Álttá-ášši duopmostuoluin

Álttá-áššis gárte máŋga riekteášši, Álttá gielddarievttis gitta Alimusriektái.

Gažaldat dulvadeami lobálašvuođa birra ja buhtadus gillajeddjiide.
Ledje gal álgoálggos máŋga ášši maid dađistaga bidje oktii oktan áššin.
Luonddugáhttenlihttu stevdnii 20.06.1979 Álttá gielddariektái oažžut celkojuvvot gonagaslaš resolušuvnna dáhtonin 15.06.1979 lobiheapmin.

Stáhta čuoččuhii ahte Luonddugáhttenlihttu ii lean áššái njuolggobealálaš, ja danne ii lean sis riekti jođihit luonddubillistanáššiid riektái (áššečuoččaldahttingelbbolašvuohta). Dan fertii álggos čielggadit ovdal go sáhtte joatkit áššiin. Gielddariekti celkkii ahte Luonddugáhttenlihtus lei áššečuoččaldahttingelbbolašvuohta, muhto stáhta guoddalii lágamánneriektái ja maŋŋil Alimusriektái, gos eai váldán sin ášši vuhtii. Duopmu áššái bođii lágamánnerievttis 07.01.1980 ja Alimusrievttis fas 23.04.1980. Duomuin celkojuvvui ahte luonddugáhttenorganisašvunnain lea riekti ovddastit luonddu (eatnamiid) rievttis, ja dan rájes lea dat dáhpáhuvvan máŋgii.

Luonddugáhttenlihttu gáibidii 29.06.1979 lasáhusa áššái, dan ahte huksenbarggut galge bissehuvvot dassái go loahpalaš lágafámolaš duopmu dulvadanášši lobálašvuođa birra lei celkojuvvon. Dan gáibádusa loktejedje maid guoskevaš boazoorohagat 28.08.1979. Gielddariekti ii dohkkehan daid gáibádusaid 07.09.1979 ja ášši ii guoddaluvvon viidáseappot.

Stáhta loktii de árvvoštallanriekteášši oaččun dihte buhtadusa guoskevaš áššebeliin, geat dalle ledje dát:
- Alta Laksefiskeri Interessentskap
- Boazodoalloorohagat 1, 20, 21, 22, 23, 24, 25
- Máze gilisearvi
- Eananeaiggádat ja vuoigatvuođalaččat Álttás ja Mázes (oktiibuot 127)
Dát áššebealálaččat čuoččuhedje ahte dulvadeapmi lei lobiheapmi, ja danne ii sáhttán álggahit árvvoštallanášši ovdal go dat lei čielggaduvvon. Dat lei dat seammá gáibádus maid Luonddugáhttenlihttu lei ovddidan, ja lihttu searvvai ge danne áššái veahkeorgánan dan sadjái go ieš vuodjit sierra áššin. Maiddái Norgga Sámiid Riikasearvi, Norgga Boazosápmelaččaid Riikasearvi ja njeallje vuotnaguolásteaddji serve doarjjan ja veahkáhallin áššái. Oktiibuot ledje dáin áššebealálaččain njealje advokáhta.

Ášši jođihuvvui Álttá gielddarievttis, gos duopmu celkojuvvui 05.12.1980. Njealjis jienastedje vuostá ja golmmas dorjo duomu, gos celkojuvvui ahte árvvoštallan sáhtii ovddiduvvot, ja seammás mearridii buhtadussupmiid. Buhtadus guoskái eanas advokáhtaid áššegoluide, ja dušše boazodoallu galggai oaččut muhtun symbolalaš supmi. Buot áššebealit (muhto dušše 83:s eananeaiggádiin) guoddaledje ášši viidáseappot lágamánniriektái. Stáhta gáibidii ášši loktejuvvot njuolga Alimusriektái, masa Alimusrievtti guoddaluslávdegoddi mieđai. Norgga Sámiid Riikasearvi geassádii de áššis čájehan dihte vuostehágu dasa ahte go ášši ii jođihuvvon riektevuogádaga dábálaš geainnuid mielde. Sii oaivvildedje ahte Stáhta bággii duopmocealkima áššái farggamusat vai dulvadanbarggut sáhtte čađahuvvot. Danne eai lean ge nu stuora vuordámušat Alimusrievtti dupmui. Okta sis geat loktejedje jienaset áššái ovdal go duopmu celkojuvvui, lei boazodoalli Hans Ole Eira, Lákkonjárgga orohagas: Lea stáhta mii lea ohcan huksenlobi, lea stáhta mii addá huksenlobi ja lea stáhta mii dupme lea go stáhtas lohpi čađahit dan. Nu ahte jáhkán stáhta vuoitá.

Ledje gaskal 7000 ja 8000 siidu áššebáhpirat. Ášši jođihuvvui Alimusrievttis 32 beaivve, 03.11. gitta 18.12.1981 rádjái ja duopmu celkojuvvui 26.02.1982. Alimusrievtti duomus bođii ovdan ahte sii ledje ovttajienalaččat dohkkehan gonagaslaš resolušuvnna dulvadeami birra lobálaččan, ja ahte árvvoštallan danne sáhtii ovddiduvvot.

Luonddugáhttenlihttu lea almmuhan duomu sierra girjin. Dušše duopmu lea badjel 200 siiddu! Maŋŋil lea Ketil Lund, gii lei Luonddugáhttenlihttu advokáhtta, čállán čoahkkáigeasu áššis Myndighetens rolle i Altasaken (Eiseválddiid sadji Álttá-áššis) Oassi árvvoštallanáššis lei fárus Alimusrievtti duomus, muhto fertejit gal leamašan eanet árvvoštallamat earret dáid?

Ráŋggástanáššit vuostáleddjiide vuostá
Vuosttas vuostáleaddjit váldojuvvo gitta dalle go geahččaledje álggahit huksenbargguid 17.09.1979. Sullii 150 vuostáleaddji bissehedje 40 politiijabálvvá. 92 vuostáleaddji váldojuvvo gitta ja sáhkkohalle.
- Ođđajagimánu 14. beaivve 1981:s váldojuvvo sullii 800 vuostáleaddji gitta.
Eanet go 1000 vuostáleaddji ožžo sáhku, oktiibuot badjel 5 miljuvnna ruvnna. Máŋggas šadde maid háldogiddagassii čakčat 1981:s, dehe fertejedje butkkái (čohkkat) danne go eai lean máksán sáhkuid. Oktiibuot šadde goit 25 vuostáleaddji butkkái, ovtta beaivvi gitta 60 beaivái, eanas čohkkájedje 10-21 beaivvi.

Ásahuvvui sierra veahkkefoanda masa čohkkejedje ruđaid sidjiide geat ledje ožžon sáhkuid maid sii ieža eai nákcen máksit.

Álbmotakšuvnna jođiheaddjit šadde guovtte háve dikki ovdii.
Ráŋggástanášši Ruth Rye Josefsen, Tore Bongo ja Alfred Nilsen vuostá Stilla čohkkánakšuvnna čakčat 1979:s, Álttá gielddarievttis 03.–18.09.1981. Sii áššehuvvo heahtegádjumis, muhto Alimusriekti fámohuhttii dan 13.01.1981.

Njealjis jođiheddjiin - Tore Bongo, Per Flatberg, Alfred Nilsen ja Svein Suhr, dupmehalle njukčamánus 1983:s giktalusparagráfa mielde evttolaš čohkkámii (butkái) ja alla sáhkuide.

Gudnerihkkunášši politiijameasttira Henriksen vuostá
Álbmotákšuvdna loktii ášši politiijameasttira Einar Henriksen vuostá go lei čuožžuhan ahte Álbmotakšuvdna mávssii beaivebálkká vuosttaldeddjiide. Hámmerfeastta diggeriekti divttii čuožžuhusaid orrut ja dupmii Álbmotakšuvdnii buhtádusa ja áššegoluid gokčama. Ášši guoddaluvvui lágamánniriektái. Lágamánniriekti doalahii duomu eavttuid vuođul mat čielgasit dorjo dulvadeddjiid oainnuid ja ledje akšuvnnaid vuostá.

Ráŋggástanáššit bávkalanakšuvnna oktavuođas
Álbmotakšuvnna jođiheaddji Alfred Nilsen celkkii 27.02.1982 Alimusrievttiduomu birra ná: “Alimusrievttiduopmu sáhttá hárdit militántta joavkkuid”. Ja vuollel mánu maŋŋil, 21.03.1981, čađahuvvui akšuvdna Fállejoga šaldi vuostá. Niillas A. Somby ja John Reier Martinsen váldojuvvuiga gitta ja áššáskuhttojuvvuiga olmmošgoddinbuollinpáragráfa vuođul. Ášši Martinsena vuostá jođihuivvui lágamánnirievttis 21.031983 (Dommen) Niillas A. Somby dubmejuvvui xx.xx.1984 jagi giddagassii, mas 7 mánu lei evttolaš čohkkan giddagasas.

