Geađgi eksportta várás Gaskabeaivári geađgecuvkkohagas, 2014.
(Foto: Svein Lund)
Guovdageainnu meahcceguovddáš
Geologiija ja minerálat
Geađgi mas leat máŋga minerála Biedjovákki ránesbákterádjosis.
(Foto: Svein Lund)
Geađgi eksportta várás Gaskabeaivári geađgecuvkkohagas, 2014. |
Guovdageainnu meahcceguovddášGeologiija ja minerálat |
Geađgi mas leat máŋga minerála Biedjovákki ránesbákterádjosis. |
Dihtet go dán Guovdageainnu geologiija birra?
– ahte okta Norgga boarraseamos bávttiin, measta 3 miljardda jagi boares, lea gávdnon Guovdageainnu suohkanis?
– ahte mis lea moadde miilla guhkosaš bákteloktaneapmi, mii bođii eanandoarggastusas sullii 600 jagi áigi?
– ahte ii oktage báikkis Norggas lea goivon nu ollu golli go Guovdageainnus?
– ahte mis lea hui erenoamáš ruoná bákti mii ii gávdno eará sajiin?
– ahte mis lea báktešládja mas lea namma suohkana mielde, "Guodageaidnokonglomerahtta"?
– ahte dáppe leat luovusmássat mat leat boarrásiid gaskkas Norggas, ollu boarráset go maŋimus jiekŋaáigi?
Mii oktavuođaid lea dán šattus ja geologiijas? Šaddu lea duottarbihkkarássi, mii erenoamážit šaddá guovlluin gos báktevuođus leat veaikeminerálat. Girona lahka gávdnui veaikegávnnus juste danne go ledje nu ollu dákkár šattut dan báikkis. Láhtengielas lea dán šattu namma Viscaria alpina, ja ruvke gohččoduvvui Viscaria. Dát veaháš goldnan duottarbihkkarássi šattai juste Biedjovákkis, áibbas ovddeš veaikeruvkke lahka.
(Foto: Svein Lund)
Ollugat jurddašit ahte geologiija lea ovddimusat ohcat árvvolaš minerálaid, olju ja gássa. Muhto geologiija lea mealgat eanetge.
Geologiija lea oahppa das mo eana lea šaddan ja rievdan áiggiid čađa, mo eanaoasit leat sirdašuvvan, mo várrečielggit leat šaddan ja moallanan, mo minerálat ja báktešlájat leat šaddan ja nuppástuvvan.
Dá lea ovdamearka das mo oktageardánit sáhttá ovdanbuktit geologalaš historjjá, vižžojuvvon Gea Norvegica Geoparkas Telemárkkus/Vestfolddas. Sáhttitgo mii ráhkadit sullii seammalágan mas vuolggasadji lea Finnmárku?
Geologiija oahpahallamis sáhttit mii oahppat mo ovddeš eallit ja šattut leat addán vuođu báktešlájaide go ruovdemálbma, kálkageađgi, dolomihtta, márbmor ja koalla, olju ja gássa.
Nana bákti sáhttá groavvásit juohkit golmma váldojovkui dan vuogi mielde mo lea šaddan:
• Magmáhtalaš dahje stirdunbáktešlájat leat šaddan go šolgon mássa eatnama siskkimusas lea stirdon. Lea vejolaš ahte lea stirdon eatnama alde, dego vulkána burgima maŋŋá, dahje eatnama siste (čiekŋalis báktešlájat).
• Sedimentára dahje guođđinbáktešlájat leat luovusmássat mat leat guđđojuvvon eatnamii dahje mearrabodnái ja guhkit áiggi leat deddojuvvon ja sementerejuvvon nana báktin, dego sáddogeađgi. Dáidda gullet maiddái geađggit mat leat šaddan go ovdahistorjjálaš eallit main leat kálkaskálččut, leat nuppástuvvan kálkageađgin.
• Metamorfea dahje nuppástuvvan geađgešlájat lea álgoálggus eruptiiva dahje sedimentára geađgešlájat mat leat leamašan nu garra deattus ja báhkkasis ahte dat leat nuppástuvvan áibbas eará hámiide go álggus ledje.
