Geađgi eksportta várás Gaskabeaivári geađgecuvkkohagas, 2014.
(Foto: Svein Lund)

Guovdageainnu meahcceguovddáš

Geologiija ja minerálat

Geađgi mas leat máŋga minerála Biedjovákki ránesbákterádjosis.
(Foto: Svein Lund)

Dihtet go dán Guovdageainnu geologiija birra?

– ahte Norgga boarraseamos bákti, measta 3 miljardda jagi boares, lea gávdnon Guovdageainnu suohkanis?
– ahte mis lea moadde miilla guhkosaš bákteloktaneapmi, mii bođii eanandoarggastusas 6000 jagi áigi?
– ahte ii oktage báikkis Norggas lea goivon nu ollu golli go Guovdageainnus?
– ahte mis lea hui erenoamáš ruoná bákti mii ii gávdno eará sajiin?
– ahte mis lea báktešládja mas lea namma suohkana mielde, "Guodageaidnokonglomerahtta"?
– ahte dáppe leat luovusmássat mat leat boarrásiid gaskkas Norggas, ollu boarráset go maŋimus jiekŋaáigi?

Dás sáhtát lohkat čuovvovaš fáttáin:
Mii lea geologiija – masa mii dárbbašit dan?
Nana bákti ja luovusmássat
Geologiija Finnmárkkus
Geologalaš suodjaleapmi Finnmárkkus
Geologiija Guovdageainnus
Geologalaš árbi Finnmárkkus ja Guovdageainnus
Meteorihtat Norggas ja Finnmárkkus
Minerálaohcamat ja ruvkedoaimmat Finnmárkkus
Minerálaohcamat ja ruvkedoaimmat Guovdageainnus
Maid lea luondduguovddáš bargan?
Maid sáhttá luondduguovddáš vel dahkat?

Mii lea geologiija – masa mii dárbbašit dan?

Mii oktavuođaid lea dán šattus ja geologiijas? Šaddu lea duottarbihkkarássi, mii erenoamážit šaddá guovlluin gos báktevuođus leat veaikeminerálat. Girona lahka gávdnui veaikegávnnus juste danne go ledje nu ollu dákkár šattut dan báikkis. Láhtengielas lea dán šattu namma Viscaria alpina, ja ruvke gohččoduvvui Viscaria. Dát veaháš goldnan duottarbihkkarássi šattai juste Biedjovákkis, áibbas ovddeš veaikeruvkke lahka.
(Foto: Svein Lund)

Ollugat jurddašit ahte geologiija lea ovddimusat ohcat árvvolaš minerálaid mat sáhttet leat vuođđun ruvkedoaimmaide. Muhto geologiija lea mealgat eanetge.

Geologiija lea oahppa das mo eana lea šaddan ja rievdan áiggiid čađa, mo eanaoasit leat sirdašuvvan, mo várrečielggit leat šaddan ja moallanan, mo minerálat ja báktešlájat leat šaddan ja nuppástuvvan.

Dáppe lea ovdamearka das mo oktageardánit sáhttá ovdanbuktit geologalaš historjjá, vižžojuvvon Gea Norvegica Geoparkas Telemárkkus/Vestfolddas. Sáhttitgo mii ráhkadit sullii seammalágan mas vuolggasadji lea Finnmárku?

Geologiija lea maid oahppu das makkár oktiibidjan ja iešvuođat leat daid stuorra luovusmássain mat leat earret eará Finnmárkku duoddaris, mo luondduhámit maid mii dovdat dál leat čuožžilan ja ovdánan, ja ain nuppástuvvet dađistaga.

Luonddu hápmašuvvamis ja kvartearageologiijas: Geahča maid siiddu "Eanadat ja dálkkádat"

Geologiija oahpahallamis sáhttit mii oahppat mo ovddeš eallit ja šattut leat addán vuođu báktešlájaide go ruovdemálbma, kálkageađgi, dolomihtta, márbmor ja koalla, olju ja gássa.

Geologalaš guorahallamat sáhttet muitalit bávtti ja luovusmássáid stabilitehta birra, uđasvára birra ja sihkkarvuođa birra go hukse tuneallaid.

Geologiija lea maid ávkkálaš reaidu áddet oktavuođa báktevuođu ja šaddogearddi gaskkas. Báktevuođđu váikkuha viehka muddui dasa makkár šattut dat šaddet ja ahtanuššet dihto báikkis, ja das ges lea stuorra mearkkašupmi ealliide mat ellet guohtunšattuin dego boazu, ealga ja sávza. Vuođđobávttis leat eanaš duvttahis báktešlájat mat addet vuođu buori jeagelšattuide ja dainna maid vejolašvuođaid dálveguohtumiidda.

Kambrosilurdásiin Oarje- ja Gaska-Finnmárkku rittus lea alla erošuvdna ja dat addá buori šaddanvejolašvuođa ruonás šattuide maid boazu guohtu geassit.

Muhtin šattut šaddet dušše dahje eanemusat doppe gos eatnamis lea ollu kálka, eará šattut šaddet doppe gos bávttis lea veaiki. Finnmárkku duoddaris lea áinnas riggáset vegetašuvdna doppe gos lea ruonágeađggit ja kálkageađgi go doppe gos lea granihtta, gneaisa ja kvarcihtta.