Álttágižžu – luonddugáhtten ja/dehe sámi ášši?

Romssa musea čájáhus Álttágižžu birra lea gaskkustuvvon nu go “Birasgažaldat – mii šattai eamiálbmotáššin”. Dat lea dábálaš oaidnu áššái, ja sáhttá leat duohta ahte gažaldagat sámi rivttiid birra dađistaga oaččui stuorit saji, muhto seammas lea dat menddo álkkes čilgehus. Dat lei sámi ášši álggus ja birasášši fas loahpas.

Dulvadanáigumušaid vuostálastin ii organiserejuvvon álggos vuos Álttás, muhto sámi gilis Mázes, maid Máze dulvadeami Akšuvdnalávdegoddi álggahii juo 1969/70:s. Čuoládagain, dehe dajaldagain nu go “Vi kom først” (Mii ásaimet vuosttažin deike) čalmmustahtte ahte sámit atne iežaset leat guovllu rievttalaš hálddašeaddjin, geain ii leat makkárge geatnegasvuohta diktit dáčča eiseválddiid sirdit sin guovllus eret. Álttás lei vuosttaš organiserejuvvon vuostálastin go Álttá-lávdegoddi vuođđuduvvui 1973:s. Guovdageainnulávdegoddi vuođđuduvvui dakka maŋŋil. Álttá-lávdegotti barggai vuosttažettiin dulvadanáigumušaiguin mat ledje Álttáeanu lussii, eatnamiidda ja eanageardái uhkádussan, ja ii sámeášši.

Go Álbmotakšuvdna vuođđuduvvui 1978:s ledje sámi áššit álggu rájes juo guovddáš oassi áššis. Ledje máŋga sápmelačča mielde stivrras olles áigge, ja Tore Bongo lei njunnožis.

Boazodollui guoskevaš váikkuhusat ledje dehálaš vuođđun vuostálasttiide ja árvvoštallanrievtti áššis. Boazosápmelaččat, geaidda dulvadeapmi čuozai, vuosttaldedje olles áigge, muhto sis ii lean nu buorre dilli oassálastit doaimmalaččat Álbmotakšuvnna doaimmaide ja akšuvnnaide.

Vuosttaš nealgudanakšuvnnain 1979: loktejuvvui ášši sámi bealli báikkálaš dásis prinsihppalaš dássái ja laktojuvvui vetorievtti gáibádusaide sisabáhkemiid dáfus ja ahte galggai ásahuvvot Sámediggi.

Álbmotakšuvnnas ledje muhtun miellahtut ja aktiivvalaš lahtut, ábaide Álttás, geat eai liikon ahte gižžu jorahuvvui sámi áššin.

Sámiid háddjaneapmi

Álttá-ášši lea maŋit áiggis muitaluvvon leat eandalii sámi áššin. Dat ii mearkkaš dan ahte buot sámit dorjo vuosttaldemiid ja akšuvnnaid.
–Ságat aviisa lei dalle “muttolaš” sámiid orgána, geain dávjá lei oktavuohta Bargiidbellodahkii. Aviisa bealuštii dulvadeami ja rohkkahii akšuvnnaid garrasit. Ságat aviissas lei lagas oktavuohta Sámi Álbmotlihttuin.
– Álttá-gižžu vuolde, miessemánus 1979:s, vuođđuduvvui Sámi Álbmotlihttu (SÁL) masa serve muhtumat geat guđđe NSR:a ja olbmot geat ovdal eai lean leamašan makkárge sámi politihkkalaš servviin. SÁL lei dulvadeami vuostá, muhto vuosttaldedje maiddái garrasit Stilla akšuvnnaid ja nu maid nealgudanakšuvnna.
– Boazodoalu bealis vuhtte tendeanssa miehtámiidda, earret eará danne go sii árvvoštalle ášši leat boazodoalloberoštumiid olggobealde. Nu guhká go lei sáhka dulvadit Joatkkajávrriid ja Iešjávrri de sii vuosttaldedje dan, muhto go dulvadanplánat unniduvvui guoskat dušše Guovdageainnu/Álttáeanu dulvadeapmái, de áigo máŋgasa miehtat daidda plánaide dainna jáhkuin ahte sii sihkkarastaše dan ahte eará dulvadeamit eai čađahuvvoše nugo Skáiddis, Fálesnuoris ja Návuonas.
– Guovdageainnu Sámiid Searvvis lei mearrádus áššis maid sáhttá dulkot dainnalágiin ahte sii dohkkehedje geahpeduvvon dulvadeami.
–Guovdageainnu suohkanstivrras, gos eatnasat ledje sápmelaččat, lei oppa áigge mealgadis unnitlohku geat dorjo dulvadeami.
– Álttá gielddarievtti eanetlogus, geat dohkkehedje dulvadeami, lei goittotge okta sápmelaš, Jon Viktor Aslaksen Deanus eret.

Nealgudeamit

Stilla politiijaakšuvnnaide lassin ledje nealgudanakšuvnnat Oslos eanemus drámahtalaš áššit Álttáeanu gižžu vuolde.

Vuosttaš nealgudanakšuvdna Stuoradikki olggobealde golggotmánu 8.- 15. beivviid 1979. Sii geat nealgudedje iežaset ledje Niillas Aslaksen Somby, Jorunn Eikjok, Synnøve Persen, Mikkel Anders Gaup, Nils Gaup, Ánte Gaup ja Ingar Boine. Jođiheaddji lei Mikkel Eira. Buohkat ledje Finnmárkku sápmelaččat.

Lávvu ceggejuvvui Stuoradikki olggobeallái rássegiettážii Eidsvolls Plassii ja reive gos gáibidedje bissehit Álttáeanu dulvadeami geigejuvvui stáhtaministtarii Odvar Nordli:ai ja stuoradikkepresidenttii Gutorm Hansenii.

Golggotmánu 12. beaivve 1979 deaividedje sullii 200 politiija ja nealgudeaddjit, geaid dorjo sullii 250 vuosttaldeaddji. Máŋggas váldojuvvo giddagassii. Ráđđehuskonferánssas golggotmánu 15. beaivve 1979:s nannejuvvo mearrádusat ahte huksenbarggut bissehuvvojit gaskaboddosaččat, ahte galge gulahallat guovllu boazosápmelaččaiguin ja ahte ráđđehus galggai buktit ođđa dieđáhusa Stuoradiggái mot dulvadanbarggut galge čađahuvvot. Nealgudanakšuvnna loahpahedje seamma beaivve.

12. oktober 1979 kom det til konfrontasjon mellom omtrent 200 politifolk og de sultestreikende med støtte av rundt 250 demonstranter. Mange av demonstrantene blei arrestert. Nubbe nealgudanakšuvdna fas lei Oslos 21.01.–25.02.1981:s. Dat álggahuvvui Oslo Risttalaš Studeanttalihku kantuvrrain ođđajagimánu 21. beaivve 1981. Das ledje mielde Ánte Gaup, Mikkel Eira, Mathis P. Sara, Per Ailo Bæhr ja Nils Magnus Tornensis.

Guovvamánu 7. beaivve 1981 válde 14 sámi nissona háldoset stáhtaministtara Gro Harlem Brundtland čoahkkinlanja, earret eará Ellen Marit Gaup Dunfjeld, Karen Maria Nango Sara (78 jagi) ja Ellen Kristina Saba (5 jahkásaš). Politiijat bidje nissoniid olggos nuppe beaivve.

Møterommet til statsminister Gro Harlem Brundtland ble okkupert av 14 samiske kvinner, deriblant Ellen Marit Gaup Dunfjeld, Karen Maria Nango Sara (78 år) og Ellen Kristina Saba (5 år), 7. februar 1981. Kvinnene ble fjernet av politiet neste dag. Guovttis nealgudeddjiin, Mathis Sara ja Per Ailo Bæhr, biddjuiga Diakonhjemmet buohcciviissui Oslos, ja golbmasa dolvo Ruŧŧii hehtten dihte bággoboraheami. Justiisadepartemeantta čállosa, gos bođii ovdan ahte sáhtte bággoborahit nealgudeddjiid, ledje nealgudeaddjit ožžon dihtosa veháš ovdalaš. Mikkel Eira biddjui buohcciviissui Stockholm:as go lei meanahuvvan iežas 30:at nealgudanbeaivve.

