Álbmotmeahcis lea subárktalaš siseatnandálkkádat gos dálvvit leat hirbmat galbmasat ja unnán muohta ja liegga ja goike geasit. Gaskamearalaš jahkenjuoskkadat (muohta ja arvi) lea dušše sullii 300 mm, mii dagaha dán guovllu oktan Norgga goikáseamos guovlun. Njuoskkadat boahtá eanas geasset arvin, ja danne leage dáppe oalle unnán muohta dálvet.

Geologiija ja šattodat

Guovllu eana lea eanas luovosmássa. Starga váriid leat dušše Gumpegoržži guovllus ja skurččuin vuolábealde, ja vel muhtun sajiin Skiehččanjohgáttiin. Maŋemus jiekŋaáiggis ii leat árvideames jiekŋa lihkadan, danne go doppe eai leat amas sirdolaigosat dehe stuora geahčečorut.

Guovllu báktevuođu čilgehusat rievddadit oalle ollu dain sierranas gálduin, ja dovdo oalle jorbbodahttin. Mii goittotge sáhttit lohkat ahte olles álbmotmeahci guovllus lea eamibákti, mii lea bures badjel miljárda jagi boaris. Oarjjábealli, dakko oarjjabealde Bávttajoga, gullá dan gohčoduvvon Jergol-gneisii, mii lea sullii 2800 miljovnna jagi boaris. Dan eatnamis lea eanas gneaisa/granihtta. Dáin báktešlájain leat unnán eallámušávdnasat šattuide, ja addá oalle álmmehis šaddogearddi. Dobbelis nuorttabealde gullá báktevuođđu Kárášjoga ruonágeađgegávvái. Doppe lea báktevuođđu sullii 2000 milj. jagi boaris ja das lea eanas amfibolihtta ja eará vuođđo (básalaš) geađgešlájat. Ee. gávdno dáppe metamorfa báktešlájat nu go hornblenderáktu, dasto pyroksen, ruonábákti, ruonáráktu ja olivin. Doppe lea maiddái eanet kálka ja buot dát oktiibuot addá vuođu iešguđetlágán šaddogeardái.

Álbmotmeahci guovllus leat beahcevuovddit sullii 100 km², ollu dain muorain leat hirbmat boarrásat. Doppe leat maid smávva guossačoahkážat. Finnmárkku stuorimus lunddolaš guossašaddu lea dakka lulábealde Njuolašjoga. Njárbes lagešvuovdi šaddá gitta 400 mehtera bajábeallái ábi. Anárjoga ja Skiehččanjoga guvlui nuorttabealde lea soahkešaddu suohkadeabbo.

Álbmotmeahcis gávdnojit máŋggat nuorta šaddošlájat, mat eai leat dábálaččat go boahtá veháš lulleliidda ja oarjeliidda Norggas. Šattut mat gávdnojit doppe leat vuovdeidni, gokšesgiilu, hárregiilu, beatnatguppolsuoidni, guvgesruošši, ruostajeaggeullu, njeahcetjiekta, spábbalukti, rohtolukti, juolutsieđga, ordesieđga, nuortasie­manásti, seak­kasiemanásti, uhcafiskesrássi, jeaggenarti, lottečalbmi, váđot, gáddevitku ja guohcadaŋas (guohcarássi). Leat maiddái ollu guopparšlájat doppe, muhtumat dain hui hárvenaš šlájat.

Minerálagávdnosat

Stuora oasit álbmotmeahcis leat dan nu gohčoduvvon ruonágeađgeavis mii vuolgá Suomas ja manná davásguvlui, suorgi Guovdageainnu čađa ja okta fas Kárášjoga čađa. Lea dovddus ahte doppe lea golli ja veaiki.

Osiin álbmotmeahcis, earenoamážit Skiehččanjogas, leat ovdal dain jogain bassan golli, muhto eai leat gávdnan stoandadit. Wikipedia čállá ná: Golleohcan mii čađahuvvui 1960-logus ja mii ii lean rogganveara, ii leat guovllu historjjás namuhan veara. Doppe ii leat leamašan virolaš báktedoaibma, muhto ovdal go álbmotmeahcci ásahuvvui de ohce doppe minerálaid. Gulaskuddanevttohusas čuožžu: Suodjalanevttohus maŋiduvvui máŋgga geardde báktedoaibmaberoštumiid dihte guovllus. Okta dáčča fitnodat lei 1962 rájes čađahan guorahallamiid guovllus, muhto ii lean vel 1973:s ollen guhkkeliidda go dasa ahte sii háliidedje ođđa 10 jagi vel maŋidit suodjalanášši. Dat biehttaluvvui, muhto álbmotmeahci rájit sirdojuvvo veháš lulleliidda vai garve daid eanemus vuoruhuvvon veaikeohcanguovlluid.

