Guohcajeaggi lea okta daid 9 jeagge- ja čáhccáseanaguovlluin Guovdageainnus mii lea evttohuvvon suodjaluvvot.
(Govven: Svein Lund)

Guovdageainnu meahcceguovddáš

Suodjalusguovllut

Jagis 2010:is evttohii dalá Filkkamánni ásahit álbmotmeahci Goahteluobbalii.

DÁID SÁHTAT LOHKAT:
Manne suodjalit?
Anárjoga suodjalusguovlu
Máze luonddureserváhtta
Evttohuvvon suodjalusguovllut Guovdageainnus
Jekkiid ja čáhccáseatnamiid suodjalusplána
Suodjalusguovllut Finnmárkkus
Suodjalusguovllut Norggas
Álbmotmeahcceguovddážat Norggas
Eará riikaid suodjalusguovllut
Álbmotmeahcceguovddážat eará riikain
Suodjalusguovllut ja álgoálbmogat
Suodjalusguovllut ja sámerievttit
Máid sáhtta Meahcceguovddáš dahkat?

Lea álo leamašan nággu luonddusuodjalusguovlluid ja álbmotmehciid ásahemiid oktavuođas, maiddái sámi luonddugeavahan guovlluin. Dávja lea guovlluássiin ja stuorra servvodagas guovttelágan ipmárdus das ahte mii galggášii suodjaluvvot ja mii galggášii leat lobalaš suodjalusguovlluin. Ollugiid mielas leat suodjalusdoaimmat dego veahkaválddalašvuođat sidjiide geat árbevirolaččát leat geavahan guovlluid. Muhtun luonddugeavaheaddji Guovdageainnus dajai ná dan oktavuođas go galggai ásahuvvot suodjalusguovlu:"Sii áigot mis váldit eatnama ja addit dan turisttaide". Torvald Falch Sámedikkis dadjá ná: "Luondu Sámis áitojuvvo garrasit. Dat kultuvra mii seailluha luonddu, áitojuvvo maid. Danne leat mii dan páradoksa dilis ahte sihke luonddubillisteamit ja stáda luonddusuodjalus goappešagat iežaska vugiiguin áitiba vejolašvuođa gánnáhahtti ovdáneami Sámis. Ii berrešii leat eahpádus das man dehálaš lea gáhttet luonddu, sihke eallinvuogi vuođđun, iešáddejupmin ja kultuvrralaš ovdáneapmin. Muhte dát suodjaleapmi ferte dáhkkot dovdosis árvvuin sámi servvodagain, ja sin bokte geat ellet luonddu lagámusas"

Luonddureserváhtta

Manne suodjalit?

Ođđa suodjalusguovlluid digaštallámis lea hui álki vajálduhttit deháleamos vuođđogažáldagaid:
– Manne galgat suodjalit?
– Mii galgá suodjaluvvot ja man vuostta?
– Gii galgá suodjalit ja gean vuostta?

Dan rajes go máilmmieana iđii 4,6 milljárda jagi áigi, lea dat čađát rievdan. Minerálat, geađggit, várit ja eatnamat ihtan ja jávkan. Dađistaga leat iešguđetlágan eallit šaddan. Ođđa eanašlájat ja eallit leat ihtan. Eatnasat dain mat ledje čuođi milljun jagi áigi, eai šat gávdno, dahje dain leat dušše bázahusat dál. Moadde milljun jagi áigi riegádedje olbmot, nu gohčoduvvon Homo sapiens. Dat levve miehtá máilmmi ja nu maid dađistaga unno eallit ja šattut. Olbmot leat bivdduin dahje luonddu billistemiin oalát jávkadan ollu elliid. Stuorra oassi dain elliin mat dán radjai leat birgen, áitojuvvojit odne. Eallit ja šattut leat lotnohuvvon ráhkaduvvon šlájain. Dađistaga leat olbmot maid gilvan ja kanaliseren eatnamiid eanadollui, reguleren čáhcadagaid fatnásiidda ja elfápmui. Huksemat ja gulahallanstruktuvrrat jávkadit dahje rievdadit eallinvuođu stuorát guovlluin. Minerálaroggamat eai viečča ođasmahtti valljodaga, dat rievdadit luonddu, sisabahkkemiin ja bázahusduvnniin, ja dávjá nuoskideapmi billista luonddu. Nu de šattut, eallit ja olbmot eai birge šat doppe.