Nealgudanakšuvnnaid álggaheamit bohte áibbas eará birrasiin go Álbmotakšuvnna njunnožiin. Sihke dalle ja maŋŋil árvádalle ahte ledje go vuostemielat dáin birrasiin, ja muhtun Álbmotakšuvnna ovddeš njunuš olbmot leat maŋŋil cuiggodan nealgudeddjiid ja sin gáibádusaid. Akšuvnnaid vuolde ledje sii liikkáge eanet bálddalagaid go dan maid eatnasat dihte. Álbmotakšuvdna diđii ahte áigo álggahit nealgudanakšuvnnaid, ja Álbmotakšuvnna stivra doarjjui dan ollásiidda sihke politihkkalaččat ja ruđalaččat. Dat dattetge ii almmuhuvvon ahte Álbmotakšuvdna lei dorjon nealgudeddjiid ruđalaččat.

Vuosttaldeami goziheapmi

Áktivisttat geat vuosttaldedje Álttá-elfápmohuksema dovde máŋgii ahte politiijat sin vákšo. Gižžu vuolde biehttalii politiijameastir Einar Henriksen áŋgirit ahte ii čađahuvvon makkárge telefuvdnaguldaleapmi ja vákšun. Dán leat politiijat maŋit áiggi mieđihan ja dat lea dokumenterejuvvon earret eará Lund-kommišuvnna raporttas politihkalaš vákšuma birra Norggas. Dat čuoččuhuvvui maid ahte dát guoská sámi organisašuvnnaide ja ahte aktivistat leat vákšojuvvon 1960 álggu rájes.

Odd Mathis Hætta čállá Facebookas 09.08.2016: Ovdal 1950 asahii Norgga ráđđehus Politiijaid gozihanbálvalusa (POT) kommunisttaid ja sosialisttaid politihkalaš gozihemiid váras. 1950 viiddide prográmma gozihit eará joavkkuid maid, e.e politihkalaš aktiiva sápmelaččaid, jáhkkimis várjalit oarjemáilmmi ja pro amerihkálaš servodagaid. Eiseváldi biehttale buot, muhto veahážiid mielde bođi politihkalaš goziheapmi oidnosii.

Norgga militearapolitiija Oahpahusgirjjis “Trusselen – Forelesningshefte for sikkerhetstjeneste” čuoččui: “Sovjet lea sámiid našunála gálganlihkadusa duohken” (Dag og Tid. 17.04.1980), ja “KGB lea "Sami Ædnan" duohken” jeara eiseváldin (seamma aviisa). Dákkár lágan bajilčállagat ledje riika ja oaivegávpoga preassas/mediain (Aftenposten, Dabladet, VG).

1990-logus beassagohte vákšojuvvon olbmot ohcat lohkat iežaset “mappa”. Dieđán ahte máŋga sámi organisašuvnna olbmot ja sámi dáiddárat leat guhka gozihuvvon. Hætta muitala ahte son lei Álttá-stuimmiid oktavuođas jođiheaddji NRK/Sámerádios (1980-83) ja son lei dakkár “garra lobihis politihkalaš goziheami” vuolde. Son namuha ovdamearkka dihte ahte su vákšo 1961:as gitta 1990-logu gaskii.

Einar Einarsen, gii lei váldoáššemeannudeaddji Álttá-áššiin POT:as muitalii TV-ráiddus Brennpunktas; Mii aniimet teknihkalaš veahkkeneavvuid. Namalassii telefovdnaguldaleami maid diggi mearridii. Ja mii vieččaimet dieđuid doppe gos olbmot leat; -Mii čuovuimet ja geahčadeimmet olbmuin. Dalle leimmet oalle lahka muhtin vissis olbmuid, e.e. vuosttaldanvázzimiin ja čoahkkimiin. Dat mii lei earenoamáš miellagiddevaš lei diehtit gulahalletgo eahpideaddji olbmuiguin. De fuobmáimetge ahte sii gulahalle olgoriika organisašuvnnaiguin main ii lean nu ráfálaš ovddešáigi.

Maŋŋitáiggi lea beaggán ahte politiijain lei infiltratørat álbmotakšuvnnas, muhto ii leat almmuhuvvon geat dat ledje. Alfred Nilsen muitala girjjistis “Altakampen” ahte dan stuora politiijaakšuvnna vuolde mii lei Stillas ođđajagimánus 1981:s, ahte politiijat manne njuolga dohko gosa sii ledje čiehkan virjjiid čoavdaga. Dat duođaštii ahte dan leairras lei sis leamaš ageanta.

Vaikko politiijat vákšo garrasit de eai liikkáge nákcen oažžut dihtosii maid Álbmotakšuvnna njunnožat digaštalle siskkáldasat. Danne sii eai diehtán ollásiidda makkár strategiija sis lei. Jus livčče diehtán dan, de livčče sii sáhttán bissehit ollu dain doaimmain maid Álbmotakšuvdna jođihii. Nuppe bealis fas guldaledje Álbmotakšuvnna olbmot politiijaradio ja dihte ee. politiijaid suollemas bierggasvuorkkáid.
Álbmotakšuvnnas ledje dieđut badjel 60-70 vákšunolbmo birra, ja listtut makkár priváhta biillat sis ledje vai sii nákcejedje oaidnit goas dat adnojuvvojedje vákšumis. Fuomášuvvui maiddái ahte politiijat geahččaledje bidjat vákšunrusttegiid Álbmotakšuvnna kantuvrii. Álbmotakšuvnna ovddeš jođiheaddji muitalii ahte sii dihte visot dan maid politiijat barge, muhto politiijat dihte unnit Álbmotakšuvnna plánaid birra. Politiijat ledje bidjan geavle dusttehagaid doaresbeliide, gos politiijat fáktejedje vearjjuiguin. Sii lohke sin dárbbašit vearjju “guovžžaid ja akšunisttaid vuostá”.

Okta sis gean suollemasat guldaledje lei Yngve Bang. Sus ii lean alddis makkár guovddáš sadji akšuvnnaid dáfus, muhto son jugii arkiteaktakantuvrra ovtta Álbmotakšuvnna ovddeš jođiheddjiin, Kato Johansen:in. Bang váldojuvvui giddagassii ja sáddejuvvui Čáhcesullui dutkama vuollái. Álbmotakšuvdna nákcii oažžut dan dihtosii ja ráhkadii nu garra stuimmiid nu ahte politiijat fertejedje jorggihit ja vuojihit su fas ruoktot.

Suodjalusa sadji Álttá-giččus

Makkár sadji lei Suodjalusas Álttá-giččus? Dat ii boahtán ovdan medain dalle go dat dáhpáhuvai, muhto maŋŋil lea boahtán ovdan ahte 1981:s atne militeara biergasiid ja juo 1979:s ledje dan nalde ahte eai bidjan stuorit militeara joavkkuid guvlui.

Gažaldaga loktii stuoradiggeáirras Paul Chaffey (SG) ovdan gažaldahkan Stuoradikkis 04.03.1997:
“Mediaid dieđuid bokte boahtá ovdan ahte Suodjalus lei eanet seaguhuvvon Álttá-akšuvnnaide 1981:s go dat mii lea almmuhuvvon ovdal. Earret eará muitaluvvo ahte politiijat leat atnán Suodjalusa gulahallanrusttegiid ja militeara bargiid veahkkin. Viidáseappot lea boahtán ovdan ahte galget gávdnot šiehtadusat gaskal Suodjalusa ja politiijaid ahte sii sáhttet goabbáge atnit nuppiid rusttegiid ja bargiid. Sáhttá go suodjalusministar buktit ollislaš čilgehusa Suodjalusa searvama ja ovttasbarggu Álttá-akšuvnnaid vuolde, ja dan gii lei son gii dohkkehii atnit Suodjalusa bargiid ja rusttegiid dalle, ja maiddái muitalit ollislaččat makkár oppalaš ovttasbargošiehtadusat gávdnojit Suodjalusa ja politiija gaskka?”
Suodjalusministar Jørgen Kosmo vástidii 12.03.1997 ná:
"Vuođđolága § 99, nubbe lađas, gielda atnimis militeara fámuid stáhta ássiid vuostá, earret stuibmedili oktavuođas dehe dalle go dat lea čielgasit daddjojuvvon lágas. Suodjalus lea dábálaččat mihá várrogas searvat eará bargguide go daidda mat leat čielga suodjalusdoaimmat. Dat lei maid dilli dalle 1981:s Álttá-akšuvnnaid áigge. Dat ii lean gažaldat, dehe sáhka dalle bidjat militeara veagaid čoavdit ja doiammahit politiijaid váldobargguid, maid sii ledje geatnegahttojuvvon čađahit Álttá-vuostálastimiid oktavuođas. Muhto mun sáhtán baicca duođaštit ahte Suodjalus attii muhtun biergasiid politiijaide Álttá-akšuvnnaid oktavuođas. Justiisadepartemeanta háliidit luoikkahit biergasiid Suodjalusas, ja Suodjalusdepartemeanta politihkalaš jođiheaddjit gávnnahedje ahte luoikan lei sihke dohkálaš ja dárbbašlaš. Ráđđehus hálidii baicca čuovvut earenoamáš várrogaslinnjá ja ráddjet luoikamiid dušše dakkár áibbas dárbbašlaš doaimmaide.