Geologalaš guorahallamat sáhttet muitalit bávtti ja luovusmássáid stabilitehta birra, uđasvára birra ja sihkkarvuođa birra go hukse tuneallaid.
Geologiija lea maid ávkkálaš reaidu áddet oktavuođa báktevuođu ja šaddogearddi gaskkas. Báktevuođđu váikkuha viehka muddui dasa makkár šattut dat šaddet ja ahtanuššet dihto báikkis, ja das ges lea stuorra mearkkašupmi ealliide mat ellet guohtunšattuin dego boazu, ealga ja sávza. Vuođđobávttis leat eanaš duvttahis báktešlájat mat addet vuođu buori jeagelšattuide ja dainna maid vejolašvuođaid dálveguohtumiidda. Kambrosilurdásiin Oarje- ja Gaska-Finnmárkku rittus lea alla erošuvdna ja dat addá buori šaddanvejolašvuođa ruonás šattuide maid boazu guohtu geassit.
Muhtin šattut šaddet dušše dahje eanemusat doppe gos eatnamis lea ollu kálka, eará šattut šaddet doppe gos bávttis lea veaiki. Finnmárkku duoddaris lea áinnas riggáset vegetašuvdna doppe gos lea ruonágeađggit ja kálkageađgi go doppe gos lea granihtta, gneaisa ja kvarcihtta. Ovdamearka dihtii lea suhpi erenoamažit doppe gos lea kálka.
Áigodagas "nuorat dryas", maŋimus jiekŋaáiggi loahpas, sullii 12 800 - 11 600 jagi áigi, sturrui fas jiekŋa Davviriikkain, ja fievrridii ođđa luovusmássaid mat báhce geahčemorenan dalle go jiekŋa geasadii fas. Dán sáhttá oaidnit máŋga saji Norgga rittus.
(Gáldu: Mangerud: A major re-growth of the Scandinavian Ice Sheet in western Norway during Allerød-Younger Dryas)
Geologiija lea maid oahppu das makkár oktiibidjan ja iešvuođat leat daid stuorra luovusmássain mat leat earret eará Finnmárkku duoddaris, mo luondduhámit maid mii dovdat dál leat čuožžilan ja ovdánan, ja ain nuppástuvvet dađistaga.
Luonddufámut olles áiggi jursat ja borrat bávtti, ja sáddu ja geađggit báhcet eatnamis dahje fievrriduvvo čáhcadagad meara guovlui. Ollu luovus sáddu mii lea mearragáttis ja vuonain lea ievriduvvon siseatnamis jiekŋaáiggis ja dan maŋŋá.
Davviriikkaid geologalaš váldosárgosiid kárta čájeha ahte goitge guhtta dan 13 váldokategoriijas gávdnojit Finnmárkkus.
(Govvádus: Wikipedia)
Sáhttá ráhkadit geologalaš kárttain eanet dahje unnit detáljaiguin nu ahte oažžu ovdan dan maid háliida čájehit. Dán kárttas čájehuvvo ahte eanaš oasis Guovdageainnus, Kárášjogas, Deanus ja Mátta-Várjjagis leat vuođđobávttit mat leat boarrásat go 1500 miljovnna jagi. Vuođđobákti lea maid osiin Álaheajus ja Fálesvuoris. Eará guovlluin fylkkas leat ođđaset báktešlájat, eanaš oassi dain leat oasit Kaledonialaš báktečielgečuožžileamis.
(Govvádus: Norsk Geologisk Forening)
Dán kárttas lea vuođđobákti juhkkojuvvon váldojoavkkuide, muhto kaledonialaš duvdingovččas čájehuvvo obbanaga. Sis-Finnmárkku vuođđobákti lea groavvásit daddjon guokte ruonágeađgeboahkána mat mannet máddin davás Guovdageainnu ja Kárášjoga čađa ja deaivvadit Porsáŋggus. Dáid gaskkas leat guovllut gos ovddimusat leat gneaisa (Jergul-gneaisa) ja áibbas oarjin (Ráiseatnu-gneaisa).