Goas fuobmájedje álgit suodjalit? Ferte leat ollu ovdal go oaččuimet čálalaš gálduid. Olbmot fuomášedje árrat ahte luondduriggodagat gáržžiduvvojit jus bivdet, guolástit, murrejit dahje čogget beare ollu. Buot dát sáhttet heaitit šaddamis ja unnot máŋit jagiid. Ollu álbmogat ovdánahttejedje dasto vugiid mot reguleret. Nu de čuvvo luonddugeavahan njuolggadusaid buolvvas bulvi, dávjá muitalusaid dahje osku bokte. Dattetge leat máŋga ovdamearkka das ahte olbmot jávkadedje eallišlájaid vuovdnásvuođa dihte ja go eai jurddašan boahtte áiggi birra, dahje danne go sii eai diehtán makkár vahága dahke. Gávdnojit ovdamearkkat go muhtun joavku iešmielas jávkadii šattuid dahje elliid mat ledje eará olmmošálbmoga birgejupmin.

Lassánan sisabáhkkemat luondduriggodagaide ja infrastruktuvrra huksemat leat dagahan ahte máŋgga riikka luondu lea ollu billistuvvon. Dat lea dagahan ahte muhtun eatnamat gáhttejuvvojit, dávjá álbmotmehciiguin, luonddureserváhtaiguin dahje luonddusuodjalanguovlluiguin. Dát leat dađistaga ásahuvvon miehtá máilmmi. Hui ollu báikkiin leat nákkáhallan ja vuosttaldan ásaheames diekkár guovlluid. Ekonomalaš sivaid dihte báhkkejit dávjá vuovdečuollan-, oljo-, elfápmo- ja ruvkefitnodagat guovlluide mat leat suodjaluvvon, dahje leat plánejuvvon suodjaluvvot. Dávjá lea leamaš riiddu suodjalusdoaimmaid dihte gaskal stáda hálddašaneiseválddiid ja guovlluássiid /(álgoálbmogiid, geat don doložis leat geavahan guovlluid.

Ii leat beare ollu čálmmustahttojuvvon dat ahte suodjalusguovlluid ásaheapmi sáhttá leat dehálaš bisuhit kulturmuittuid. Anárjoga álbmotmeahci ásaheami oktavuođas, iske kulturmuittuid muorain. Dát lea hui hejot iskojuvvon Norggas. Ruota sámis leat dát ollu buorebut kártejuvvon. Dás muitala čálli ahte Ruotas leat dákkar kulturmuittut meastta dušše suodjaluvvon guovlluin, go vuovdečuollit muđui leat billistan buot boares muoraid. Dát eai leat iešalddis dušše kulturmuittut, muhto maiddái mearkan arkeologaide muitalandihte ahte guovllus leat leamašan ássansajit ja eará kulturmuittut.

Dávjá ipmirduvvo ahte luonddusuodjalanguovlluin leat čielga rájit, muhto rájit iešalddis eai suddje elliid, eanašattuid dahje ekologalaš čánustumiid. Mii čujuhit Filkkamánni suodjalusplánii, mii guoska jekkiide ja čáhccáseatnamiidda Finnmárkkus:
"Suodjaleapmi luondduvalljivuođalága bokte guoska dušše unna oasážii norgga luonddus. Reserváhtat sáhttet leat smávvát ja bieđggusis, ovdamearkkadihte jus šlájat galget sáhttit leavvat dohkalaš ceavzinguovlluide. Seamma dehálaš lea danne obbalaš ovddasvástádus guhkitáigge hálddašeapmai váldoguovlluin mat formálalaččát eai suodjaluvvo. Earenoamažit leat čáhččáseatnamat ođđa áiggis billistuvvon. Seammás go muhtun guovllut mearriduvvojit luonddureserváhttan, lea dehálaš oažžut ipmárdusa dasa ahte guovllut mat eai oaččo seamma árvvu, maiddái hálddašuvvojit."

Dás čájehit dálá ja evttohuvvon suodjalusguovlluid Guovdageainnu suohkanis, ja daid mat leat suohkanrájis. Dán čálmmustahttit dan oktavuođas go lea digaštallán suodjalusa birra Finnmárkkus, Norggas ja muđui máilmmis, Suodjaleapmi ja earenoamažitálgoálbmogiid ja sámevuoigatvuođa olis.

Guovdageainnus leat dušše guokte suodjalusguovllu, muhto 11 guovllu leat evttohuvvon suodjaluvvot.