Njiččehasat

Álbmotmeahcci ja vuovdeguovllut Anárjoga vulos lea dehálaš guohtoneatnamat ealggaide, ábaide dálvet. Leat nu ollu ealgat dál ahte dat leat guhton garrasit beahcevuovddi. Danne sávvet dál ahte šattašii lohpi bivdit ealggaid doppe, muhto dat lea leamašan váttis organiseret danne go lea nu meahcceguovlu ja guhkki luddii, ja vel bievlavuodjima gildosa dihte. Muhtun jagiid leat danne fievrredan bivdiid dohko helikopteriin, ja nu maid fas váldán mielde bivdiid ja sállaša ruovttoluotta. Go FeFo ii šat mávsse dán fievrredeami, de heite bivdime ealggaid doppe muhtun jagiide, ja nálli ja guohtondeaddu lassánii fas. Dál fas čađahit helikopterfievrredan ortnega. Doppe leat maid vuovderuoiggut, muhto hárvvibut go ealggat.

Doppe lea maid orru guovžamáddu mii elošta álbmotmeahcis ja lagas guovlluin norgga bealde, ja nuppe bealde riikaráji, suoma beale guovlluin. Guovža čivgá jeavddalaččat guovllus. eanaš áigge go ealut leat dálveeatnamiin, de lea guovža biejus ja danne eai leat dalle vuorjjálmasat guovžža ja boazodoalu gaskkas. Muhto boazoeaiggádat geat atnet álbmotmeahci guohtoneanamin lohket ahte guovža guođđá biejus gitta mánu ovdal go giđđajohtin álgá ja dalle lea guovža hui nealggis. Guovža sáhttá dalle goddit bohcco ja goit baldá bohccuid nu ahte daid leat váttis guođohit.

Geatki orru guovllus, ja leat registreren čivgama. Doppe fitnet maid johttispiret nu go albbas ja gumpe, muhto dat eai leat guovllu orru spiremáddodat ja eaige čivgga fásta álbmotmeahccái. Rieban, buoidda, njoammil, čeavrris ja neahti leat oalle dábálaš eallit doppe. Leat maid máŋgga šlájat smávva ciebanat, ee. ruksessáhpan, mii Norggas gávdno dušše Finnmárkkus, muhto muđui dovdet dan Ruoššas.

Lottit

Birasdirektoráhtas: Nu go muđuige davviguovlluin lea, čuohcá lottiidge eallimii ja elošteapmái smávva ciebaniid logu jahkásaš rievddadeapmi. Dat čuohcá sihke rievssahiidda, beahcelottiide, gazzalottiide ja láfoliidda. Boaimmáš lea dábáleamos gazzaloddi, muhto maiddái goaskin ja rievssatfálli. Dain oallut jekkiin ja jávrriin leat ollu čáhcelottit, stuora oassi nuortabeale šlájat nu go ruksesguškil, čáhppesčoavžžu ja jeaggemeahkástat. Álbmotmeahcis leat ollu lálli čuonjášlájat ja njuvččat.

Guolit

Dápmot, čuovža, hávga, vuskkon ja hárri gávdno miehtá álbmotmeahci. Nuppe dáfus lea rávdu hárvenaš guolli. Luossa goarbmu Anárjoga bajás Gumpegoržái, ja de Skiehččanjoga bajás measta Njuolašjoga rádjái.

Boazodoallu

Dat valljis jeagelealáhat ja galbma, dássedis dálvvit goas lea unnán muohta dahká guovllu buorren guohtoneanamin bohccuide. Jiekŋaáiggi rájes leat ealut, álggos gottit ja daid maŋemus čuohtejagiid bohccot, johtáladdan dálveorohagain dáppe ja rittu geasseorohagaid gaskka. Ovdal Norgga ja Suoma rádjegiddema 1852:s ledje maid suomabeale Lappland guovllut dálveguohtumat Guovdageainnu ja Kárášjoga boazosiiddaide. Rádjegidden giddii dán lunddolaš johtaleami.

Birasdirektoráhta neahttasiidduin, gos leat dieđut Anárjoga álbmotmeahci birra, čuoččuhuvvo ahte dán guovlu válddii boazodoallu atnui easkka sullii 1750:s. Gáldu dán dihtui ii leat namuhuvvon. Mii leat jearran direktoráhtas dán ášši birra ja vuordit ain sin vástádusa. Dát lea illá duohta, danne go boazodoallu han lei juo dáppe dalle go ráji merkejedje 1740-jagiin ja ahte ealuid riikarájiid rasttildeapmi han lei vuođđun 1751 Lappekodicilla dokumentii.

Álbmotmeahci atnet dál Guovdageainnu orohagaid 30B (Gaskajohtolat) ja 30C (Nuorttabealli) siiddat, Kárášjoga beale siiddat 16 ja 17.