Nana bákti ja luovusmássat

Nana bákti sáhttá groavvásit juohkit golmma váldojovkui dan vuogi mielde mo lea šaddan:
• Magmáhtalaš dahje stirdunbáktešlájat leat šaddan go šolgon mássa eatnama siskkimusas lea stirdon. Lea vejolaš ahte lea stirdon eatnama alde, dego vulkána burgima maŋŋá, dahje eatnama siste (čiekŋalis báktešlájat).
• Sedimentára dahje guođđinbáktešlájat leat luovusmássat mat leat guđđojuvvon eatnamii dahje mearrabodnái ja guhkit áiggi leat deddojuvvon ja sementerejuvvon nana báktin, dego sáddogeađgi. Dáidda gullet maiddái geađggit mat leat šaddan go ovdahistorjjálaš eallit main leat kálkaskálččut, leat nuppástuvvan kálkageađgin.
• Metamorfea dahje nuppástuvvan geađgešlájat lea álgoálggus eruptiiva dahje sedimentára geađgešlájat mat leat leamašan nu garra deattus ja báhkkasis ahte dat leat nuppástuvvan áibbas eará hámiide go álggus ledje.

Luonddunávccat golahit álo bávtti ja rievdadit daid luovusmássan mii báhcá eatnamii dahje vuolgá čáhcádagaid fárrui meara guvlui. Ollu luovusmássat rittus ja vuotnaguovlluin leat dolvojuvvon dohko jiekŋaáiggis ja dan maŋŋá. Eará guovlluin riikkaid leat luovusmássat maŋimuš jiekŋaáiggis dahje ođđasit, muhto Finnmárkku duoddaris leat gávdnon luovusmássat mat leat birrasiid 200.000 jagi boarrásat. Eanaš osiid duoddaris gokčet luovusmássát mat leat unnit go mehter gitta logi mehtera assái, muhto eanemusat 40-50 mehtera johkalegiin.

Geologiija Finnmárkkus

Mii gávdnat buot golbma váldobáktešlája Finnmárkkus, ja buot šlájat leat leat leamaš vuođđun iešguđetge minerálaávkkástallamii. Váriid ahki Finnmárkkus molsašuvvá mealgadit. Muhtin fásta várit dáppe leat boarráseamos báktešlájain riikkas. Boarrásepmosat leat 2900 miljovnna jagi, ja nuoramusat mat leat oasit Kaledonialaš várrečielggis, leat 400 miljovnna jagi. Groavvásit daddjon leat Finnmárkku duoddaris ja Nuorta-Finnmárkkus vuođđobávttit mat leat eanet go 1500 miljovnna jagi boarrásat, ja de leat eanaš oasis Oarje- ja Gaska-Finnmárkkus ođđaset várit.


Riddoguovllu bávttit leat dávjjimusat beaivečuovggas, dahje leat dušše gokčojuvvon asehis eatnamiin. Fylkka siskkit oasit leat ovddimusat gokčojuvvon assás luovusmássain. Danne lea dávjá váttis beassat vulos ja njulgot guorahallat báktevuođu oktiibidjama. Stuorra oassi luovusmássain lea sáttu ja leaira, mat sisttisdollet stuorát dahje unnit geđggiid. Dát geađggit sáhttet leat geađgeáiggis sirdašuvvan guhkit gaskkaid, danne ii leat vejolaš ovttaskas geđggiin mearridit makkár báktešlájat leat fásta váris muhtin mehter min vuolde.

Davviriikkaid geologalaš váldosárgosiid kárta čájeha ahte goitge guhtta dan 13 váldokategoriijas gávdnojit Finnmárkkus.
(Govvádus: Wikipedia)

Sáhttá ráhkadit geologalaš kárttain eanet dahje unnit detáljaiguin nu ahte oažžu ovdan dan maid háliida čájehit. Dán kárttas čájehuvvo ahte eanaš oasis Guovdageainnus, Kárášjogas, Deanus ja Mátta-Várjjagis leat vuođđobávttit mat leat boarrásat go 1500 miljovnna jagi. Vuođđobákti lea maid osiin Álaheajus ja Fálesvuoris. Eará guovlluin fylkkas leat ođđaset báktešlájat, eanaš oassi dain leat oasit Kaledonialaš báktečielgečuožžileamis.
(Govvádus: Norsk Geologisk Forening)

Dán kárttas lea vuođđobákti juhkkojuvvon váldojoavkkuide, muhto kaledonialaš duvdingovččas čájehuvvo obbanaga. Sis-Finnmárkku vuođđobákti lea groavvásit daddjon guokte ruonágeađgeboahkána mat mannet máddin davás Guovdageainnu ja Kárášjoga čađa ja deaivvadit Porsáŋggus. Dáid gaskkas leat guovllut gos ovddimusat leat gneaisa (Jergul-gneaisa) ja áibbas oarjin (Ráiseatnu-gneaisa).
(Govvádus: Landet blir til, Norsk Geologisk Forening)