Mearriduvvon suodjalusguovllut Guovdageainnus

Vaikke Guovdageainnu viiddis luondu ii leat nu bearehaga billistuvvon, de guovlu ii leat bálljo suodjaluvvon. Riikadásis lea 17 % eatnamiin suodjaluvvon, Guovdageainnus 10 %, namalassii dát guokte: Oassi stuorra álbmotmeahcis ja unnebuš luonddureserváhtta. Dáid ásahedje dan oktavuođas go Norgii plánejedje suodjalusguovlluid, vuosttaš lei oassin álbmotmeahcceplánii ja nubbi ges plánii mas áiggušedje suodjalit rikkis lasttavuvddiid.

Anárjoga álbmotmeahcci

Máze luonddureserváhtta

Evttohuvvon álbmotmeahcit Guovdageainnus

1970-logu rájes lea hubmojuvvon ásahit stuorát guovlluid Guovdageainnus álbmotmeahccin. Ollu báikkit suohkanis ledje mielde dan nuppi álbmotmeahcceplánas, nu maiddái okta guovlu Guovdageainnus ja Guovdageainnu-Kárášjoga suohkanrájis. Jagis 2010:s evttohii dalá Filkkamánni dán guovtti guovlui plána, muhto ii leat mihkege čađáhuvvon. 2015:s maŋidii Ráđđehus dáid plánaid.

Anárjoga álbmotmeahci viiddideapmi

Goahteluobbala/Muvrresábi álbmotmeahcci/eanagáhttenguovlu

Jekkiid ja čáhccáseatnamiid suodjalusplána

Riikaviidosaš bargu

Jagis 1966:s álggahii Stáda luonddusuodjalusráđđi plánet ráhkadit jeaggereserváhtaid. Stuorradikkedieđáhusas nr. 68 (1980-81) Norgga luonddu suodjaleapmai mearriduvvui ahte juohke filka ráhkada suodjalusplána dáidda: Čáhccaseatnamiidda, lasttavuvddiide, jekkiide ja mearalottiid monnenbáikkiide. Nu maiddái dálá geologalaš minerálagávdnostemiin, ovddeš elliid bázahusain, loddeváriin, jávrriin, sáttogáttiin, šattuin mat leat meastta jávkan, goahcevuvddiin ja máritiibma birrasiin. Finnmárkkus leat ráhkaduvvon temáhtalaš suodjalusplánat loddeváriide, dálá geologalaš gávdnostemiide, sáttogáddeguovlluide ja goahce- ja lasttavuvddiide. Jekkiid ja čáhccásguovlluid lassin, galgá vel ráhkaduvvot suodjalusplána máritiibma gávdnostemiide.

Jekkiid ja čáhccáseatnamiid suodjaleapmai áiggušedje geavahit luonddureserváhta suodjalusvuogi. Dát sáhttá leat stuorra mearkkašupmin dasa makkár aktivitehta guovllus šaddá leat lobalažžan ja lobiheapmin. Danne lea lunddolaš jearrat manne dát suodjalusvuohki válljejuvvui dáidda. Ná dadjá Filkkamánni:
Luonddureserváhtta lea dat mii lea eanemusat spesialiserejuvvon ja sáhttá leat garraseamos suodjalusvuohki. Reserváhtat galget sihkkarrasttit guovlluid mat leat áitojuvvon, nu go eahpedábálaš dahje rašis luonddu. Maiddái jus lea sierralágan luondu mas lea stuorra biologalaš valljodat, jus leat earenoamaš geologalaš gávdnosteamit, dahje jus das lea sierranas luonddudieđalaš árvu. Go jekkiid ja čáhccáseatnamiid suodjalusplánas deattuhuvvo várjalit sierralágan luondduhámiid ja biologalaš valljodaga, de guovllut evttohuvvojit reserváhttan.
Eai leat dahkkon konkrehta veardádallámat evttohuvvon suodjalusguovlluin, muhto leat biddjon seamma dássái. Ii leat veardádallojuvvon dađi eanet makkár váikkuhusat šaddet.

Suodjalusplánat Finnmárkkus

Jagiin 1969-79:s kártejuvvojedje elliiddieđat ja botánalaš suodjalanárvvut soames jekkiin ja čáhccáseatnamiin Davvi-Norggas. Jurdda lei suodjališgoahtit daid. Finnmárkkus veardádallojedje 11, olles Davvi-Norggas 29. Máŋŋel kártemiid ráhkadii Finnmárkku Filkkamánni jagis 1980:s álggu jekkiid suodjaleapmai. Dát lei dušše botánalaš árvvuid kárten. Suodjalusplána loahppamearrádus maŋiduvvui go sávvojuvvui vuđoleappo čielggadeapmi, oaidnindihte botánalaš ja elliiddieđa árvvuid.