(Govvádus: Landet blir til, Norsk Geologisk Forening)
Mii gávdnat buot golbma váldobáktešlája Finnmárkkus, ja buot šlájat leat leat leamaš vuođđun iešguđetge minerálaávkkástallamii. Váriid ahki Finnmárkkus molsašuvvá mealgadit. Muhtin fásta bákti dáppe leat boarráseamos báktešlájain riikkas. Boarrásepmosat leat 2900 miljovnna jagi, ja nuoramusat mat leat oasit Kaledonialaš várrečielggis, leat 400 miljovnna jagi. Groavvásit daddjon leat Finnmárkku duoddaris ja Nuorta-Finnmárkkus vuođđobávttit mat leat eanet go 1500 miljovnna jagi boarrásat, ja de leat eanaš oasis Oarje- ja Gaska-Finnmárkkus ođđaset bákti.
Riddoguovllu bávttit leat dávjjimusat beaivečuovggas, dahje leat dušše gokčojuvvon asehis eatnamiin. Fylkka siskkit oasit leat ovddimusat gokčojuvvon assás luovusmássain. Danne lea dávjá váttis beassat vulos ja njulgot guorahallat báktevuođu oktiibidjama. Stuorra oassi luovusmássain lea sáttu ja leaira, mat sisttisdollet stuorát dahje unnit geđggiid. Dát geađggit sáhttet leat geađgeáiggis sirdašuvvan guhkit gaskkaid, danne ii leat vejolaš ovttaskas geđggiin mearridit makkár báktešlájat leat fásta váris muhtin mehter min vuolde.
Go siseatnanjiekŋa geassádii, báhce geahččemorenat, maid ain sáhttá oaidnit máŋga sáji Finnmárkkus. Maŋimus geahččemorena, mas govas lea nummar 6, sáhttit ee oaidnit Joganjálmmis Álttás.
(Gáldu: Landet blir til)
Eará guovlluin riikkaid leat luovusmássat maŋimuš jiekŋaáiggis dahje ođđasit, muhto Finnmárkku duoddaris leat gávdnon luovusmássat mat leat birrasiid 200.000 jagi boarrásat. Eanaš osiid duoddaris gokčet luovusmássát mat leat unnit go mehter gitta logi mehtera assái, muhto eanemusat 40-50 mehtera johkalegiin. Finnmárkku riddoguovlluin mii gávdnat máŋga sájis geahčemorenaid mat leat bidjon dohko jiekŋaáiggis. Duoddaris mii oaidnit jieŋa barggu guhkeslágan čoruin, maid geologat gohččudit "drumline".
Luonddu hápmašuvvamis ja kvartearageologiijas: Geahča maid siiddu "Eanadat ja dálkkádat"
Leat maid eanet guovllut mat leat suodjaluvvon dán ovdal dahje dan maŋŋá, ovddimusat dáinna sivain ahte dain ledje erenoamáš geologalaš formašuvnnat. Daid gaskkas lea:
Roddenjárgga luonddureserváhtta, Porsáŋgu
Máilmmis leat oktiibuot gávdnon sullii 800 meteorihta. 16 dain leat gávdnon Norggas. Finnmárkkus lea registrerejuvvon dušše okta meteorihtta. Dat gávdnui guovtti oasis Álttás 1902. Stuorát oassi mii dettii 75 kg gárttai Wienii Nuortariikkas, gos sahájuvvui bihtáide ja vuvdojuvvui miehta máilmmi. Stuorámus bihttá das lea vissa dál Luondduhistorjjálaš Museas Wienis. Nubbi oassi meteorihtas dettii dušše badjelaš kilo ja dan válddii vuos Bergen Musea, muhto dat lea 2005 rájes čájehuvvon Romssa Museas gos maid gávdno leikejuvvon málle olles dan stuorát meteorihttaoasis.
Meteorihtta mii gahčai Áltái 1902
(Naturhistorische museum, Wien)
Dás mii oaidnit ahte ruonágeađgeboahkánat Finnmárkku duoddaris maiddái leat máŋggat báktešlájat
(Govvádus: http://geo.ngu.no/kart/berggrunn)
Ruonágeađgeboahkániid čađa Finnmárkku duoddaris mannet nu gohčoduvvon čuohppanavádagat mat leat boahtán eanaloktanemiin áibbas dolin. Geologaid mielas lea stuorámus vejolašvuohta gávdnat golli daid avádagain, mat fas čájehuvvojit fiskes sárgáin.