Dan oanehis áigemeari siste, mii addojuvvo vástidit gažaldagaid čálalaččat, lean ožžon dihtosii ahte Suodjalus bijai johtui čuovvovaš doaimmaid:
- Janina sáhttofatnasis, mii lei Álttá kádjas, njulgejuvvui mearrakábel Altagård visttái. Fatnasa lei Justiisadepartemeanta láigohan orrunsadjin politiijavehkii. Ulbmil lei laktit fatnasa militeara gulahallanrusttegiidda mat ledje Altagård:as sihkkarastin dihte gulahallama gaskal Oslo ja Davvi-Norgga. Militeara bargit doaimmahedje dán rusttega.
- Suodjalus luoikkai gulahallanrusttegiid politiijaide. Rusttegiid hálddašedje politiijat ieža, go ledje Suodjalusas ožžon oahpu dasa.
- Suodjalus luoikkai maiddái mohtorfievrruid politiijaide. Boagánvuovnnat (bealtavuovnnat) sirdojuvvo álggos Siviilasuodjalussii, gos sii láhkkadedje daid neutrála ivdnái ja de sirde daid politiijaide. Mohtorfievrruid dibaštedje Suodjalusa bargit.
- Suodjalus luoikkái leairabiergasiid nu go tealttaid ja dálvesujiid politiijaide.
- Šuovosguolbana (Kvenvikmoen) Ruovttusuodjalusaleaira luikojuvvui politiijaide orrun- ja boradanbáikin.

Daid dieđuid vuođul maid dássážii lean ožžon, de ii čállojuvvon makkárge čálalaš šiehtadus Suodjalusa dávvirluoikamiid dáfus Álttá-eanu gičču vuolde.

Vuođđolága § 99 nuppi lađas ja dat ráddjehusat mat das leat Suodjalusa dáfus, guorahallojuvvo čiekŋalit. Justiisadepartemeantta ja Suodjalusdepartemeantta vuođđooaidnu lei ahte Suodjalusa dávvirluoikan ii rihkkon Vuođđolága § 99 nuppi lađđasa. Vuođđoláganjuolggadusat eai hehtte dan ahte militeara eiseválddit eai sáhte veahkehit politiijaid, ovdamearkka dihte fievrruiguin, orrun- ja boradanvejolašvuođaiguin, dikšumiin ja gulahallanrusttegiiguin.

Mii guoská gažaldagaide makkár oppalaš ovttasbargošiehtadusat gávdnojit gaskal Suodjalusa ja politiija, de ii leat Suodjalusa veahkki politiijaide dakkár ášši mii lea muddejuvvon oppalaččat lága vuođul. Ruovttusuodjaluslága § 13 dattetge eaktuda ahte Ruovttusuodjalus sáhttá veahkehit luondduroasuid dehe eará lihkohisvuođaid oktavuođas, nu go ee. dahke stuora giđđadulvvi vuolde mii lei Østlánddas 1995:s. Suodjalusa eará ovttadagat sáhttet maid dakkár diliin veahkehit. Dat lea maiddái nannejuvvon ruvdnaprinsaregentta resolušuvnnas čállon geassemánu 22. b. 1990 (politiijarávvehus) § 14-1, gos daddjo ahte politiija sáhttá bivdit veahki Suodjalusas luondduroasuid, gáddjumiid dehe sullasaš dilálašvuođain. Suodjalus sáhttá dasa lassin veahkehit politiijaid, lagat mearriduvvon njuolggadusaid mielde, searvat eastadit bávkkehemiid. Muđui lea Suodjalusdepartemeanta 1965:s mearridan, ovttasráđiid Justiisadepartemeanttain, rávvagiid militeara veahki birra politiijaide. Rávvagat gusket dušše veahki birra politiijaide várálaš vearredahkkiid ja miellabuhcciid ohcamiid ja giddagassii váldimiid diliin mii sáhttá čuohcat eará olbmuid heggii ja dearvvašvuhtii ja goas politiijain eai leat alddiineaset doarvái návccat čađahit daid. Rávvagat, mat dál leat dárkkisteami vuolde, muddejit danne áibbas eará diliid go dilli lei Álttá-gižžu vuolde. Eai gávdno ovttasbargošiehtadusat dehe rávvagat Suodjalusa veahki birra politiijaide mat gusket siviila jeagohisvuhtii, vuostálastimiidda ja nu ain.

Dieđut dasa, ahte gávdnojedje čielga plánat atnit militeara veagaid 1979:s bohte easka ovdan 2006:s girjjis Alta : kraftkampen som utfordret statens makt maid Lars M. Hjorthol čálii. Aftenposten aviisa čálii ná dalle:
"Ovtta operašuvdnarávvagis mii bođii Suodjalusa bajitkommandos golggotmánu 9. beaivve 1979:s čuožžu ahte politiijat galge áššái bidjat 500 olbmo, ja Suodjalus fas galgá veahkehit girdisáhtuin, háhkat fievrruid Álttá guovllus, doallat vearjogeatnegas soalddahiid sihkkarvuhtii ja fáktemii, addit dearvvašvuođaveahki, doallat gulahallanrusttegiid ja čađahit fuolahusa. Suodjalus galgá maid doallat 16 guorbmebiilla, guokte militearabusse, gávcci meahccebiilla, militearapolitiijabiilla, buohccibiilla ja guokte helikoptera.”

Ledje juo guhkás ollen ráhkkanemiin ja okta kompaniija Porsáŋggu Garnisonen:is lei gárvvis vuolgit Áltái go Thorvald Stoltenberg, gii aiddo lei álgán suodjalusministtarin, bissehii ášši ja oaččui garra digaštallamiid vuođul ráđđehusa jorggihit áššis. Su čilgehus lei ovddemusat dat, ahte go Suodjalus oassálasttii gižžui, de sáhtii dat geahnohuhttit Suodjalusa saji norgga álbmoga gaskkas.
https://www.nrk.no/dokumentar/timer-fra-a-sette-inn-soldater-1.7363550

Riikkaidgaskasaš ášši

Álttá-áššis eai beroštan dušše Norgga olbmot, muhto maiddái olbmot máŋgga eará riikkain. Ruoŧas ja Suomas serve sihke sámit ja luonddugáhttejeaddjit akšuvnnaide.
Mearrádusaid bokte vuosttaldedje máŋga riikkaidgaskasaš organisašuvnna dulvadeami, ja belohahkii dorjo akšuvnnaid:
- World Council of Indigenous Peoples (WCIP) goalmmát generálčoahkkaneapmi 27.04.-02.05.1981:s Canberras, Austrálias gáibidii ahte: "Norgga ráđđehus ja Stuoradiggi ferte ođđasit árvvoštallat mearrádusaset dulvadit Guovdageainnu/Álttá-čážádaga, go dál lea nammaduvvon lávdegoddi mii galgá čielggadit sámiid eananvuoigatvuođaid. Dulvadeapmi ferte bissehuvvot dassážii go dát lávdegoddi lea loahpahan barggus.”
- IWGIA
– IUCN (1978)

Dulvadeami doarjaleaddjit

Finnmárkku fylkkadiggi
Finnmárkku fylkesmánni
Finnmárkku fylkka olgostallanlávdegoddi
Finnmárkku Eananvuovdinkantuvra
Finnmárkku industriijasearvi
Finnmárkku eanandoallostivra (3 jiena 2 jiena vuostá)
Oarje-Finnmárkku sámefáldi (jus dušše dulvadedje Virdnejávrri)
Báktemeaštir
Bargiidbellodat
Olgešbellodat
Sámiid Álbmotlihttu
Ásahuvvojedje unnimus njealje vuosteakšuvnna Álttás: "Borgervernet" (Boargársuodjalus) (geassem. – golggotm. 1979), "Motaksjonen" (Vuosteakšuvdna) (čakčam.-golggotm. 1979), "Vern Om Demokratiet” (Sudje demokratiija) (1980) ja "Komiteen for Orden og Arbeid" (Skihka ja barggu komitea) (1981)

Go ráđđehus anii stáhtadoaimmahaga bágget čađahit dulvadeami, de ledje máŋga eaŋkilbargi sin doaimmahagas geat dorjo vuostáleddjiid, ja suollemas plánemat suđđe Álbmotakšuvdnii.
Eanas mediijat dorjo dulvadeami, sihke Finnmárkkus ja muđui riikkas.

