Muolkkuin Hámmárfeasttas. Govva lea dáidačájáhusas Mázes 2007
(Foto: Svein Lund)

Hardangervidda nasjonalparksenter lea ráhkadan interaktiva kártta, mii čájeha mo Hardanger-duottar áiggiid čađa lea gillan ain eanet sisabahkkemiin; luottat, elfápmohuksen, barttat jna.
(Foto: Svein Lund)

– Čohkket vel leanet dieđuid ja ráhkadit čájáhusaid mat čájáhit luonddubilideami Guovdageainnus ja dasa gullevaš boazodoalloguovlluin, ja dáid váikkuhusaid lundui ja boazodollui.
– Lágidit digástallamiid ja seminaraid sisabahkkemiid birra.

Áigeguovddilis ovttasbargit

– Almmulaš hálddašeapmi, ee. NGU, NVE, Birasdirektorahtta
– Dutkanásahusat.
– RidduDuottarMuseat
– Boazodoallu, turistaealáhus ja meahcásteaddjit
– Birassearvvit.