(Govvádus: NGU: Minn sluttrapport 2015)
Dán kárttas čájehuvvo gos leat fásta bákti beaivečuovggas ja gos leat iešguđetlágan assáset luovusmássat.
(Govvádus: http://geo.ngu.no/kart/minkommune/?kommunenr=2011)
Norgga boarraseamos bávtti bovreniskosa látnjan
(Foto: NGU)
Norgga boarraseamos bávtti bovreniskosa šliipejuvvon
(Foto: NGU)
Dát kárta čájeha Guovdageainnu geologiija váldogova, ja báikkiid gos lea bovren vai iskat bávtti ági
(Illustrašuvdna: NGU)
NGU lea almmuhan máŋggaid kárttaid main Guovdageainnu geologiija boahtá ovdan. Daid gávdná NGU neahttasiiddus. Ovdasiiddus gávdno Geologien i min kommune . Oza Finnmark – Kautokeino.
Unnán báikkit Sis-Finnmárkkus leat Geologalaš árbbi listtus, dušše guokte Guovdageainnus, ii oktage leat Kárášjogas.
Guovddageainnu guokte báikki leat:
– Stuoragura eatnanloktin Máze lahka.
– Luovusmássaformašuvnnat Iešjávrri lullioarjji bealde.
Stuoragura eatnanlokten
(Foto: Odleiv Olesen, NGU)
Stuoragura eatnanlokten
(Foto: Odleiv Olesen, NGU)
Lahkagovva Stuoragura eatnanloktimis, NGU:a roggamat Máze lahka.
(Foto: Lars Olsen, NGU)
Oppalašgeahčasatkárta mii čájeha dan golbma oasi Stuoragura eatnanloktimis.
(Kárta: NGU)
Kárta čájeha eanandoarggastusaid.
(Kárta: NGU)
Olggešbealde oidno gos leat roggan bákteloktáneamis, gurut bealde jeakkis lea goaivvunmašiinnaid váldime iskkosa veardideapmái
(Govva: NGU)
Mii geardduhit dás NGU:a čilgehusa:
Mátkečilgehus/beassan
Eatnanloktima rádjái beassá biilageainnus guovtti sajis:
1) Juŋkorajeakkis 2 km Máze davábealde
Guođe biilla E45 badjelaš 2 km davábealde Máze davit geaidnoearu aitto Suoloroavi lulábealde. Čuovo bálgá Juŋkorajeaggái. Jorgal davás go leat vázzán 500 mehtera bálgá mielde - ja leat vázzán unna jávrráža meattá – ja joatkke 200 mehtera davás. Eatnanloktin čuovvu jeakki nuortabeali ja joatká Nillorroavvái davvin.
2) Biggejávrri lullioarjji bealde
Čuovo boaresgeainnu sullii 18 km Mierojávrri davás Skárrejávrái (FUOBMÁ: Heajos geaidnu).
Skárrejávrri davábealde sáhttá guođđit biilla jávregáddái ja vázzit 300 mehtera davvinuortta guvlui. Eatnanloktin lea buori oidnosis ovdamearkka dihte muhtin jávrri nuorttabealde mii lea 500 mehtera eret geainnus. Eatnanloktin joatkašuvvá Rápmasáivii, Muvrajávrái ja Biggejávrái davvin.
Dáppe leat NGU-dutkit roggan eatnanloktima oidnosii ja deavdán rokki dan maŋŋá.
(Govva: Svein Lund)
Veaháš davveleappos loktana eatnanloktima allodat ja dat boahtá buorebut oidnosii.
(Govva: Svein Lund)
Lahkagovva guolbmanis gos eatnanloktin lea dáhpáhuvvan. Muhtimat, soitet NGU-dutkit leat časkán geađgebihtáid bávttis.
(Foto: Svein Lund)
Guovdageainnu historjjásearvvi jahkegirjjis 2021, Muitalusat ja dáhpahusat Guovdageainnus 15, leaba Odleiv Olesen ja Lars Olsen čállán artihkkala Stuoragurra-bákteloktáneami birra. Jahkegirjji sáhttá diŋgot čujuhusas guovdageainnuhis@gmail.com. Artihkkala sáhtát maiddái lohkat dás: Nord-Europas største jordskjelv rammet Finnmarksvidda for mindre enn 600 år siden.