Dulvadami vuosttaldeaddjit

Álttá suohkanstivra
Guovdageainnu suohkanstivra
Álttálávdegoddi
Álbmotakšuvdna
Álttá luossabivdoberošteddjiid searvi
Davviriikkaid Sámiráđđi
Norgga Sámiid Riikasearvi
Norgga Boazosápmelaččaid riikasearvi
Boazodoalu stáhtakonsuleanta
Stáhta luonddugáhttenráđđi ja Stáhta olgostallanráđđi (searvecealkámuš)
Fuođđo- ja sáivaguollebivddu direktoráhta stivra (3 jiena 2 jiena vuostá)
Finnmárkku fylkka luossa- ja sáivaguollelávdegoddi
Norgga Sámiráđđi
Luonddugáhttenlihttu
Noregs mållag
Norgga girječálliid searvi
Jernverksklubben, Mo i Rana/Muoffi
Guovddášbellodat (Áltá, Finnmárku)
Gurutbellodat
Risttalaš álbmotbellodat
Sosiálisttalaš Gurutbellodat
Norgga Kommunisttalaš bellodat
Bargiid Kommunistabellodat (m-l) / Rukses Válgalihttu

Álttá-gižžu lei vuosttaš lihttu gaskal biraslihkádusa ja sámi lihkádusa. Dat lei hearkkes lihttu, mii boatkanii maŋŋil. Na manne ii bistan? Muhtumat háliidedje háddjaneami, sihke siskkáldasat ja olggobealde. Go nealgudanakšuvnnaid boađus lei Sámi vuoigatvuođalávdegotti, Sámedikki ja Sámelága ásaheapmi, de eai čuovvolan šat buohkat. Máŋgasa sis geat vuosttaldedje Álttáeanu-dulvadeami leat maŋŋil vuosttaldišgoahtán sámiid vuoigatvuohtagáibádusaid.

Dulvadeami bohtosat

Dulvadeami bohtosiid sáhttá juohkit guovtti oassái:
– Elfápmorusttega huksema njuolggo váikkuhusat lundui ja ealáhusaide
– Elfápmohuksema politihkkalaš váikkuhusat.

Njuolggo váikkuhusat luonddubillistemiin

Elfápmodoaimmahat lea bávtti siste buođu lahka, mii lea huksejuvvon lulábeale Čávžžu rastá ávžži. Buođđu lea 125m alu betoŋgaseaidni.
– Čázádaga ja gorssa buđđon, Virdnejávri ja Látnjajávri. Dat buođđun dagahii jávrri mii ollá measta Mázii. Gazzalottit manahedje bessenguovlluid ja hárvenaš šattuid šaddanguovlluin e.e. davvegožot.
– Boazodoallu massii guohtuneatnamiid dulvadeami ja luoddahuksema dihte Stillas elfápmorusttegii.
– Luodda Stillas el-fápmodoaimmahahkii. Luotta dihte masse guohtuneatnamiid ja šattai eambbo johtolat mii muosehuhttá johtima – Goikadii eanu 2 km
– Luosa bajimus gođđosajit billahuvve.
– Čáhcejohtolat rievddai eanus.
– Elfápmodoaimmahaga bokte devde geđggiiguin lundui

Polihkalaš váikkuhusat

Elfápmohuksema váikkuhusat
Vuosttaldeamit máŋggaid birrasiin váikkuhedje dasa ahte dat viiddis ja stuora dulvadanplánat heaittihuvvo. Máze ii dulvaduvvon, Iešjávri ja Joatkkajávrrit eai leat regulerejuvvon, muhto suodjaluvvon agibeaivái. Álttá elfápmodoaimmahaga jođihannjuolggadusat leat maid heivehuvvon vai unnidit vahágiid, mii maid addá unnit elfápmobuvttadeami dan ektui mii livččii teknihkalaččat vejolaš.
Soaitá maid leat vejolaš ahte Álttáeanu dulvadeami gižžu dagahii dan ahte eará čáhcefápmoplánat Finnmárkkus heaittihuvvo, omd. Skáiddi- ja Fálesnuoričázádagaid dulvadeapmi. Maŋŋil Álttáeanu dulvadeami vásse goit muhtun logenáre jagi ovdal go fas elfápmohuksenplánat Finnmárkui loktejuvvui ovdan. Dalle evttohuvvo unnit čáhcefápmorusttegat ja bieggafápmorusttegat. Muhto dat ovddeš stuora ja viiddis plánejuvvon čáhcefápmohuksemat Oarje-Finnmárkkus ja Davvi-Romssas eai leat čađahuvvon.

Váikkuhusat sámi dihtomielalašvuhtii ja organiseremii
Álttá-gižžu lasihii beroštumi sámi kultuvrii, gillii ja historjái, sihke sámiid ja dáččaid gaskkas. Oallugat geain lei sámi duogáš ja orro dáruiduvvan guovlluin almmuhedje sámevuođaset, ja daddjojuvvui: "Dál riegádit rávis sápmelaččat juohke beaivve.” Dat mielddisbuvttii lassánan beroštumi searvat sámi organisašuvnnaide, ábaide NSR:ii ja stuorát beroštumi sámegiel- ja duodjekurssaide. Váikkuhusat stáhta sámepolitihkkii ja hálddašeapmái
Dulvadeami gižžu ja ábaide nealgudeaddjit Stuoradikki olggobealde váikkuhedje Sámi vuoigatvuođalávdegotti ásaheapmái 10.10.1980 ja Sámi kulturlávdegotti ásaheapmái 17.10.1980.
Sámi kulturlávdegoddi almmuhii golbma oassečielggadusa: NOU 1984:14 "Samisk kultur og utdanning" (Sámi kultuvra ja oahpahus), NOU 1985:24 "Videregående opplæring for samer" (Joatkkaoahppu sámiide) og NOU 1987:34 "Samisk kultur og utdanning” (Sámi kultuvra ja oahpahus – ovttaskas sektorat) De enkelte sektorer.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea almmuhan oallut vuođđomaterálaid ja addán golbma evttohusa:

1984: Sámiid riektedilli
Deháleamos boađus vuosttaš evttohusas lei Vuođđolága sámi paragráfa ja Láhka Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođaid birra (sámeláhka) j. 1988. Sámediggi ásahuvvui 1989:s. Sámedikki rahpamis ii namuhuvvon, ii Sámedikki iige stáhta bealis, mihkkege Álttáeanu-gičču ja Sámedikki ásaheami birra. Easkka 2002:s gudnejahtti Sámediggi Álttá-gičču veteránaid.

1997: Sámi kultuvrra luondduvuođđu
Maŋŋil dan nuppi evttohusa čuožžilii garra digaštallan mii bisttii máŋggaid jagiid. Ráđđehus hilggui hálddašanmodealla maid Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lei evttohan ja ráhkadahtii ođđasa. Dan ii dohkkehan Sámediggi, ja easkka maŋŋil ráđđádallamiid gaskal Stuoradikki, Sámedikki ja Finnmárkku fylkkadikki seanadedje oktasaš čovdosii maid Stuoradiggi mearridii 2015:s, nu gohčoduvvon Finnmárkkuláhka (Láhka riektediliid ja eatnamiid ja luondduvalljodagaid hálddašeami birra Finnmárkku fylkkas). Dat mearkkašii ahte Finnmárkkuopmodat (FeFo) galggai ásahuvvot, gosa sirdojuvvui Finnmárkku meahccehálddašeapmi mii ovdal lei Statsskog hálddus. FeFo stivrras leat golmmas nammaduvvon Fylkadikkis ja golmmas Sámedikkis. Ásahuvvui maid Finnmárkkukommišuvdna ja Meahcceduopmostuollu mat galget meannudit opmodat- ja geavahanvuoigatvuođaid gáibádusaid mat bohtet Finnmárkkuopmodahkii. Finnmárkku kommišuvdna meannuda ovtta guovllu ain hávalis ja lea sullii logi jagi bargguin easkka guorahallan vuollel beali Finnmárkku riektediliin.

2007: Ođđa sámi riekti
Goalmmát evttohus meannudii sámi vuoigatvuođaid Romssas ja Nordlánddas, ja vel muhtun prinsihppa gažaldagaid nu go lága bokte nannet Sámedikki ja norgga eiseválddiid ráđđadallamiid. Stuora oassi evttohusas ii leat vel politihkalaččat meannuduvvon, juosgo ráđđadallanortnet lei 2020:s fas nuppi gulaskuddamis.

Akšuvnnat mat eai čađahuvvon

Lassin akšuvnnaide mat čađahuvvojedje dulvadeami vuostá, digaštalle vuosttaldeaddjit maid eará akšuvnnaid ja akšuvdnavugiid. Muhtun dain plánain leat boahtán albmosii easkka maŋŋil.