Siiddain, geat atnet dán guovllu, leat guođohanbarttat álbmotmeahcis dehe dakka olggobealde. Boazodoalu bargit lea áidna geain lea vuoigatvuohta atnit muohtaskohtera álbmotmeahcis. Go dát guovlu lea dušše dálveguohtoneanan, de ii leat ovdal leamaš áigeguovdil vuodjit dáppe bievlan, muhto dálkkádatrievdamiid geažil ja maŋŋit borggat ja olu muohta leat daid maŋemus jagiid ohcan veháš vuodjinlobi dohko.

Dološ ássan

Danne go álbmotmeahccái lea dan mađe váttis vánddardit, de jáhkket oallugat ahte dát lea áibbas ávdin meahcci, guovlu maid olbmot eai leat atnán moktege. Eanas mátkečilgehusain, mat leat guovllu birra, eai juogo muital maidege ovdalaš anu birra dehe sii čállet ahte guovllu lea dušše boazodoallu atnán. Tina Solbakken čállá iežas arkeologiija masterbarggus ahte: "Anárjoga álbmotmeahcci čilgejuvvon buiga lihkatkeahtes meahccin. Čilgehusaid nu go lihkatkeahtes ja meahcci berre ođđasit árvvoštallat danne go guovllus leat valljis kulturhistorjjálaš bealit ja ollu kulturmuittut mat muitalit guovllu anu guhkit áiggi čađa."

Dološ áiggi rájes atne dán guovllu, mii dál lea álbmotmeahcci, belohahkii Guovdageainnu beale siiddat, Ávjováre siiddat ja maiddái siiddat dálá suoma bealde. Anárjohleagi ássit leat álbmotmeahcis sihke bivdán ja guolástan.

Eanas guovlu ii leat arkeologalaččat iskojuvvon. Man ollu fásta ássansaji dáppe leat leamaš lea váttis dadjat, muhto Guovdageainnu álbmotlohkamiid 1865 ja 1875 vuođul sáhttá árvvoštallat ahte dáppe ledje 4-5 dálu juogo álbmotmeahcis dehe dálá álbmotmeahci lahka. Okta earenoamáš kulturmuitu leat boares beazit main leat bárkku loggan ja atnán dan biebmun. Dat lea dakkár vierru maid mii dovdat juohke sajes sámiid birra geat leat orron beahcevuvddiin.

Vuovdedoallu

Sihke guovllus mii ásahuvvui álbmotmeahccin 1976:s ja dan guovllus mii maŋŋil lea evttohuvvon álbmotmeahci viiddideapmin, leat doaimmahan vuovdedoalu, lahtten beahcedimbariid Anárjoga ja Deanu vulos ja buktán dimbariid sahádollui Kárášjohkii. Leat maiddái buvttadan veháš soahkemuoraid. Dát čuollamat leat dahkkon eanas álbmotmeahci osiin mat gullet Kárášjoga gildii.

Báikenamat

Okta mearka guovllu atnimis leat dat oallut báikenamat, mat čájehit ahte guovlu lea leamaš anus birra jagi. Oalle ollu dain báikenamain laktásit sin namaide geat leat atnán guovllu. Buot guovllu báikenamat leat sámi namat (earret moadde hejot lihkostuvvan dárogielat jorgaleamit dan garraseamos dáruiduhttináiggis), muhto muhtun namat čujuhit láddelaččaide ja dáččaide geat leat ávkkástallan guovllu, ee. golleroggama oktavuođas.

Tina Solbakken (Eira) čállá masterbarggustis Anárjoga ássama birra: "Báikenamat ja kulturmuittut sáhttet muitalit juoidá ovtta guovllu guhkitáigge anu birra. Ollu báikenamat leat jávkan, go guovllu atnu lea rievdan, muhto muhtun namat bissot ja sáhttet nu muitalit midjiide guovllu anu birra nu go dat lei ovdalaš áigge, ja maid soaitit sáhttit gávdnat dan arkeologalaš materiálas ... Ovdalaš áigge dihte olbmot eanas báikenamaid ja daid mearkkašumi, muhto áiggi mielde lea dát máhttu láhppogoahtán. Báikenamat leat dehálaš oasit sámi eanadatipmirdeamis ... Báikkálaš máhttu báikenamaid birra, ja ábaide atnu mii laktása vieruide, addá historjjá guvlui mii dássážii lea leamašan amas midjiide, dehe njuolga dadjat, čálekeahttá.” ... Báikenamat ráhkadit dakko bokte dakkár dehálaš jurddaoktavuođaid (assosiašuvnnaid) olbmuid ja luonddu gaskii ja berrejit geažuhit dan mot ja manne báiki lei dehálaš dehe ii dehálaš daidda olbmuide geat atne guovllu.