Mii leat váldán oktavuođa NGU:ain ja addán dieđu geologalaš árbbi birra, ja leat maid veahkehan divvut muhtin teavsttaid. Mii áigut ovttasbargat NGU:ain ain eambbo ja veahkehit sin eanebut divvut ja ohcat eanet miellagiddevaš báikkiid maid sáhttit lasihit deikke. Jos don, gii logat dán, máhtát evttohit báikkiid Guovdageainnus mat galggašedje leat mielde geologalaš árbbi listtus, de válddes oktavuođa minguin čujuhusas meahcci@meahcci.info
Áibbas erenoamáš vuohki ávkkástallat minerálain dáhpáhuvai Virdnejávrris Máze davábealde, áibbas davvi Guovdageainnu suohkanis. Dáppe lea viežžan asbeastta maid lea geavahan keramihka ráhkadeamis. Dát kártejuvvui Guovdageainnu-Álaheaju čáhcádaga buođđumis, ja Romssa musea lea rájadan muhtin veardde kulturmuittuid das, muhto loahppaoassi lea dál báhcán čáze vuollái. Virdnejávrris leat gávdnan dološ muittuid guhkes áigodagas, birrasiid 2000 jagi o.kr – 1200 kr.m.
Ruovdeáiggis ii leat diehtu das ahte lea ráhkaduvvon ruovdemálbma Finnmárkkus, muhto dákkár ráhkadeamis lea diehtu sihke Norlánddas, Romssas ja Davvi-Suomas, ja lea vejolaš ahte dušše váilevaš guorahallamat leat sivvan dasa ahte mii eat leat vel kárten jeaggemálmma ráhkadeami ja ruovddi ovddideami dáppe.
1600-logu rájes álggahuvvui ruvkedoaibma fásta bávttis eará sajiin Davvi-Kalohtas, muhto Finnmárkkus ii leat ruvkedoaimmas diehtu dan áiggis. Lea gullon ahte veaikemálbma lea vižžon Fálesnuori guovllus juo 1700-logu gaskkamuttus, muhto dát leat oalle eahpesihkkaris dieđut, eatge mii dieđe geat livčče dán doaimma duohken.
Viessobázahusat Gávvuona veaikelágadusas Álttás.
(Foto: Anne Karin Daniloff)
Boarráseamos, sihkkaris ruvki maid mii dovdat Finnmárkkus lea Alten kobberverk (Álaheaju ruvkelágádus) Gávvuonas 1826:s. Dat lei doaimmas englándalaš jođihangottiin gitta 1878 rádjái ja dan maŋŋá lei ruoŧŧelaš fitnodat 1895–1909.
Boarráseamos systemáhtalaš, geologalaš guorahallamat maid mii dovdat Finnmárkkus, čađahuvvojedje Oarje-Finnmárkkus 1868:s ja 1883:s, ja deháleamos boađus lei ahte dajai leat veaikegávdnosiid duoppil dáppil miehta Fálesnuori njárgga (Kvalsundhalvøya). Áigodagain 1900-31 ja 1972-78 ledje veaikeruvkedoaimmat iešguđetge báikkiin Fálesnuoris mat unnit ahte eanet lihkostuvve.
Ruovdemálbma lea ávkkástallon dušše ovtta báikkis Finnmárkku, Guvžájávrris Mátta-Várjjagis, muhto doppe lea baicce leamaš stuorámus ruvke Finnmárkkus ja okta Norgga stuorámus ruvkkiin. Dat lei doaimmas áigodagain 1906-25, 1927-44, 1952-96 ja 2009-1. 2019:s lea ohpihii dán ruvkke álggaheamen ođđasit. .
Rávttuin lea ávkkástallan stuorát mihttomeriin Álaheajus 1800-logu gaskamuttus ja dát doaibma lea ain. Lea maid leamaš ráktovieččahagat guhkit ja oanehis áigodagain Lahppás (Loppa), Irgevuonas Davvisiiddas, ja moanaid báikkiin Fálesnuoris ja Porsáŋggus. Rávttuid lassin lea maid vižžon iešguđetge lágan luonddugeađggit Unjárggas, Čáhcesullos ja njealji báikkis Guovdageainnus.