Fossan šaldi bávkaleapmi
Fossan šaldi ii leat oassi huksehusluottas, muhto lea Doaresjoga šaldi, geainnus mii manná ráktogeađgečuohpahahkii ja Stilla “Nullpunktii”. Jus dan livčče bávkalan, de eai lean politiijat eaige earátge sáhttit vuodjit akšuvdnabáikái. Dan bávkaleami plánen lei juo 1979:s boahtán nu guhkás ahte ledje bidjan dynamihta šalddi vuollái. Dat muitaluvvui easkka dás NRK 2010:s. Plánat heaittihuvvo danne go ledje árvvoštallan ahte dakkár bávkaleapmi dušše livččii buktán ain eanet politiijaveagaid ja vejolaččat maiddái militeara veagaid dohko. Ášši fuomášii Bjarne Store Jakobsen. Navde ahte ledje sámi aktivisttat dan plána duohken ja Álbmotakšuvnna njunnožat eai árvideames diehtán maidege áššis.

Politiijafatnasa Janina vuoddjudeapmi
Go sáhttofanas Janina adnojuvvui ođđajagimánus 1981:s idjadanbáikin politiijaveagaide Álttás, ledje oalle čielga plánat bidjat bávkkanasaid fatnasa vuollái ja bávkalit daid nu ahte fanas vuojui kádja gurrii. Dán áššis ledje maid sámi aktivisttat geat galge čađahit plána, muhto ledje olgoriikalaččat geat galge háhkat daid biergasiid maid sii dárbbašedje bávkaleapmái. Bávkalanrusttegat maŋŋonedje ja eai joavdan Áltái ovdal go politiijaakšuvdna lei loahpahuvvon ja fanas guođđán Álttá. Dáid plánaid muitalii Niillas A. Somby girjjistis Gumppe diimmus 2016:s.

Oalggaspáppat girdišilljus
1980/81 jahkemolsumis digaštalle vuosttaldeaddjit Álttás doaimmaid mot sii sáhtte hitnardit girdiid, main ledje politiijaveagat, seaivumis girdišilljui. Okta plána lei bidjat, lebbet oalggaspáppaid dakko gokko girdit seivot, njoarrat bensiinna daid nala ja čáhkkehit daid. Plána birra muitaledje Álbmotakšuvdnii, mii hilggui dan.

Bulldozer-biila luotta nalde
Okta eará jurdda maid Álbmotakšuvdna hilggui lei giddet luotta Šuovošluovttas gitta Áltái boares bulldozer-biillain nu ahte politiijat, geat orro Šuovošguolbanis(Kvenvikmoen), eai beassan meattá.

Mediijat leat veháš árvádallan dan ahte makkár oktavuođat vuosttaldeddjiin ledje olgoriikkalaš organisašuvnnaiguin ja stáhtaiguin. NRK čuožžuhii 2010:s ahte “ekstrema sámi organisašuvnnat” ledje doallan čoahkkima Sovjetlihtu áirasiiguin ja plánen bávkalanakšuvnnaid. Geahča https://www.nrk.no/dokumentar/tilbod-hjelp-til-brosprengning-1.7363688
Min dieđuid mielde eai leat boahtán eanet dieđut dán ášši birra, ja ii oktage leat dupmehallon dehe ráŋggaštuvvon dákkár ovttasbarggu geažil.

Oasážat dulvadeami vuosttaldemiin.

Geahča sierra siiddu Kronologalaš historjá 1912–2020.