Tina Solbakken lea systemáhtalaččat guorahallan Anárjoga báikenamaid, ja gávnnahan ahte dat juohkásit čuovvovaš kategoriijaid mielde:
– Eatnamiid, jávrriid, jekkiid, jogažiid, ádjagiid ja jogaid namat
– Olbmuid namat eatnamiin/luonddus
– Boazodoallu, dállodoallu ja doaimmat
– Orrunbáiki, vistit ja bivdoreaiddut
– Osku
Oktiibuot muitalit dát namat ahte lea leamaš ollu doaibma guovllus, ja ii leat makkárge lihkatkeahtes meahcci, maid máŋgasa daid maŋemus jagiid leat muitalan ahte álbmotmeahci lea.

Arkeologalaš registreremat

Nu easkka go 2010:s čálii Fylkkamánni ahte álbmotmeahcis eai leat čađahuvvon systemáhtalaš registreremat. Norgga kulturmuitodihtorbásas Askeladdenis lei dušše okta registreren (ID 50043), dahkkon rádjevázzimiid oktavuođas 1978:s, ja ledje bivdorokkit. Deháleamos registreren mii leat čađahuvvon lea čađahuvvon 2013:s masterdutkosa oktavuođas Romssa universitehtas.

Dat lea belohahkii divvojuvvon maŋŋil, guorahallama bokte 2013:s, muhto dat guoská dušše unna oasážii álbmotmeahcis, eanas lulágeahčen. Dalle gávdne ollu sámi kulturmuittuid, nu go darfegoahte- ja viessuduvttaid, oaffaruššansajiid, boraid, dollasajiid, bivdorokkiid, fanasbázahusaid jnv.

Norga, Ruoŧŧa dehe Suopma

Álbmotmeahci lullirádji lea maiddái suohkanrádji, fylkkarádji ja riikarádji. Muhto nu ii leat álohii leamašan. Ovdal 1751 ii lean doppe áibbas čielga rádji, ja Ruoŧŧa, masa Suopma maid gulai dalle, čuoččuhii guhká ahte rádji lei arvat davveleappos. De nákcii Dánmárku-Norga ja Ruoŧŧa soahpat ráji bidjat čáhcejuogu mielde, ja dan galge de merket 1740-logus. Barggu ovddasvástideaddjin šattai májor Peter Schnitler, gii jođihii dan stuora barggu vázzit rádjelinnjá Plassjes gitta Várjjagii. Gitta álbmotmeahci lulimus sadjái čuovui son eanas áigge čáhcejuogu. Das vuolgá čáhcejuohku measta njuolga nuorttasguvlui ja lulábeale Anárjávrri. Muhto ráji eai bidjan dakko. Dan sadjái álge čuovvut áibbas eará prinsihpa, ja čuvvo de jogaid. Dakka nuorttabealde lulimus sajis čuovvu rádji ovtta joga mii oaččui namas rádjebidjama vuođul, Rádjajohka. Viidáseappot de Skiehččanjoga, Anárjoga, Deanu ja gitta Buolbmágii, gos rádji mohkkasa nuorttasguvlui dakko gokko johka mohkkasa davásguvlui. Dan rájes lea dat guovlu mii lea álbmotmeahcci gullan Norgii, muhto ii dat lean nu diehttelas ja ii ge datge ahte rádji ii galgan biddjojuvvot lullelebbui.

Schnitlera rádjeeksaminašuvdnabeavdegirji lea almmustuvvon 7 gihpagis, ja das leat buorit dieđut rádjemearrideami historjjás, ja Anárjoga álbmotmeahci lulimus guovlluid birra.

Suodjalanproseassa

Evttohus ásahit Anárjoga álbmotmeahci buktui ovdal 1965:s. 1967:s buvttii Suohkanlávdegoddi álbmotmeahcceplána árvalusa. Čállon Norsk Natur 2-67:sMii guoská Anárjohkii ja Sáltoduoddarii ii mearriduvvo vuos mihkkege danne go vuordit mearrádusaid mat gusket geologalaš iskamiidda ja čázádatráfáiduhttima hárrái.

Artihkkalis bláđis Norsk Natur 4-67 čuožžu ahte galget ásahit 10 álbmotmeahci ja njealje álbmotmeahci leat eahpesihkkarat. Dan nuppi kategoriijas lea Anárjohka, ja čállet: Guovlu man leat evttohan ráfáiduhttit lea 1050 kv. kilomehtera stuoris ja lea Kárášjoga ja Guovdageainnu suohkaniin, ja rádji lea Supmii. Suomabealde lea beroštupmi ásahit ovtta ráfáiduhttojuvvon guovllu mii doarju Anárjoga álbmotmeahci. Industriijadepartemeanta lea bivdán ahte guovllu eai ráfáiduhtte ovdal go leat iskan guovllu veaikegávdnosiid. Dasa lea departemeanta ja suohkanlávdegoddi miehtán.