Stuorámus aktiivvalaš ruvkedoaibma Finnmárkkus dál lea nefelinruvke Stiertnás (Stjernøyas) Álaheaivuonas, mii lea leamaš botkekeahtes doaimmas 1963 rájes.
Dálá ruvke mii lea mielddisbuktán eanemus luonddulihkahallamiid, dáidá leat Elkem Tana kvartsihttaruvke Juovlavuonas, dáin leatge stuorát viiddidanplánat. Lea maid geahččaluvvon oanehet áigái álggahit dolomihtta. ja veaikemálbmaruvkkiid Porsáŋggus.
1700-logu gaskamuttu rájes lea golli ohccojuvvon Finnmárkku duoddaris ja Suoma bealde. Ohcandoaibma lea ovddimusat leamaš bassat johkasádduid oktageardánis bargoreaidduiguin, muhto muhtin áiggi geavahedje maid stuorra mašiinnaid, erenoamážit Sáđgejogas. Norges Geologiske Undersøkelse (Norgga Geologalaš Guorahallamat) (NGU) álggahuvvui 1858 ja áibbas álggu rájus lea sis leamaš beroštupmi Finnmárkkus. [Eanet dán historjjá birra NGU:a ávvudangirjjis] Áŋgiruššan lea leamaš erenoamáš beaktil guovtti áigodagas: Finnmárkku prográmma 1979–91 ja Minerálaresurssat Davvi-Norggas (MINN) 2011–15.
Obba ollu norgalaš ja olgoriikkalaš ruvkefitnodagat leat áiggi čađa čájehan beroštumiid Finnmárkku minerálain, ja háhkan alcceseaset guorahallanvuoigatvuođaid. Dát lassánii sakka maŋŋá go minerálaláhka bođii 2010, muhto maŋimuš jagiid leat guorahallanvuoigatvuođat geahppánan.
Báikkálaš olbmuid oassálastin suohkana geologiija kártemis lea ráddjejuvvon dasa ahte muhtin boazosápmelaččat leat gávdnan erenoamáš geđggiid duoddaris ja cavgilan dan birra, ja ná sii leat váikkuhan dasa ahte guorahallamat leat álggahuvvon ja muhtimin ávkkástallamat maid.
Go Tellef Dahll NGU:as ozai golli Finnmárkkus 1866:s, de gávnnai son eanemus Kárášjogas, muhto maiddái muhtin gávdnosiid Álaheaju-Guovdageainnu-čáhčádagas. Dalán nuppi máilmmisoađi maŋŋá ohccojuvvui fas golli johkasádduin muhtin báikkiin Guovdageainnu suohkanis. Guovdageaidnulaččat ge ledje mielde dán ohcamis, muhto eai dáidán gávdnat mearkkašan veara gávdnosiid.
Áigodagas soađi maŋŋá ohccojovvui muhtin veardde minerála, ja 1959:s NGU almmuhii kártta mas ledje ruvkket ja minerálagávdnosat Davvi-Norggas. Nammalisttus mii gullá kártii (Navneliste til kart over gruver og malmforekomster i Nord-Norge av Arth. O. Poulsen, NGU 204B), leat almmuhan čuovvovaš gávdnosiid Guovdageainnus:
Kárta mii lea ráhkaduvvon juo 1959:s.