Gáldut Guovdageainnu-Álttá-čázádaga ja fápmohuksehusa birra

Prentejuvvon čállosat ja neahtta-čállosat

Aksjonene i Alta Hefte for Kritisk Jus. 1-1981. Rettspolitisk forening
Alm, Torbjørn: Flora og vegetasjon i utvalgte deler av Alta-Kautokeino vassdragets nedbørsfelt UIT 1990
Altabilder. Alta pictures. 12 års kamp for Alta-Kautokeinovassdraget. 12 years' struggle for The Alta-Kautokeino Watercourse. Pax, Oslo 1981
Alta-dommen Norges naturvernforbund, Universitetsforlaget. 1982
Altahøringen. Foredrag og diskusjoner fra Altahøringen 1981. Redigert av Christian W.R. Koren. Utgiver: Folkeaksjonen mot utbygging av Alta/Kautokeinovassdraget, Oslo 1981
Altamagasinet. Utgitt av Folkeaksjonen og Miljømagasinet. Alta-saken. Riksarkivets nettutstilling.
Altaposten: Artikkelserie om Altakampen januar-februar 2019:
18.01.2019: Hanne med dypdykk i betent Alta-konflikt. + Kampen for elva kostet mye (Alfred Nilsen)
25.01.2019: Dem tok litt av sjela mi (Svein Suhr, Per Flatberg)
01.02.2019: Det var som en liten krig i bygda. (Paul Sivertsen, Otto Erik Aas)
08.02.2019: Tiden var overmoden for oss samer (Jorunn Eikjok, Niillas Somby)
[Legge inn flere artikler her] Altavassdraget må vernes! Naturvernforbundet Altautbyggingen NVE – Statskraftverkene. 1979
Álaheaju-ášši – Sámeášši – eamiálbmotášši. Ottar 129. 1981
Álaheaju-duopmu Jårgalæddji 1983
Andenæs, Kristian: Misbruk av juss. Om myndighetenes politiserte juss i Alta-saken. I: Gjengset, Gunnar H. (red.): Samisk mot – norsk hovmod; Pax 1981
Anti, Anne Berit: 40 jagi vássán Áltá-Guovdageainnu stuimmiid rájes – Nealgudánakšuvdna-áviisa váikkuhii historjái. I: Sámi ođasmagaásiidna 24.2019
Anti, Anne Berit: Govat Máze demonstršuvnnain leat agibeaivái darvánan muitui / Mun ledjen journalistan Mázes ja nu suhtten ... I: Ávvir 28.08.2020.
Arnesen, G., Westergaard, K. B. & Aalerud, C. Handlingsplan for karplanter antatt truet av Alta – Kautokeino utbyggingen.
Basso, Thor Andreas: Innlandsbosetting i tidlig metalltid. En analyse med utgangspunkt i Virdnejávri 112. UIT 2007
Bjørklund, Ivar: Alta-Kautokeino utbyggingen og dens ringvirkninger for reindrift og samisk kultur. Antropolognytt 2(1980):3
Bjørklund, Ivar: Alta-saken, minoritetspolitikk og Det norske arbeiderparti. I: Samtiden nr. 3/1981
Bjørklund, Ivar: Altasaken - tredve år etter. Vin og viten; 2011-02-02
Bjørklund, Ivar: Altasaken, Bjartmar Gjerde og Oddmund Enoksen
Bjørklund, Ivar / Brantenberg, Terje: Samisk reindrift - norske inngrep : Om Altaelva, reindrift og samisk kultur. Universitetsforlaget 1981
Breien, Oscar: Ingen kraftkrise i Norge. Forbundet. 1978
Brekke, 0. & Selboe, R.: Fuglefaunaen i deler av det planlagte reguleringsområdet i Alta-vassdraget i Finnmark. - Foreløpig rapport. 1975.
Brostigen, Tor: Samer i plenen? : en normativ vurdering av sivil ulydighet i Alta-saken. 2003
Bær, Anders / Hætta, Ole K. / Villmo, Loyd: Skader og ulemper for reindriften ved en eventuell regulering og utbygging av Altaelva, Joat'kajav'rit med overføring av Tverrelva, samt Jiesjav'ri : utredning. Charta 79. Avis utgitt av Samisk aksjonsgruppe. Kom med 9 eller 10 nummer 1979-81.
Čávču. Blad utgitt av Folkeaksjonen. 12 nummer i tida 1979-82.
Dalland, Øystein: Finnmarksvidda - for hvem? : kraftutbyggingsspørsmålet Nord-Troms, Alta, Tana Naturvernforbundet 1973
Dalland, Øystein: Demningen – en Alta-saga. Davvi Media 1989
Dalland, Øystein: Altakrønike. Davvi Girji 1994
Dalland, Øystein: Varig vern av Alta-Kautokeinovassdraget: sju gode grunner til at Stortinget må behandle saka på nytt. Osloavdelinga av Folkeaksjonen mot utbygging av Alta/Kautokeinovassdraget.
Dalland, Øystein: Preservation of nature and local economic activity — Conflict or mutual interests? Norwegian examples I: Geoforum Volume 9, issue 1. 1978
Dalland, Øystein: The Alta case: Learning from the errors made in a human ecological conflict in Norway I: Geoforum Volume 9, issue 1. 1983.
Dalland, Øystein: The last big dam in Norway: Whose victory? I: Usher, Anne Danaya (red.);" Dams as Aid. A political anatomy on the nordic development thinking". Routledge, London 1996.
Dalland, Øystein (red): Mot vårløsning i Alta? Utgitt av verneinteresser i Alta og Masi med støtte av NNV og WWF. 1984
Differensiert forvaltning av Alta-Kautokeinovassdraget. Kautokeino og Alta kommuner. 1996.
Elvebakk, Arve. og Mølster, L. 1982: Foreløpig rapport til NVE angående botaniske undersøkelser i reguleringsområdet ved Alta-Kautokeino-vassdraget sommeren 1982. Polarflokken 1982 (2).
Elvebakk, Arve: En gjennomgang av vurderinger av botaniske forhold i sammenheng med Alta/Kautokeino-utbyggingen. Udatert, tidligst 1982. Funnet i Folkeaksjonens arkiv, Alta museum
Elvebakk, Arve: Flora og vegetasjon i utbyggingsområdet ved Alta/Kautokeino-vassdraget 1: Økologi, innvandringshistorie og bestandsstatus for masimjelt (Oxytropis deflexa ssp. norvegica). Tromura Naturvitenskap nr. 42 1984
Engelstad, Ericka: Innberetning om utgravninger ved Alta-Kautokeino-vassdraget 1974. UIT
Enoksen, Oddmund: Altautbygginga og de 21 rein. Nordnorsk debatt 21.10.2919
Finnmarksvidda – imnteresser og konflikter. Norsk journalistskole 1978
Enoksen, Oddmund: 40 år etter sultestreik og sivil ulydighet på sviktende grunnlag
Faugli, Per Einar (2012). Vann- og energiforvaltning – glimt fra NVEs historie. NVE-rapp. 2012:26.
Flatberg, Per: Alta – Makt og avmakt. I: Årbok for Norsk vegmuseum 2007.
Folkvord, Erling: Da norsk påtalemakt og rettsvesen sette standard for korleis ein skal behandla drap på ein sameaktivist. Kapittel i boka: Rødt! Millenium forlag 1988
Furset, O. J. Fangstgroper og ildsteder i Kautokeino kommune. Rapport fra forskningsutgraving 24. Juli –3. September 1994. 1995 UIT.
Fylkesmannen i Finnmark: Handlingsplan for fem karplanter antatt truet av utbyggingen av Alta-Kautokeino-vassdraget. 2011.
Gaup-Kaseka, Inger Kristina: Elle (87) lea demonstreren ja oađđán stádaministara kantuvrras iežas ruovttobáikki ovddas. Ávvir 28.08.2020
Gjengset, Gunnar H. (red.): Samisk mot – norsk hovmod; Pax 1981
Gjærevoll.Olav: Finnmarks flora og vegetasjon i relasjon til Altasaken. Skriftlig forklaring for retten, ikke publisert. Funnet i Folkeaksjonens arkiv, Alta museum
Gustavsen, John: Alta-aksjonen – en kamp for å overleve. I: Invandrare och minoriteter 4-1980. Gustavsen, John: Konflikt og identitet i Alta/Kautokeino. Norsk natur 17(1981)
Gustavsen, John: Samer tier ikke lenger; Egil Trohaugs Forlag 1980
Hagemann, A.: Bemærkninger om de i Alta forekommende vertebrater. Tromsø Museum Årshefte 1897
Hansen, Jan Ditlef / Pihlstrøm, Kjell: Stormen om Stilla. Egil Trohaugs Forlag 1981
Heggberget, Tor G.: Konsesjonsundersøkelser i Alta-Kautokeinovassdraget 1981-1983 : fisk. Trondheim 1984
Heitmann, Kari: Altaværingene og Alta-saken; hovedoppgave UIO 1984
Helgesen, Jan: Det internasjonale menneskerettsvernet - Dets betydning for norsk rett generelt og for Alta-Kautokeino-utbyggingen. I: Thuen, Trond (red): Samene - urbefolkning og minoritet. Universitetsforlaget, 1980.
Helskog, Ericka: Finnmarksviddas historie. Norges offentlige utredninger, 1978:18a.
Helskog, Knut: Stone Age Settlements Patterns in the Interior of North Norway. Arctic Anthropology XI. 1974
Henriksen, Haakon: Elva skal leve!1979
Henriksen, Isak Mathis: Forprosjekt for dokumentasjonssenter for Alta/Kautokeino-saken. RDM 2011.
Hillestad, Knut Ove: Alta kraftverk i landskapet = The Alta power plant and the landscape. NVE 1993
Hirsti, Reidar: Samisk fortid, nåtid og framtid; Gyldendal 1980
Hjorthol, Lars M.: Alta : kraftkampen som utfordret statens makt. Gyldendal 2006. (Bokanmeldelse: http://marxisme.no/anna-blix-2/?fbclid=IwAR3L8gj55ce-trBNXNl-5CTCrxBW88qMYudR9HlSN1Fr6dcEIqwNNKcRGNA)
Hofseth, Bjarne: Finmarkens fremtid. Kristiania 1920, s. 23.
Hofseth, Bjarne: Finnmarks framtid. Oslo 1945,
Hood, B.: Undersøkelse av steinalderboplass ved Aksujavri, Kautokeino kommune, Finnmark. Tromura kulturhistorie nr. 14.1988. Tromsø Museum
Hood, B og Olsen, Bjørnar: Virdnejávre 112. A Late Stone-Age – Early Metal Period site in Interior Finnmark, North-Norway. Acta Archaeologica 58.1988 Hood, B og Sommerseth, I.: Registreringsrapport Indre Finnmark 2010. Forskningsprosjektet “Landskapskunnskap og ressursforvaltning i Indre Troms og Finnmark 2500 f.Kr.-1000 e.Kr. UIT
Haagensen, Kjell / Midttun, Atle (red): Kraftutbygging, konflikt og aksjoner Universitetsforlaget 1984
I ord og toner. (Hefte med sanger og dikt om Altasaka) Folkeaksjonen. Ihlen, Øyvind: Rhetoric and Resources in Public Relations Strategies: A Rhetorical and Sociological Analysis of Two Conflicts over Energy and the Environment. UIO 2004
Innst. S.nr. 43 (1978-79): Om statsregulering av Altavassdraget i Finnmark fylke
Inst. S. 250 (1979-80): Om regjeringens arbeid med gjennomføringen av Stortingets vedtak om utbygging av Altavassdraget
Isaksen, Else Marie: Fotografier og kunst fra kampen mot utbyggingen av Alta-Kautokeino-vassdraget. I: Isaksen, Else Marie: Sametinget og kunsten 2014
Jakobsen, Bjarne Store: Sámi vuođđodedje Álttá dulvadeami vuostálastima. I: Sámi magasiidna 24-2020.
Jensen, Arne J.: Konsesjonsundersøkelser i Alta-Kautokeinovassdraget 1980-1983 : Plankton og drivfauna Trondheim, 1984
Kalstad, Johan Albert og Aarseth, Bjørn: Vassdragsreguleringer i samiske bosettingsområder. I: Møller (red): Nord-Norge. Natur og folk. Universitetsforlaget 1979
Karlsen, Leif Ernst: Alta - en omstridt kraftutbygging. I: Årbok for Norsk vegmuseum 2007.
Koren, Christian (red): Altahøringen. Foredrag og diskusjoner fra Altahøringen 1981. Folkeaksjonen.
Køber, Kjell: Alta-utbyggingen har mange sider – en oversikt 1981
Lund, Ketil: Myndighetenes rolle i Altasaken. I: Sandvik/Trana (red): I strid strøm og stille evjer. Per Flatberg 80 år. 2017
Magga, Ole Henrik: Altasaken i samisk perspektiv. I: Sandvik/Trana (red): I strid strøm og stille evjer. Per Flatberg 80 år. 2017
Martinsen, John Reier: Brua. Ei fengselsdagbok. Jårgalæddji 1983
Máze dokumentašuvdnaguovddáža referánsajoavku: Raporta – Máze dokumentašuvdnaguovddáža referánsajoavku. 2023