Geologalaš suodjaleapmi Finnmárkkus

Geologalaš gávdnosiin ja formašuvnnain lea muhtumin erenoamáš suodjaleapmi. Dát sáhttá guoskat sihke fásta bávttiide ja luovusmássaide. 1981 ráhkaduvvui suodjalanplána kvartearageologalaš gávdnosiidda Finnmárkkus. Dán vuođul ásahuvvojedje 12 suodjalanguovllu 1983.
Ávskárnjárgga luonddusuodjalanguovlu, Áltá
Djupvika luonddureserváhtta, Davvinjárga
Riehpovuona luonddumuitu, Fálesnuorri
Buollánguolbana luonddusuodjalanguovlu, Unjárga
Sandfjorden luonddusuodjalanguovlu, Bearralváhki
Rivnnji luonddusuodjalanguovlu, Bearralváhki
Sandfjordneset luonddureserváhtta, Báhcavuotna
Ytre Syltevika luonddureserváhtta, Báhcavuotna
Vuoksajávrri luonddusuodjalanguovlu, Várggát
Barvikmyran og Blodskytodden luonddureserváhtta, Várggát
Ovdaldasvárri luonddureserváhtta, Deatnu
Gárddajávrri luonddusuodjalanguovlu, Mátta-Várjjat

Leat maid eanet guovllut mat leat suodjaluvvon dán ovdal dahje dan maŋŋá, ovddimusat dáinna sivain ahte dain ledje erenoamáš geologalaš formašuvnnat. Daid gaskkas lea:
Roddenjárgga luonddureserváhtta, Porsáŋgu

Meteorihtat Norggas ja Finnmárkkus

Meteorihtat leat bázahusat unnit álbmegáhppálagain (asteroiidain) mat leat boahtán eatnanspáppa gravitašuvdnagieddái ja geassašuvvet eatnama guvlui. Máŋggat dain bullet atmosfearas ja bávkalit nu ahte gahččet eatnamii unnit bihttán. Meteorihtain leat máŋggalágan minerálat, muhtimiin lea ollu ruovdi ja eará metállat.

Máilmmis leat oktiibuot gávdnon sullii 800 meteorihta. 16 dain leat gávdnon Norggas. Finnmárkkus lea registrerejuvvon dušše okta meteorihtta. Dat gávdnui guovtti oasis Álttás 1902. Stuorát oassi mii dettii 75 kg gárttai Wienii Nuortariikkas, gos sahájuvvui bihtáide ja vuvdojuvvui miehta máilmmi. Stuorámus bihttá das lea vissa dál Luondduhistorjjálaš Museas Wienis. Nubbi oassi meteorihtas dettii dušše badjelaš kilo ja dan válddii vuos Bergen Musea, muhto dat lea 2005 rájes čájehuvvon Romssa Museas gos maid gávdno leikejuvvon málle olles dan stuorát meteorihttaoasis.

Meteorihtta mii gahčai Áltái 1902
(Naturhistorische museum, Wien)

Geologiija Guovdageainnus

Dás mii oaidnit ahte ruonágeađgeboahkánat Finnmárkku duoddaris maiddái leat máŋggat báktešlájat
(Govvádus: http://geo.ngu.no/kart/berggrunn)

Ruonágeađgeboahkániid čađa Finnmárkku duoddaris mannet nu gohčoduvvon čuohppanavádagat mat leat boahtán eanaloktanemiin áibbas dolin. Geologaid mielas lea stuorámus vejolašvuohta gávdnat golli daid avádagain, mat fas čájehuvvojit fiskes sárgáin.
(Govvádus: NGU: Minn sluttrapport 2015)

Dán kárttas čájehuvvo gos leat fásta bákti beaivečuovggas ja gos leat iešguđetlágan assáset luovusmássat.
(Govvádus: http://geo.ngu.no/kart/minkommune/?kommunenr=2011)

Eanaš bávttit Guovdageainnus lea vuođđobávttit, mat leat eanet go miljárdda jagi boarrásat. Dušše áibbas davvin lea okta guovlu mii gullá ođđaset Kaledonalaš báktečielgái, mii lea sullii 400-500 miljovnna jagi boaris. Guovdageainnu vuođđobávttis leat guokte váldooasi: Ruonageađgeboagán oarjin, mii lea 1700-2200 miljovnna jagi boares, ja Jergulgneisa nuortan, mii lea 2700-3000 milj. jagi.

Norgga boarraseamos bákti

Vuottašjávrri lahka, Gárgoluoppala ja Šuoššjávrri gaskkas, lea 184 mehtera vulos gávdnon Norgga boarraseamos bákti, mii lea sullii 2975 milj. jagi boares. Dan lea NGU dutkit gávdnan 2015:s.

Norgga boarraseamos bávtti bovreniskosa látnjan
(Foto: NGU)

Norgga boarraseamos bávtti bovreniskosa šliipejuvvon
(Foto: NGU)

Dát kárta čájeha Guovdageainnu geologiija váldogova, ja báikkiid gos lea bovren vai iskat bávtti ági
(Illustrašuvdna: NGU)

Luovusmássat

Luovusmássat mat sáhttet leat gitta 50 mehtera assái gokčá stuorra oasi duoddaris. Luovusmássaid bajildusas sáhttit mii oaidnit máŋggalágan formašuvnnaid mat leat jiekŋaáiggi bohtosat.