Minerálafitnodat bivddii 1973:s logi jagi maŋideami, muhto ii ožžon dan. Dasa baicca, de sirde álbmotmeahci davábeale ráji lullelebbui vai garve daid eanemus vuoruhuvvon minerálaohcanguovlluid. Dattetge ii leat dán rádjái álggahuvvon makkárge minerálabuvttadeapmi dan guovllus.

Stuoradiggi mearridii 19.12.1975:s ásahit Anárjoga álbmotmeahci mii doaibmagođii 01.04.1976:s. Ii vássan go moadde jagi ovdal go bođii evttohus viiddidit guovllu, geahča artihkala viiddideami birra.

Gažaldat jus Anárjoga álbmotmeahcci lei ášši mas oallugat beroštedje riikadásis muđui, ee. Norgga Luonddugáhttenlihttu. Luonddugáhttenlihttu jahkedieđáhusas 1974:s:
Anárjoga álbmotmeahcci
Cuoŋománu 12. beaivve mearridii Stuoradiggi ásahit Anárjoga álbmotmeahci Finnmárkkus. Industriijadepartemeanta bivddii ahte ráfáiduhttinevttohus ii čađahuvvon ovdal go geologalaš iskamat veaikegávdnosiid ektui lei loahpahuvvon. 1962 rájes lea Falconbrigde Nikkelverk čađahan dákkár iskamiid. Ii makkárge áigeplána dasa goas ráfáiduhttinplánat galge čađahuvvot, lean mearriduvvon, muhto Gielddadepartemeantta reivves geassemánus 1970:s namuhuvvon fitnodahkii gáibidedje iskamiid loahpahuvvot maŋemusat 1973/74 molsašumis. Dán áigemeari duođašta Birasgáhttendepartemeanta reivves suoidnemánu 1973:s.

Ođđajagimánus 1974:s válddii Luonddugáhttenlihttu oktavuođa Birasgáhttendepartemeanttain ja bivddii departemeantta dakkaviđe čuovvolit 1976:a stuoradiggemearrádusa. Min mielas ledje dat dakkár ollislaš mieđiheamit mat stuoradiggemearrádusa vuođul galge addojuvvot industriijaberoštumiide. Falconbridge Nikkelverk ii leat sáhttán duođaštit ahte guovllus ledje buvttadanveara gávdnosat ja danne lei čielga láhkavuođđu dasa ahte dakkaviđe ásahit dan evttohuvvon álbmotmeahci, čuoččuhii lihttu. Fitnodat háliidit baicca joatkit iskamiid. Birasgáhttendepartemeanta olahii čuovvovaš soabahusa: Falconbridge Nikkelverk beasai joatkit iskamiid dihto ráddjejuvvon guovllus. Dat guovlu galggai váldojuvvot eret álbmotmeahcievttohusas ja dan sadjái baicca viiddidit álbmotmeahce mihá eanet eará lagas guovlluin. Birasgáhttendepartemeantta ođđa álbmotmeahci árvalus sáddejuvvui golggotmánus Luonddugáhttenlihttui cealkámuššii.

Luonddugáhttenlihttu jahkedieđáhus 1975: Anárjoga álbmotmeahcci
Ođđajagimánus 1975:s attii Luonddugáhttenlihttu cealkámušas Birasgáhttendepartemeantta evttohussii ásahit Anárjoga álbmotmeahci. Luonddugáhttenlihttu attii departementii rámi dan čovdosa ovddas maid bukte riiddus guovllu báktedoaibmaberoštumiiguin. Go dat riidu čovdui, de rahpasii vejolašvuohta viiddidit álbmotmeahci arvat, mii eanas oaččui oktasaš ráji suomabeale Leammijoga álbmotmehciin. Mii ohcaleimmet dattetge dieđuid suomabeale álbmotmeahci njuolggadusaid, ja oaivvildeimmet ahte Anárjoga álbmotmeahci ráfáiduhttinnjuolggadusat eai galgan leat láivvibut go suomabeale njuolggadusat. Mii guoskkai šattuide, de deattuhii Luonddugáhttenlihttu ahte berre addojuvvot vejolašvuohta ásahit garrasit gáržžidemiid dihto šaddoservodagaid dáfus, dehe guovlluide gos lea šaddogeardi álbmotmeahci siste. Mii guoská vejolaš sisabahkkemiidda boahtteáiggis, omd. čázádatbuođđumat, eará sajiin Finnmárkkus, de dagaha dat boazodollui nákkisvuođa álbmotmeahcis, ja láhkavuođđu dustet daid lea dalle dárbbašlaš. Luonddugáhttenlihttu deattuhii daid riidovejolašvuođaid mat sáhttet leat boazodoalu/boraspiriid dáfus ja lea bahá eatnamiid čilviluvvat. Áidna čađahahtti čoavddus dáidda váttisvuođaide lea ahte boazodoaloealáhus oažžu doarvái buhtadusa daid vuoigatvuođaid ovddas mat gáržžiduvvot ja eatnamiid ovddas maid masset. Luonddugáhttenlihttu evttohii šiehtadallamiid ealáhusa ovddasteddjiiguin gávdnan dihte buori buhtadusortnega. Dat ruđalaš bealit ja máksimušat maid dát dagahivččii, ferte atnit oassin álbmotmeahci doaimmahangollun.