(Kárta: NGU)
144. Beskades (Beaskáđas, kárttas merkejuvvon sullii 5 km Suolovuomi davábealde)– K
145. Nordmalmen (sullii 3 km Čáhcenjirranjávrriid davábealde – Fe
146. Østmalmen (Čoalmmejávrri davvigeahčen, nuortabealde) – Fe
147. Vestmalmen (Čoalmmejávrri davvigeahčen, oarjebealde)– Fe
148. Coalbmeavce (Čoalmmeávži, Coalmmejávri lulábealde)– Fe
149. Carasjavre (Čarajávri) – Fe
150. Jorbbesjavre (Jorbesjávri) – Cu
151. Jorbbeselven (Jorbesjohka) – Cu
152. Suvra – Cu
153. Jægelgielas (Jeagelgielas) – Cu
154. Bidjovagge (Biedjovággi) – Cu
155. Jietmejavre (Jieŧmejávri)– Cu
156. Stuorajokka (Stuorajohka) – Cu
157. Mierovarre (Mierovárri)– Cu
158a Cuojavarre (Čuojavárri) – Cu
159a Soatfielbma (Soahtefielbmá) – Cu
(Mii leat čállán báikenamaid nu go NGU lea čállán dáid, ruođuid siste maid mii jáhkit ahte galgá leat dálá čállinvuogi mielde, dahje nu mo lea čállon dálá kártiide.)
Ollu báikenamat leat čállojuvvon boastut ja geologat ieža leat hutkan namaid mat eai gávdno eará kárttain. Mii leat geahččalan rekonstrueret báikenamaid dán čállosa ja kártta vuođul.
Listu muitala mearkkašan veara málbmaohcama birra dalle juo, ja earret eará ahte ledje diđolaččat veaikegávdnosiin Biedjovákkis. Dasa lassin ledje registreren olles ovcci veaikegávdnosa suohkanis. Leat vihtta ruovdegávdnosa, goitge lea leamaš unnán fuopmášupmi ruovddi birra Guovdageainnus maŋimuš jagiid.
Áidna stuorát ruvke mii lea biddjon johtui Guovdageainnus lea Bidjovagge Gruber (Biedjovákki ruvkket). Ledje ollu ohcandoaimmat 1950-logus ja dábálaš doaibma 1971-75 ja 1986-91. Geahččaleamit álggahit ruvkke ođđasit 2010 rájes, eai leat lihkostuvvan. Geahča min govvačoakkáldat Biedjovákkis ja kapihttala Biedjovákki birra girjjis Gull, gråstein og grums 1.
Geologiijadiehtovuođđu Mindat lea Biedjovákki guovllus registreren 12 báktešlája ja 38 iešguđetlágan minerála..
Muhtin govat Biedovákki minerálain:Dasa lassin leat ohccojuvvon máŋggalágan minerálat suohkanis, ja leatge gávdnon beroštahtti minerálat earret eará Biggejávrris. Metállain lea almmuhuvvon ahte lea gávdnon earret eará urána, skandium ja titána. NGU:a diehtovuođus leat maid registrerejuvvon muhtin industriijametállat. Ii oktage daid gávdnosiin leat árvvoštallon nu gánnehahttin ahte lea ohccojuvvon ávkkástallanlobi.
Fra vandreutstillinga om Bidjovagge Gruber.
(Foto: Svein Lund)
– Mii leat lágidan Geologiija Beaivvi borgemánu/čakčamánu juohke jagi 2019 rájes, logaldallamiin:
2019: Stuoragura bákteloktima birra masa serve dutkit Lars Olsen ja Odleiv Olesen NGU:as ja oahppomátkki mas soai leigga ofelaččat,
– 2020 Guovdageainnu geologalaš historjjá birra
– 2021 fas Stuoragurra-bákteloktima birra, ođđaseamus dieđuin.
– 2022 Arne Bjørlykke Guovdageainnu geologiija birra.
– 2023 Lars Olsen movt jiekŋaáiggit leat hápmen Finnmárkku ja movt NGU lea dutkan Finnmárkku duoddara luovusmássaid
Báktešlájaid ja minerálaid olgočájáhusas ovdamearka. Nordli álbmotmeahcceguovddážis Trøndelágas leat iešguđetlágan báktešlájat suohkanis čájehuvvon oktan unnit bihtáiguin daid minerálain mat dahket daid báktešlájaid.
(Foto: Svein Lund)
Telemárkkus ja Vestfoldas leat gávcci gieldda ovttastahttán návccaid juohkin dihte dieđuid guovllu geologiija ja minerálaávkkástallanhistorjjá birra. Sii leat ceggen máŋggaid diehtojuohkintávvaliid iešguđetge geasuheaddji báikkiin ja lágidit oahppomátkkiid maid.
(Foto: Svein Lund)