NGU lea almmuhan máŋggaid kárttaid main Guovdageainnu geologiija boahtá ovdan. Daid gávdná NGU neahttasiiddus. Ovdasiiddus gávdno Geologien i min kommune . Oza Finnmark – Kautokeino.

Geologalaš árbi Finnmárkkus ja Guovdageainnus

NGU lea ráhkadan «Geologalaš árbbi» oppalaš geahčastaga. Dat mearkkaša listtu dain báikkiin main lea erenoamáš geologalaš beroštupmi. Leat birrasiid 50 dákkár báikki Finnmárkkus, eanaš oassi lea Várjjagis ja Porsáŋggus. Daid birra sáhttá lohkat Geologalaš árbbis. .

Unnán báikkit Sis-Finnmárkkus leat Geologalaš árbbi listtus, dušše guokte Guovdageainnus, ii oktage leat Kárášjogas.
Guovddageainnu guokte báikki leat:
– Stuoragura eatnanloktin Máze lahka.
– Luovusmássaformašuvnnat Iešjávrri lullioarjji bealde.

Stuoragura eatnanlokten
(Foto: Odleiv Olesen, NGU)

Stuoragura eatnanlokten
(Foto: Odleiv Olesen, NGU)

Lahkagovva Stuoragura eatnanloktimis, NGU:a roggamat Máze lahka.
(Foto: Lars Olsen, NGU)

Ođđaset guorahallamat orrot čájeheamen ahte guokte, golbma stuorat eatnandoarggástusa leat dagahan Stuoragura eatnanloktima. Goitge okta dáhpáhuvai 9000 jagi dassái ja okta 6000 jagi dassái. Stuorragura eatnanloktin leat rivttiid mielde golbma sierra loktima mat leat maŋŋálaga ná ahte mannet lulli-lulleoarjin davvi-davvenuorttas. Lulimus manná Skárrejávrris Biggevárrái, čuovvovaš manná Máze lahka Stuoragurrii ja davimus Iešjávrris Skuvvanvári guvlui Porsáŋggus. Maiddái juohke eatnanloktima siskkobealde leat muhtin boatkat, nu ahte eatnanloktinavádat lea sirdašuvvan dahje seammá guovllus leat muhtin eatnanloktimat bálddalaga, muhto váldooasis mannet eatnanloktimat seammá guvlui. Dutkat leat goivon ja guorahallan eatnanloktimiid Máze lahka ja Skárrejávrri láhka Guovdageainnus ja Skuvvanváris Porsáŋggus.

Oppalašgeahčasatkárta mii čájeha dan golbma oasi Stuoragura eatnanloktimis.
(Kárta: NGU)

Detaljerejuvvon kárta Stuoragura eatnanloktimis Máze lahka.
(Kárta: NGU)

NGU-dutkit leat guorahallamin eatnanloktimiid.
(Govva: Odleiv Olesen)

Gos sáhttá oaidnit Stuoragura eatnanloktima?

Mii geardduhit dás NGU:a čilgehusa:
Mátkečilgehus/beassan
Eatnanloktima rádjái beassá biilageainnus guovtti sajis:
1) Juŋkorajeakkis 2 km Máze davábealde
Guođe biilla E45 badjelaš 2 km davábealde Máze davit geaidnoearu aitto Suoloroavi lulábealde. Čuovo bálgá Juŋkorajeaggái. Jorgal davás go leat vázzán 500 mehtera bálgá mielde - ja leat vázzán unna jávrráža meattá – ja joatkke 200 mehtera davás. Eatnanloktin čuovvu jeakki nuortabeali ja joatká Nillorroavvái davvin.
2) Biggejávrri lullioarjji bealde
Čuovo boaresgeainnu sullii 18 km Mierojávrri davás Skárrejávrái (FUOBMÁ: Heajos geaidnu).
Skárrejávrri davábealde sáhttá guođđit biilla jávregáddái ja vázzit 300 mehtera davvinuortta guvlui. Eatnanloktin lea buori oidnosis ovdamearkka dihte muhtin jávrri nuorttabealde mii lea 500 mehtera eret geainnus. Eatnanloktin joatkašuvvá Rápmasáivii, Muvrajávrái ja Biggejávrái davvin.

Dáppe leat NGU-dutkit roggan eatnanloktima oidnosii ja deavdán rokki dan maŋŋá.
(Govva: Svein Lund)

Veaháš davveleappos loktana eatnanloktima allodat ja dat boahtá buorebut oidnosii.
(Govva: Svein Lund)

Lahkagovva guolbmanis gos eatnanloktin lea dáhpáhuvvan. Muhtimat, soitet NGU-dutkit leat časkán geađgebihtáid bávttis.
(Foto: Svein Lund)

Mii leat juo váldán oktavuođa NGU:ain ja addán dieđu geologalaš árbbi birra, ja leat maid veahkehan divvut muhtin teavsttaid. Mii áigut ovttasbargat NGU:ain ain eambbo ja veahkehit sin eanebut divvut ja ohcat eanet miellagiddevaš báikkiid maid sáhttit lasihit deikke. Jos don, gii logat dán, máhtát evttohit báikkiid Guovdageainnus mat galggašedje leat mielde geologalaš árbbi listtus, de válddes oktavuođa minguin čujuhusas meahcci@meahcci.info