Máŋŋil čađáhuvvojedje dievasmahtti guorahallámat, earret eará Strann & Nilsen (1996), mas 19 iešguđet guovllu iskkojuvvojedje, 6 Guovdageainnus. (Rapport nr. 3-1996 Suodjalanveara jeakkit ja čáhccáseatnamat Finnmárkkus) 2005:s álmmuhuvvui Bjerke, Jarle VV. ovttas soames earáiguin (Luonddufágalaš kárten 20 guovllus jekkiid ja čáhccáseatnamiid suodjalanplána oktavuođas). Dastto ráhkaduvvui sierra guorahallan gávnnahandihte makkár váikkuhusat suodjalusplánas leat boazodollui: Boazodoallu guovlluin gos áiggušedje suodjalit jekkiid ja čáhccáseatnamiid Finnmárkkus. Finnmárkku Filkkamánni rápporta nr. 1-2010.

Suodjaluvvon dahje evttohuvvon suodjaluvvon guovlluid kárta Guovdageainnus. (Ráissa álbmotmeahcci lea maid kárttas.)
(Gáldu: Riseth / Solbakken / Kitti: Meahcásteapmi Guovdageainnus – Naturbruk i Kautokeino.)

Mat leat dastto njuolggadusat mot válljet guovlluid suodjaleapmái? Dán birra čállá Filkkamánni:
Guovlluid suodjalusplánaválljen lea dahkkon ná:
- Guovllu šládjavalljivuohta ja oktasaš indiviida
– Guovllu ovddastuslašvuohta, mas deattuhuvvo ahte guovllut ovttas galget gokčat molsašuvváma ja luonddugeográfalaš earenoamašvuođaid filkka jekkiin ja čáhccáseatnamiin.
- Guovllu iešvuohta, mii fátmasta rášis gávdnostemiid, eahpedábálaš dahje earenoamaš gáibideaddji šlájaid dahje šattuid- ja lottiid
- Guovllu viidodat, váriašuvdna ja čavddisvuohta, mas lea ulbmilin fatmastit guovlluid main leat iešguđetlágan jeaggešlájat ja eallinláhki čáhccáseatnamiid lottiide

Báikkalaš bargolávdegoddi
Máŋŋel ráđđádallamiin Sámedikkiin vuođđuduvvui báikkálaš bargolávdegoddi , mii galggai oassálastit suodjalusplána proseassas. Muhto Birasgahttendepartemeanttas lei hirbmat hoahppu gárvvistit plána, nu bargolávdegoddi ii geargan bargguineaset. Filkkamánni evttohus lea dáinna lágin:
Bargolávdegottis ledje ovddasteaddjit berošteaddji orgánisašuvnnain, sámi vuoigatvuođalašguoddiin ja Guovdageainnu suohkanis. Filkkamánni jođihii lávdegotti ja lei maid čállingoddin. Dáinna lágin áimmahuššá stáda ráđđádallangeatnegasvuohta sámi guoski beroštemiide báikkálaččát
Bargolávdegoddi galgá:
- Veahkehit Finnmárkku filkkamánni ráhkadit Guovdageainnu suohkana jekkiide ja čáhccáseatnamiidda suodjalusplána.
- Árvvoštallát suodjalanevttohusaid Stuorradikkedieđáhusa nr. 62 vuođul (1991 - 1992) ja čielggadit ráddjejuvvon suodjalusevttohusaid ja suodjalusmearrádusaid dáidda guovlluide
- Árvvoštallámiin galgá vuolggasadji luondduvalljivuođaláhka, finnmárkkuláhka, párágráfat 4 ja 19. Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeanta šiehtadus suodjalusbargguid njuolggádusat mat gusket sámi guovlluide. Guovllu suodjalanárvvuid čielggadeapmi ja kártejuvvon geavaheapmi guovlluin.
Bargolávdegoddi sáhttá evttohit čielggademiid sihkkarastindihte vejolaš mearridanvuođu suodjalusproseassas.
... Lávdegoddi sáhttá maid bovdet diehto- ja gelbbolašvuođaolbmuid, nu maiddái vuoigatvuođalaš áirasiid ja geavahanberošteaddjiid iežaset čoahkkimiidda go dihto guovllut dahje fáttát ovdanbuktojit. Sáhttet maid lágidit čoahkkimiid daid báikegottiiguin ja berošteaddjiiguin gosa suodjalusevttohus guoska.
Jus bargolávdegotti eanetlohku evttoha eará go dan máid Filkkamánni, galgá maid dat evttohus gulaskuddamii ja čuovvut ášši viidáseappo.
Bargolávdegoddi ii ollen oanehis áiggi dihte gárvvistit barggu ovdal gulaskuddama, ja áigu joatkit bargguinis dassái go dat galgá loahpalaččát mearriduvvot.