Hálddašeapmi

Stáhta lea Fylkkamánni bokte hálddašan álbmotmeahci gitta dán rádjái.

Suodjalannjuolggadus guoská ásaheami rájes ja čađahuvvo smávit rievdadeamit 07.05.1982 rájes. Álbmotmeahci viiddidanplánaid oktavuođas sáddii Finnmárkku fylkkamánni 14.09.2009:s maiddái dieđu ahte áigo revideret dálá álbmotmeahci suodjalannjuolggadusa, ja sávve mearkkašumiid daidda sierranas fáttaide ja áššečuolmmaide. Bohte oktiibuot 29 gulaskuddancealkámuša. Fylkkamánni buvttii ovdan 08.10.2010 Anárjoga álbmotmeahci ja lagas suodjalanguovlluid hálddašanplána álgočállosa. Das lei maid mielde dat evttohuvvon viiddiduvvon guovlu, ja go viiddidanplánat bissehuvvo de eai maid dahkan šat maidege suodjalannjuolggadusain.

Stáhta lea mearridan ahte buot álbmotmehciid galget báikkálaš álbmotmeahccestivrrat hálddašit, jus dat guoskevaš suohkanat háliidit dan. Finnmárkkus čađahuvvui dát die 2010 birrasiidda buot álbmotmehciide earret Anárjoga álbmotmeahci, gos proseassa lea maŋiduvvon álbmotmeahci viiddideami čielggadeami dihte. Giđđat 2017:s bivddii Birasdirektoráhtta Guovdageainnu ja Kárášjoga suohkaniid, Finnmárkku fylkkasuohkana ja Sámedikki nammadit olbmuid álbmotmeahcistivrii, ja evttohuvvon olbmot nammaduvvojedje stivrii. Dattetge ádjánii guhká ovdal stivra doaibmagođii eiseválddiid sealggahisvuođa ja formála boasttuvuođaid ja stivrra siskkáldas vuostálasvuođaid geažil. Stivrra jođiheaddjin válljejuvvui Kjell Magne Grønli, Kárášjogas eret.

Maŋŋil garra maŋŋoneami virgáduvvui giđđat 2019:s álbmotmeahcihálddašeaddji, geas lea kantuvra LES-visttis Guovdageainnus. Son lea Jørgen Eira Solbakke su olaha bargotelefuvnnas 78484605 ja e-boasta: fmfijeso@fylkesmannen.no

Go veardida Anárjoga álbmotmeahci eará álbmotmehciiguin Norggas, de lea dat 44 jagi čađa hálddašuvvon oalle ealjohemiid. Oallugat lea jearahan eanet doaimmalaš hálddašeami, ee. eastadit dan ahte dat ollut ealggat billistit beahcevuovddi. Dás váldit fárrui ovtta čállosa gos ohcalit eanet aktiivvalaš hálddašeami: Álbmotmeahcci gos vuovdi mieská .

Diehtojuohkin ja álbmotmeahcceguovddáš

Lea oalle unnán čállojuvvon álbmotmeahci birra. Áidna čállosat maid mii leat gávdnan, ja čállon eanet lohkkiide, lea Sivertsen, S., Selboe, R. & J. A. Eie. Øvre Anarjokka. Norges nasjonalparker. Luther Forlag AS. 1976:s ja 35 siiddu girjjis Ryvarden, Leif: Stabbursdalen, Øvre Pasvik og Øvre Anárjohka. Norges nasjonalparker - Gyldendal 2007. Dát leat čállosat maid olggobeale boahtán olbmot leat čállán ja atnet álbmotmeahci dego buiga meahccin. Dáin čállosiin eai leat namuhan dan dološ ássama mii lei álbmotmeahcis dehe meahcásteamit, maid olbmot geat ásse dálá álbmotmeahci rájiid olggobealde čađahedje, og lea maid oalle unnán boazodoalu birra.