Minerálaohcamat ja ruvkedoaimmat Finnmárkkus

Goasii jiekŋaáiggi rájes leat olbmot ássan dan guovllus maid mii dál gohčodit Finnmárkun. Sii ráhkadedje reaidduid ja vearjjuid minerálain, ja leat gávdnon geađgereaidduid mat leat gitta 11000 jagi boarrásat earret eará Muolkkuin (Melkøya) Hámmárfeasttas, Jalgesnjárggas (Slettnes) Sállanis (Sørøya) ja Máhkarávjjus (Magerøya). Muhtin geađgereaiddut dáidet leat časkon earet luovus geđggiin, muhto leat maid ovdamearkkat as ahte leat viežžan geđggiid bistevaš geađgečaskkáhagat fásta bávttis, gos bávttis, erenoamáš buorit iešvuođaid dihte lea leamaš vejolaš čuohppat ja čuollat. Dovdoseamos ovdamearka Finmárkkus chert-časkkáhat Melsvikas Álaheaivuona oarjjábealde. Dat lea meroštallojuvvon leat birrasiid 8000 jagi boaris, ja lea boarráseamos minerálaávkkástallan Finnmárkkus mas lea diehtu. .

Áibbas erenoamáš vuohki ávkkástallat minerálain dáhpáhuvai Virdnejávrris Máze davábealde, áibbas davvi Guovdageainnu suohkanis. Dáppe lea viežžan asbeastta maid lea geavahan keramihka ráhkadeamis. Dát kártejuvvui Guovdageainnu-Álaheaju čáhcádaga buođđumis, ja Romssa musea lea rájadan muhtin veardde kulturmuittuid das, muhto loahppaoassi lea dál báhcán čáze vuollái. Virdnejávrris leat gávdnan dološ muittuid guhkes áigodagas, birrasiid 2000 jagi o.kr – 1200 kr.m.

Ruovdeáiggis ii leat diehtu das ahte lea ráhkaduvvon ruovdemálbma Finnmárkkus, muhto dákkár ráhkadeamis lea diehtu sihke Norlánddas, Romssas ja Davvi-Suomas, ja lea vejolaš ahte dušše váilevaš guorahallamat leat sivvan dasa ahte mii eat leat vel kárten jeaggemálmma ráhkadeami ja ruovddi ovddideami dáppe.

1600-logu rájes álggahuvvui ruvkedoaibma fásta bávttis eará sajiin Davvi-Kalohtas, muhto Finnmárkkus ii leat ruvkedoaimmas diehtu dan áiggis. Lea gullon ahte veaikemálbma lea vižžon Fálesnuori guovllus juo 1700-logu gaskkamuttus, muhto dát leat oalle eahpesihkkaris dieđut, eatge mii dieđe geat livčče dán doaimma duohken.

Viessobázahusat Gávvuona veaikelágadusas Álttás.
(Foto: Anne Karin Daniloff)

Boarráseamos, sihkkaris ruvki maid mii dovdat Finnmárkkus lea Alten kobberverk (Álaheaju ruvkelágádus) Gávvuonas 1826:s. Dat lei doaimmas englándalaš jođihangottiin gitta 1878 rádjái ja dan maŋŋá lei ruoŧŧelaš fitnodat 1895–1909.

Boarráseamos systemáhtalaš, geologalaš guorahallamat maid mii dovdat Finnmárkkus, čađahuvvojedje Oarje-Finnmárkkus 1868:s ja 1883:s, ja deháleamos boađus lei ahte dajai leat veaikegávdnosiid duoppil dáppil miehta Fálesnuori njárgga (Kvalsundhalvøya). Áigodagain 1900-31 ja 1972-78 ledje veaikeruvkedoaimmat iešguđetge báikkiin Fálesnuoris mat unnit ahte eanet lihkostuvve.

Ruovdemálbma lea ávkkástallon dušše ovtta báikkis Finnmárkku, Guvžájávrris Mátta-Várjjagis, muhto doppe lea baicce leamaš stuorámus ruvke Finnmárkkus ja okta Norgga stuorámus ruvkkiin. Dat lei doaimmas áigodagain 1906-25, 1927-44, 1952-96 ja 2009-1. 2019:s lea ohpihii dán ruvkke álggaheamen ođđasit. .

Rávttuin lea ávkkástallan stuorát mihttomeriin Álaheajus 1800-logu gaskamuttus ja dát doaibma lea ain. Lea maid leamaš ráktovieččahagat guhkit ja oanehis áigodagain Lahppás (Loppa), Irgevuonas Davvisiiddas, ja moanaid báikkiin Fálesnuoris ja Porsáŋggus. Rávttuid lassin lea maid vižžon iešguđetge lágan luonddugeađggit Unjárggas, Čáhcesullos ja njealji báikkis Guovdageainnus.

Stuorámus aktiivvalaš ruvkedoaibma Finnmárkkus dál lea nefelinruvke Stiertnás (Stjernøyas) Álaheaivuonas, mii lea leamaš botkekeahtes doaimmas 1963 rájes.