Melbye, Christian Fredrik: Vekst eller vern? Spørsmålet om utbygging av henholdsvis Veigvassdraget, Dagali-fallene og Altavassdraget i et komparativt perspektiv Masteroppgave i historie, UIO 2015 Meløy, Jon: Vurderinger av konsekvensene for reindrifta ved kraftverksutbygging. FeFo 2015
Michael, Ib: Snedronningen. Beretningen om Alta – et nulpunkt i Sameland; Tiderne skrifter 1981
Michelet, Jon: AKP-terror i Alta? I: Klassekampen 30.03.2003
Mikkelsen, Magnar: Masi. Norge, Cappelen 1971
Mikkelsen, Magnar: Elva skal leve, Cappelen 1980
Mikkelsen, Magnar: Proletarenes uttogsmarsj. Noen fakta og betraktninger om Finnmark Arbeiderpartis forhold til Alta-saka 1970-81. I: Gjengset, Gunnar H. (red.): Samisk mot – norsk hovmod; Pax 1981
Mikkelsen, Magnar: Sultestreik 1979 Klassekampen 09.11.1999
Minde, Henry: Urfolksoffensiv, folkerettsfokus og styringskrise: Kampen for en ny samepolitikk 1960–1990». I Bjørn Bjerkli og Per Selle (red.), Samer, makt og demokrati. Sametinget og den nye samiske offentligheten. Gyldendal akademisk 2003, s. 87–123
Minde, Henry: The Alta case: From the local to the global and back again. I: Cant Garth, Anaka Goodall and Justine Inns (red.), Discourses and Silences. Indigenious Peoples, Risks and Resistance. Department of Geography, University of Canterbury, Christchurch, 2005, s. 13–34.Alta kraftlag – I støtet – 1948–1998. Alta kraftag 1998.
Motmelding : Alta-Kautokeinovassdraget : motmelding til Stortingsmelding nr. 61-1979-80 "Om regjeringens arbeid med gjennomføringen av Stortingets vedtak om utbyggingen av Altavassdraget". Naturvernforbundet 1980
Mørkved, Brynhild: Alta-kraftverkene : kulturhistoriske registreringer og utgravninger 1983 UIT 1992
Nielsen, Jens Petter: Om Altaelva, laksefiske og Alta laksefiskeriinteressentskap. Årbok for Norsk Skogbruksmuseum Elverum 1986
Nilsen, Alfred: Alta-kampen – miljøkampens største folkereisning. Haldde 2019
Nilsen, Alfred: De kaller oss ekstremister. Foredrag på Landskonferanse, Folkeaksjonen mot utbygging av Alta/Kautokeino-vassdraget, 30.05.1981.
Nordeng m.fl.: Altaelva og altalaksen før og etter en regulering. Folkeaksjonen 1980 Norsk Journalistskole: Finnmarksvidda – interesser og konflikter. 1978 Næsje, Tor Fredrik: Altalaksen : kultur, kraftutbygging og livsmiljø Alta kommune 1998
Olje- og energidepartementet: Stortingsproposisjon nr. 107 (1977-78) Omstatsregulering av Altavassdraget i Finnmark fylke
Olsen, Bjørnar: Virdnejavri 106. En sein-keramisk boplass på Finnmarksvidda. Tromura kulturhistorie nr. 5. Tromsø Museum. 1985.
Olsen, Bjørnar: Bosetning og samfunn i Finnmarks forhistorie. Universitetsforlaget. 1994
Om regjeringens arbeid med gjennomføringen av Stortingets vedtak om utbygging av Altavassdraget. St.meld. nr. 61 (1979-80)
Osen, Knut: Alta-utbyggingen. En teknisk utredning. 1981
Paine, Robert: Dam a River, Damn a People?, Copenhagen: IWGIA, 1982
Parmann, Georg: Kampen om Alta – en trusel mot vårt demokrati? Dreyer 1980
Paule, Torbjørn: Natur- og miljøvern i Stortinget 1977-81. Hva representantene sa – og hva utfallet ble. Norsk natur 17(1981)
Ryvarden, Leif og Tømmeraas, Per J.: Alta-Kautokeino vassdraget. Universitetsforlaget. 1979.
Sanders, Douglas E.: Urbefolkningenes rettigheter og Alta-Kautokeino-utbyggingen. I: Thuen, Trond (red): Samene - urbefolkning og minoritet. Universitetsforlaget, 1980.
Sandvik, Alette og Trana, Kjartan (red.): I stri strøm og stille evjer. Per Flatberg 80 år. 2017.
Sekne, Ivar og Thue, Lars: Alta kraftverks historie
Simonsen, Povl: Alta –kraftverkene. Kulturhistoriske registreringer og utgravninger 1984-1987. Del A: Virdejávri nord. Tromura nr. 34. 2001
Simonsen, Povl: Alta-kraftverkene : kulturhistoriske registreringer og vernetiltak 1981 Tromura 1982
Simonsen, Povl: Altakraftverkene. Kulturhistoriske registreringer og utgravninger 1982. Tromura, Tromsø museum 1987
Simonsen, Povl: Alta–kraftverkene. Kulturhistoriske registreringer og utgravninger 1984-1987. Del A: Virdejávri nord. Tromura nr. 34. Tromsø Museum 2001.
Skandfer, M. Registreringsrapport Indre Finnmark 2011. . Forskningsprosjektet “Landskapskunnskap og ressursforvaltning i Indre Troms og Finnmark 2500 f.Kr.- 1000 e.Kr. UIT 2011
Solbakk, John Trygve: Álttá-Guovdageaineanu stuimmi birra. Kampen om Alta-Kautokeino-elva. Čálliidlágádus 2010
Somby, Niillas A.: Til den norske statsmaktens rett. Tale til retten 27.04.1985
Somby, Niillas A.: Gumppe diimmus. ABC company E-skuvla. 2016
Sommerseth, Ingrid: Fangstgroper og ildsteder i Indre Finnmark 2012. Arkeologisk graverapport. Forskningsprosjektet "Landskapskunnskap og ressursforvaltning i Indre Finnmark 2500 f.Kr-1000 e.Kr. UIT
Sommerseth, Ingrid: Čuđojoganjálbmi – en tidlig metalltidsboplass i Indre Finnmark - med spor etter opphold i eldre steinalder. UIT 2014.
Steen, A.: Masi – en samebygd. Bind VI av Samiske samlinger. Norsk folkemuseum, Universitetsforlaget. 1963.
Steigan, Pål: Kampen om Alta-Kautokeino. I: Steigan, Pål: En folkefiende. Aschehoug, 2013
Strann, Kerl Birger m.fl: Verdifulle naturtyper i Alta kommune. NINA Rapport 344. 2008
Strann, Kerl Birger m.fl: Verdifulle naturtyper i Kautokeino kommune. NINA Rapport 205. 2006
Tannvik, Kåre / Wisløff, Knut: "Intet nytt fra Alta" : dagbok fra Kautokeino og Alta i oktober 1981. Jårgalæddji 1981
Thue, Lars / Nilsen, Yngve: Statens kraft 3. Universitetsforlaget 2006.
Tonstad, Per Lars: Alta-Kautokeino-vassdraget. I: Tonstad, Per Lars: 50 anbefalte turer i Nord-Norge. Tun 2010
Tromsø museum: Sápmi – En nasjon blir tilSe emnene "Altautbyggingen" og "Altasaken som samesak"
Tufte, Thorbjørn: Alta er elva! : eventyret om en av verdens fineste lakseelver Grøndahl 1984
Tømmeraas, Per J.: Konsekvensundersøkelser på rovfugl og kråkefugl i Alta-Kautokeino- og Reisavassdragene. NTNU 2010
Tømmeraas, Per J.: Konsekvensundersøkelser på rovfugl og kråkefugl 1982-93 i forbindelse med kraftutbyggingen i Alta-Kautokeinovassdraget.Universitetet i Trondheim, Vitenskapsmuseet, Rapport Zoologisk Serie 1994-4.
Tømmeraas, Per J: Viltundersøkelser i Altavassdraget: oppsummering 1982–90 NINA
Tømmeraas, Per J: Viltundersøkelser i Altavassdraget : årsrapport 1984 Trondheim 1984
Tømmeraas Per J.: Artsliste for Alta-vassdraget Masi - Gargia. - Intern rapport til Miljøverndepartementet. 1974.
Tømmeraas, Per J.: Zoologi i utbyggingsområdet ved Vir'dnejav'ri i Alta - Kautokeinovassdraget. - Vår Fuglefauna 4. 1981.
Tømmeraas, Per J.: Falkenes reirbyggere. Utdrag fra rovfuglstudiene ved Alta - Kautokeino- og Reisavassdragene. I: Vår Fuglefauna 13 –1990.
Vassdragsregulering som miljøforstyrrende inngrep. Ottar 93-93, 1976.
Villmo, Loyd: Vassdragsreguleringene og reindriften. I: Ottar 93-93, 1976.
Zachariassen, Ketil: Nullpunktet – 40 år sidan Alta-saka. I: Syn og Segn 3-2019
Aabakken, R. & Myrberget, S.: Registreringer av fugler og pattedyr i det planlagte reguleringsområdet i Alta-vassdraget. DN Rapport. 62 1975.