Eai leat almmuhuvvon gihppagat álbmotmeahci birra ja lea áibbas unnán almmolaš diehtu interneahtas. Álbmotmeahcci ii leat vel dássážii ovdanbuktojuvvon makkárge álbmotmeahcceguovddáža dehe čájáhusaid bokte. Sihke Kárášjoga ja Guovdageainnu suohkanat leat bargan oččodit dákkár guovddáža.

Guovdageainnus juolludii suohkan doarjaga luondduguovddáža ovdaprošektii dainna eavttuin ahte dalle maid galge čielggadit álbmotmeahcceguovddáža ásaheami. Ovdaprošektii ohce doarjaga Birasgáhttendirektoráhtas, maid sii hilgo njukčamánus 2016:s dainna čilgehusain ahte galgá ásahuvvot báikkálaš álbmotmeahccestivra mii de galgá mearridit álbmotmeahci diehtojuohkindoaimmaid. Ovdaprošeakta bivddii čoahkkima Kárášjoga gielddain, mii biehttalii danne go sii áigo ráhkadahttit sierra čielggadeami ja eai háliidan ságastallat earáiguin ovdal go dat lei gárvvistuvvon. Kárášjoga čielggadeapmi gárvanii 07.02.2017:s. Dan maŋŋil ásahii Kárášjoga gielddastivra interimstivrra, muhto ii leat mihkkege gullon almmolaččat jus dat lea doaibman vai ii.

Guovdageainnus buvttii ovdaprošeaktagaskaboddosaš čállosa álbmotmeahcceguovddáža birra suohkanii 24.04.2017:s. Dan sisdoallu laktojuvvui maŋŋil luondduguovddáža ovdaprošeavtta raportii, mii gárvánii 19.08.2017:s. Das lea kapihtal álbmotmeahcceguovddáža/guosseguovddáža birra.. Dasa lassin leat áššit mat leat áigeguovdilat álbmotmeahcceguovddážii maiddái meannuduvvon eará kapihttaliin ja mildosiin. Muhtun dáin áššiin leat čuovvoluvvon dakko bokte go ásahuvvui Guovdageainnu meahcceguovddáš ja dat bajit ásahus Luonddu, kultuvrra ja máilmmiárbbi guovddáš, ja suohkan lea vel ohcan álbmotmeahccesuohkan stáhtusa suohkanii. Guovdageainnu meahcceguovddáš lea 2019:s álggahan johttičájáhus bargguid Anárjoga álbmotmeahci birra mas váldodeaddu lea boazodoalu birra. Meahcceguovddáš bovdii dálvet 2018/19:s Kárášjoga gieldda buktit ovdan iežaset álbmotmeahcceguovddáš plánaid, muhto gielddas ii lean dasa beroštupmi.

Mot ja gokko beassat Anárjoga álbmotmeahccái?

Dát lea okta dain Norgga suodjalanguovlluin gosa ii leat nu álki beassat almmolaš luottaid rájes. Earret boazosámiid, geat sáhttet vuodjit álbmotmeahccái ja álbmotmeahcis muohtaskohteriin dálvet ja muhtun dutkit, bearráigeahččit ja ealgabivdit geat sáhttet oažžut lobi fievrredit biergasiid helikopteriin, de fertejit buohkat earát rehkenastit ahte fertejit vázzit álbmotmeahccái ja doppe fas vázzit rájiid duohkái. Teorehtalaččat sáhttá mannat doppe vaikko gosa, muhto ii leat nu álkit buot sajiin vánddardit. Dás almmuhit dieđuid muhtun vázzingeainnuide maid lea álkit čuovvut go nuppiid.

A. Anárjohleagi norgga bealde Bassevuovddi bokte.
Kárášjoga márkanbáikkis vuodja 17 km Suoma guvlui ja de mohkasta luddii mii manná Iškorassii. Čievraluodda, mii hedjona dađistaga, nohká sullii 70 km duohken. Ii sáhte rehkenastit ahte luodda lea dálvet rabas gitta geahčái. Luoddageažis lea sullii 5 km vázzit Andreas Nilsena bartii, mii lea álbmotmeahci ráji guoras. [Er hytta åpen?]

B. Anárjohleagi Norgga bealde Geaššjoga bokte.
Čuovo luotta Bassevuovdái, muhto mohkas sullii 40 km duohken meahcceluotta mielde mii manná Geaššjoga gátte. Luodda nohká 15 km duohken. Das lea sullii 15 km vázzit Galmmahii, mii lea álbmotmeahci ráji nalde.