Dálá ruvke mii lea mielddisbuktán eanemus luonddulihkahallamiid, dáidá leat Elkem Tana kvartsihttaruvke Juovlavuonas, dáin leatge stuorát viiddidanplánat. Lea maid geahččaluvvon oanehet áigái álggahit dolomihtta. ja veaikemálbmaruvkkiid Porsáŋggus.

1700-logu gaskamuttu rájes lea golli ohccojuvvon Finnmárkku duoddaris ja Suoma bealde. Ohcandoaibma lea ovddimusat leamaš bassat johkasádduid oktageardánis bargoreaidduiguin, muhto muhtin áiggi geavahedje maid stuorra mašiinnaid, erenoamážit Sáđgejogas. Norges Geologiske Undersøkelse (Norgga Geologalaš Guorahallamat) (NGU) álggahuvvui 1858 ja áibbas álggu rájus lea sis leamaš beroštupmi Finnmárkkus. [Eanet dán historjjá birra NGU:a ávvudangirjjis] Áŋgiruššan lea leamaš erenoamáš beaktil guovtti áigodagas: Finnmárkku prográmma 1979–91 ja Minerálaresurssat Davvi-Norggas (MINN) 2011–15.

Obba ollu norgalaš ja olgoriikkalaš ruvkefitnodagat leat áiggi čađa čájehan beroštumiid Finnmárkku minerálain, ja háhkan alcceseaset guorahallanvuoigatvuođaid. Dát lassánii sakka maŋŋá go minerálaláhka bođii 2010, muhto maŋimuš jagiid leat guorahallanvuoigatvuođat geahppánan.

Minerálaohcamat ja ruvkedoaimmat Guovdageainnus

Geologaid guorahallamat

Guovdageainnus lea geologat bargan oanehet ja guhkit áiggi guorahallat báktevuođu NGU:a dahje ruvkefitnodagaid ovddas, ja erenoamážit Bidjovákki ja Náránaš ruvkedoaimmaid oktavuođas. Muđui illá lea oktage geologa ássan bistevaččat suohkanis.

Báikkálaš olbmuid oassálastin suohkana geologiija kártemis lea ráddjejuvvon dasa ahte muhtin boazosápmelaččat leat gávdnan erenoamáš geđggiid duoddaris ja cavgilan dan birra, ja ná sii leat váikkuhan dasa ahte guorahallamat leat álggahuvvon ja muhtimin ávkkástallamat maid.

Go Tellef Dahll NGU:as ozai golli Finnmárkkus 1866:s, de gávnnai son eanemus Kárášjogas, muhto maiddái muhtin gávdnosiid Álaheaju-Guovdageainnu-čáhčádagas. Dalán nuppi máilmmisoađi maŋŋá ohccojuvvui fas golli johkasádduin muhtin báikkiin Guovdageainnu suohkanis. Guovdageaidnulaččat ge ledje mielde dán ohcamis, muhto eai dáidán gávdnat mearkkašan veara gávdnosiid.

Áigodagas soađi maŋŋá ohccojovvui muhtin veardde minerála, ja 1959:s NGU almmuhii kártta mas ledje ruvkket ja minerálagávdnosat Davvi-Norggas. Nammalisttus mii gullá kártii (Navneliste til kart over gruver og malmforekomster i Nord-Norge av Arth. O. Poulsen, NGU 204B), leat almmuhan čuovvovaš gávdnosiid Guovdageainnus:

Kárta mii lea ráhkaduvvon juo 1959:s.
(Kárta: NGU)

144. Beskades (Beaskáđas, kárttas merkejuvvon sullii 5 km Suolovuomi davábealde)– K
145. Nordmalmen (sullii 3 km Čáhcenjirranjávrriid davábealde – Fe
146. Østmalmen (Čoalmmejávrri davvigeahčen, nuortabealde) – Fe
147. Vestmalmen (Čoalmmejávrri davvigeahčen, oarjebealde)– Fe
148. Coalbmeavce (Čoalmmeávži, Coalmmejávri lulábealde)– Fe
149. Carasjavre (Čarajávri) – Fe
150. Jorbbesjavre (Jorbesjávri) – Cu
151. Jorbbeselven (Jorbesjohka) – Cu
152. Suvra – Cu
153. Jægelgielas (Jeagelgielas) – Cu
154. Bidjovagge (Biedjovággi) – Cu
155. Jietmejavre (Jieŧmejávri)– Cu
156. Stuorajokka (Stuorajohka) – Cu
157. Mierovarre (Mierovárri)– Cu
158a Cuojavarre (Čuojavárri) – Cu
159a Soatfielbma (Soahtefielbmá) – Cu

(Mii leat čállán báikenamaid nu go NGU lea čállán dáid, ruođuid siste maid mii jáhkit ahte galgá leat dálá čállinvuogi mielde, dahje nu mo lea čállon dálá kártiide.)

Ollu báikenamat leat čállojuvvon boastut ja geologat ieža leat hutkan namaid mat eai gávdno eará kárttain. Mii leat geahččalan rekonstrueret báikenamaid dán čállosa ja kártta vuođul.
Listu muitala mearkkašan veara málbmaohcama birra dalle juo, ja earret eará ahte ledje diđolaččat veaikegávdnosiin Biedjovákkis. Dasa lassin ledje registreren olles ovcci veaikegávdnosa suohkanis. Leat vihtta ruovdegávdnosa, goitge lea leamaš unnán fuopmášupmi ruovddi birra Guovdageainnus maŋimuš jagiid.

Gávnnus Beaskáđđasis, mii lea ožžon oanádusa K, ii leat vuođđoávnnas kalium, muhto muitala ahte lea gávdnan kiissa, mii mearkkaša riššakiissa/magnehttakiissa. Min dieđu mielde ii leat goassege geahččalan ávkkástallat dás.

Biedjovággi

Áidna stuorát ruvke mii lea biddjon johtui Guovdageainnus lea Bidjovagge Gruber (Biedjovákki ruvkket). Ledje ollu ohcandoaimmat 1950-logus ja dábálaš doaibma 1971-75 ja 1986-91. Geahččaleamit álggahit ruvkke ođđasit 2010 rájes, eai leat lihkostuvvan. Geahča min govvačoakkáldat Biedjovákkis ja kapihttala Biedjovákki birra girjjis Gull, gråstein og grums 1.

Geologiijadiehtovuođđu Mindat lea Biedjovákki guovllus registreren 12 báktešlája ja 38 iešguđetlágan minerála..

Muhtin govat Biedovákki minerálain:
Minerálat ja báktešlájat ránesbáktedeponiijain
Geađggit čájáhussii
Mikroskohpagovva

Náránašgeađgi

Áigodagas 1986 maŋŋá leat unnit dahje stuorát mearis leamaš geahččaladdandoaimmat dahje dábálaš ávkkástallamat luonddugeađggis fuchsihttakvartsihtas dahje Máze-kvartsihttas oktiibuot njealji geađgečaskkástagas: Náránašas, Gaskabeaiváris og Riebanváris sullii golbma miilla Guovdageainnu márkanbáikki davábealde ja Ádjehis guokte miilla lulábealde.
Geahča kapihttala Náránaš-geađggi birra girjjis Gull, gråstein og grums 3.

Dasa lassin leat ohccojuvvon máŋggalágan minerálat suohkanis, ja leatge gávdnon beroštahtti minerálat earret eará Biggejávrris. Metállain lea almmuhuvvon ahte lea gávdnon earret eará urána, skandium ja titána. NGU:a diehtovuođus leat maid registrerejuvvon muhtin industriijametállat. Ii oktage daid gávdnosiin leat árvvoštallon nu gánnehahttin ahte lea ohccojuvvon ávkkástallanlobi.

Gáldut

Avtale med A/S Bleikvassli Gruber om gruvedrift i Bidjovagge i Kautokeino herred og om utnyttelse av statens bergrettigheter i Troms og Finnmark St.prp.94 (1967/68)
Basso, Thor Andreas: Innlandsbosetting i tidlig metalltid. En analyse med utgangspunkt i Virdnejávri 112. UIT 2007.
Brenna, Wenke: Gruvedrift i Biedjuvaggi : norsk distriktsutbygging i et samisk kjerneområde, 1967-76. UIO 1980
Buch, Leopold von: Reise durch Norwegen und Lapland. 1810.
Dalsegg, E. m.fl.: Geofysiske og geologiske undersøkelser av et sulfidmineralisert område ved Riednjajav'ri, Kautokeino, Finnmark. NGU Rapport 85.061.
Furunes, Eskil Wie: Her undersøker geologene det ekte «Skjelvet» NRK Finnmark 29.08.2018
Furunes, Eskil Wie: Norges største skjelv er 3000 år yngre enn man først troddeNRK Finnmark 20.01.2019
Gustavsen, John: Gruvedrift i Sameland. I: Folkevett 1985:5-6
Holtedahl, Olaf: Bidrag til Finmarkens geologi. NGU 1918
Hætta, Johan Klemet: Mineraler og forvaltning av urfolks land og vann - sameksistens eller konflikt? I: Samenes kultur og historie - samepolitikk i Norge og Sverige [Kautokeino] : Nordisk samisk institutt, 2000
Hætta, Odd Mathis: Samebygder på Finnmarksvidda 1. 2016
Håbrekke, H.: Geofysiske målinger fra helikopter over et område rundt Masi, Kautokeino, Finnmark. NGU rapport 1902
Håbrekke, H.: Geofysiske målinger fra helikopter over kartbladene Čarajavri og Jiesjavri, Finnmark. NGU rapport 1886/8
Håbrekke, H.: Magnetiske-, elektromagnetiske-, VLF- og radiometriske målinger fra helikopter over Bidjovaggeområdet, Finnmark. NGU rapport 1783 og 1833
Håbrekke, H.: Magnetiske-, elektromagnetiske-, VLF- og radiometriske målinger fra helikopter over et område syd for Kautokeino, Finnmark. NGU rapport 1734
Håbrekke, H.: Magnetiske-, elektromagnetiske-, VLF- og radiometriske målinger fra helikopter over Kautokeino syd, Finnmark. NGU rapport 1782
Iversen, Eigil Rune: Norsulfid AS avd. Bidjovagge gruber : undersøkelser i forbindelse med nedleggelse av driften. NIVA-rapport 3267. 1995
Jentoft / Sandsvik: Gullet i Ødemarken. NRK 1989
Jensen, Iver Eugen: En mineralogisk og geokjemisk undersøkelse av albittbergarter i Bidjovagge området, Kautokeino, Finnmark. Hovedoppgave i Geologi UIO 1988
Kobberfeltene i Bidjovagge : rapport over undersøkelser utført 1956-1965. 1966
Krogh (Ravna), Erling: Finnmarks geologi. I: Bygd og by i Norge – Finnmark. Gyldendal 1979
Lund, Svein: Gull, gråstein og grums 1-3. Davvi Girji 2015-17.(Om Biedjovággi i bind 1, Náránaš i bind 3)
Mogaard, J. O. og Skilbrei, J.R.; Geofysiske målinger fra helikopter over kartbladene Kautokeino, Lappuluobbal, Siebe og Addjit, Finnmark fylke. NGU Rapport 86.054.
NGU: Kart og annen informasjon om geologi i Finnmark. http://ngu.no
Olesen/Dehls/Olsen: De første nordlendingers katastrofeskjelv. Ottar 2002.
Petterson, Arvid: Skiferdrift i Alta. Emnehefte (Lokalsamfunnet i skolen) 1977
Rapport fra jordsalgsstyrets mineralutvalg. Finnmark. Jordsalgsstyret. 1996
Rapport over undersøkelser av kobberfeltene i Bidjovagge, Kautokeino herred i Finnmark fylke. Kautokeino kobberfelter, Statens undersøkelser, 1956. Utredninger 1963:41. Bilag til St.meld. nr. 62 (1963-64) s.6-15
Ryvarden, Leif / Tømmeraas, Per: Alta-Kautokeino-vassdraget. Universitetsforlaget 1979, (Om geologi s. 39 til 49.]
Sandstad, J.S.: Berggrunnsgeologisk kartlegging av prekambrisk grunnfjell innen kartbladet Mållejus, Kvænangen/Kautokeino, Troms/Finnmark. NGU Rapport 1886/5
Utkast til verneplan for kvartærgeologiske forekomster i Finnmark fylke. Fylkesmannen i Finnmark 1981