C. Anárjohleahki Suoma bealde
Jus boahtá Kárášjogas, vuoje de suoma ráji badjel Gáregasnjárgii ja mohkas olgeš luoddaráigge. Dat lea buorre, belohahkii asfálta, luodda Áŋŋelii. Doppe sáhttá dálvet vázzit joga badjel Bassevuovdái, ja geasset suhkat/meallut joga badjel ja de meallut viidáseappot johkaráiggi bajás. Áŋŋelis orrot olbmot birra jagi ja lea sihkkarit vejolaš oažžut muhtuma sáhtostit fatnasiin nuppe beallái joga jus boahtá dohko geasset ja ii leat alddis fanas. Lea vejolaš meallut joga bajásguvlui Skiehččannjálbmi mii lea sullii 15 km Áŋŋelis/Bassevuovddis eret. Dan rájes sáhttá vel čuovvut rádjejoga Skiehččanjoga dehe čuovvut Anárjoga bajás álbmotmeahcis ain sullii 10 km Gumpegoržái.

D. Suoma bealde Kalmankaitio bokte.
Heahtas/Eanodagas čuovvu luotta nuorttasguvlui 40 km Njunnásii ja das vuodja čievraluotta mielde 17 km davásguvlui Kalmankaitioi. Das lea sullii 10 km vázzit nuorttasdavás guvlui Norgga rádjái ja álbmotmeahccái. De boahtá Norgii, Finnmárkku lulimus saji lahka.

E. Suomabealde Neahčila bokte.
Guovdageainnus vuojat badjel ráji Supmii, ja de vuojat 10 km gos de earránat gurut guvlui. Das vuojat 12 km Neahčilii. Čuovo de bálgá/tráktorluotta Bievrrašjávrri (Pöyrysjärvi) rádjái. Neahčilis álbmotmeahccái lea sullii 25 km.

F. Guovdageainnus Šihččajávrri bokte.
Vuoje 35 km Suoma guvlui, earrán de nuorttasguvlui Šihččajávrái. (FUOM! Heitot luodda). Dan rájes lea sullii 30 km vázzit álbmotmeahccái jus čuovvu norgga beale riikaráji, ja 25 km jus njulge suoma beale.

G. Guovdageainnus Ávžžu bokte.
Guovdageainnus manná skohterláhttu Buolžajávrái dálvet. Dat lea sullii 40 km Ávžžis dohko. Doppe sáhttá de vánddardit álbmotmeahccái čuoigga. Geasset lea vejolaš čuovvut geassemáđija mii manná sullii seamma saji.

Mealluma miellamáilbmi

Áiggiid čađa leat gártan máŋgasa geat leat mellon jogain ja jávrriin ja álbmotmeahci lahka. Ii leat nu álkis mátki, muhto sii geat leat dahkan dan lohket ahte dat lea hirbmat ovddolaš vásáhus. Ferte rehkenastit gártat guoddit oalle ollu, unnimusat vahkkomátki ja dalle ferte leat fárus buot maid dárbbaša ja dušše guoli sáhttá háhkat biebmun mátkki vuolde.

Gáldut álbmotmeahci birra

Alm, Torbjørn: Anárjohka - gamle enger med østlig blomsterprakt. Ottar 1-1996
Einan, Bjørn: Med kano gjennom Anárjohka. I: Krempig/Anundsen: På ville veier. Krempig 2014
Fylkesmannen i Finnmark: Grovskisse til forvaltningsplan for Øvre Anárjohka nasjonalpark og tilgrensende verneområder. 08. oktober 2010.
Grønseth, Jan: Finnmark-Fotefar i nord 2, kapittel: Padling i Karasjokka. Landbruksforlaget 1999
Midteng, Rein: Faglige merknader til DNs innstilling til grenser for utvidelse av Øvre Anarjohka nasjonalpark. Asplan Viak 2012
Riseth. J. Å. Solbakken, J. I. og Kitti, H.:Meahcásteapmi Anárjogas. Naturbruk i Anárjohkområdet – Fastboendes bruk av meahcci og konsekvenser ved mulig utvidelse av Øvre Anárjohka nasjonalpark. Utredningsoppdrag for Fylkesmannen i Finnmark, miljøvernavdelingen. Sámi allaskuvla 2010
Ryvarden, Leif: Stabbursdalen, Øvre Pasvik og Øvre Anárjohka. Norges nasjonalparker. Gyldendal 2007
Sivertsen, S., Selboe, R. & J. A. Eie. Øvre Anarjokka. Norges nasjonalparker. Luther Forlag AS. 1976.
Solbakken, Tina: Det urørte landskapet i Øvre Anárjohka nasjonalpark. Masteroppgave i arkeologi. UIT 2014
Strann, K.‐B., Rae, R., Frivoll, V. & Johnsen, T. V.: Viltkartlegging av utvalgte områder i Anárjohka, Karasjok ‐ NINA Rapport 424. 2008
Suhr, Bernt: Nasjonalparken der skogen dør. Innlegg i flere aviser 04.12.2019

Geahča maid: Plánejuvvon Anárjoga álbmotmeahci viiddideapmi