Maid lea meahcceguovddáš bargan?

Fra vandreutstillinga om Bidjovagge Gruber.
(Foto: Svein Lund)

– Min čájáhusas lea govat ja dieđut Biedjovákki ruvkkiid, Náránašgeađgi ja Nussira veaikeruvkeplánaid birra.
– Borgemánus 2019 mii lágideimmet Geologiija Beaivvi, vuosttaš gearddi Finnmárkkus. Mii rabaimet dalle geologalaš čájáhusa, mii namahuvvon čájáhusaid lassin, sisttisdoallá nai geologalaš kárttaid Guovdageainnus ja Finnmárkkus, sámegielat girjjálašvuođa geologiijas, ja dasa lassin čájáhus mas leat čuđiid mielde guhkin ja lahka váldon minerálaiskosat.
Mii lágideimmet dan oktavuođas maid logaldallama Stuoragura eatnanloktima birra masa serve dutkit NGU:as ja oahppomátkki mas sii ledje ofelaččat. – Čoaggán birrasiid 250 minerálaiskosa, dain lea geologa mearridan šlája 200:s.
– Neahttačájáhus mas leat govat Biedjovákkis ovdal go ruvkedoaibma álggahuvvui, dalle go guovllus lei ruvkedoaibma ja ruvkedoaimma maŋŋá.

Maid sáhttá luondduguovddáš vel dahkat?

Báktešlájaid ja minerálaid olgočájáhusas ovdamearka. Nordli álbmotmeahcceguovddážis Trøndelágas leat iešguđetlágan báktešlájat suohkanis čájehuvvon oktan unnit bihtáiguin daid minerálain mat dahket daid báktešlájaid.
(Foto: Svein Lund)

Telemárkkus ja Vestfoldas leat gávcci gieldda ovttastahttán návccaid juohkin dihte dieđuid guovllu geologiija ja minerálaávkkástallanhistorjjá birra. Sii leat ceggen máŋggaid diehtojuohkintávvaliid iešguđetge geasuheaddji báikkiin ja lágidit oahppomátkkiid maid.
(Foto: Svein Lund)

– Buoridit geologiijačájáhusaid. Erenoamážit deattuhit geologalaš guorahallamiid mat leat dahkkon Guovdageainnus.
– Doallat kurssaid geologiija birra oktan oahppomátkkiiguin báikkiide main lea beroštahtti geologiija, earret eará Biedjovággái ja Stuoragura eatnanloktimii.
– Lágidit Geologiija Beaivvi juohke jagi.

Vejolaš ovttasbargoguoimmit

– Norgga Árktalaš Universitehta UiT (Romssa Musea ja Geologiija Instituhtta)
– Norges Geologiske Undersøkelse (NGU), Troandin
– Luondduguovddážat main leat geologalaš čájáhusat, Steinsenter og Geosenter.
– RiddoDuottarMuseat
– Bidjovagge Gruber (Biedjovákki Ruvkkiid) ovddeš bargit ja ovddeš ja dálá bargit fitnodagain mat ávkkástallet Náránaš-geđggiid.
– Earát geain lea máhttu geologiijas, ja ruvkedoaimmaid ja minerálaohcamiid váikkuhusain.