Dát čielggadeapmi lea vuođđun Finnmarkku filkkamánni jagi 2010 suodjalusplánii Finnmárkku jekkiide ja čáhccáseatnamiidda. Dušše oasáš das lei seamma go 2005:a rápportas ja jagi 2010 gulaskuddanrápportas. Muhtun čielggaduvvon guovllut ledje váldon eret suodjalusevttohusas, ja eará ledje boahtan sadjai. Soames guovlluin ledje maid suodjalusrájit rievdaduvvon. Teaksta čájeha maid ahte leat rievdadusat álgodieđáhussii, muhto ii leat čilgejuvvon goas dát ráhkaduvvui ja gii dan dagai. Iige leat čujuhuvvon álgodieđáhusa girjjálašvuođalisttui.

Gulaskuddan ja maŋideapmi
Plána lei gulaskuddamis seamma jagi. Ovdal gulaskuddanáigemeari, 07.07.2010:s dieđihii stádačálli Heidi Sørensen álbmotčoahkkimis Kárášjogas (10.06.2010) ahte gulaskuddanáigemearri máŋiduvvo ja ahte departemeanta áigu Sámedikkiin čoahkkinastit dán birra. Jagis 2010 ja 2014 ii oro bálljo mihkege dáhkkon áššiin. 20.05.2014 čálii Dálkkádat- ja Birasministtar reivve Sámediggai, Kárášjoga gildii ja Guovdageainnu suohkanii mas lei fáddán: Makkár barggut leat vel Finnmárkku álbmotmehciid suodjalusplána barggus. Reivves čállá ahte jeagge- ja čáhccáseatnamiidplána bissehuvvui dassáigo álbmotmeahcceplána gárvana, ja "sávan ahte jekkiid ja čáhccáseatnamiid suodjalusplána ráhkaduvvo álbmotmeahcceplána evttohusa oktavuođas. Danne ovdanbuvttan dán suodjalusplána maŋŋil" 2016 giđa ii lean vel ođđa gulaskuddanáigemearri biddjon, ja filkká birasgáhttenhoavda čálii miessemánus: "Finnmárkku jeagge- ja čahccaseatnamiid suodjaluplána lea realitehtas ain gulaskuddamis, dahje lea bisanan.".

Go gulaskuddan ii leat formálalaččát loahpahuvvon, de ii ge leat vejolaš diehtit obbalašgova gulaskuddancealkámušain. Dattetge orrot eanas gulaskuddancealkámušat dán radjai čájeheamen ahte lea vuosttaháhku suodjalit muhtun guovlluid dahje jo olles plána. Bođii cealkámuš Guovdageainnu Luonddugáhttenlihtus mii evttohii gaskaneassoahpamuša ahte galgá leat eanadatgáhttenguovlu iige luonddureserváhtta.

Stádaráđđi finai 2015 čavčča Finnmárkkus ja geahčadii evttohuvvon álbmotmehciid ja čoahkkinasttii áirasiiguin ja báikegotti olbmuiguin. Jeakkit ja čáhccáseatnamat eai lean oba ge fáddán. 02.09.2015 čoahkkimis Sámedikkiin gal baicce digaštallojuvvui daid birra, čoahkkin mii lei plánejuvvon 2010 rajes. 14.12.2015 muitalii ministtar ahte álbmotmeahcceplána heaittihuvvui garra vuosttehágu dihte, muhto "filkkaid temáhtalaš suodjalusplánat gal leat čađáhuvvon, earret Finnmárkku jeagge- ja čáhccáseatnamiid suodjalusplána. Áiggun geahččat vejolaš joatkkašumi olles dahje osiid plánas dan oktavuođas go ráđđehus álmmuha luondduvalljivuođa dieđáhusa"

Diet Stuorradikkedieđáhus álmmuhuvvui moadde beaivvi maŋŋil, mii lea Stuorradikkedieđáhus nr. 14 (2015 - 2016) Luondu eallimii, Norgga luondduvalljivuođa doaibmaplána. Dás čállojuvvo: "Ráđđehus áigu veardádallát Finnmárkku jekkiid ja čáhccáseatnamiid evttohusa oassin filkaidgaskasaš dievasmahtti suodjalusbarggus."

Dát vástadus čájeha ahte ášši ain lea áigeguovdil. Danne lea áigi geahčadit ovddeš plánaid oaidnindihte mii lea čállojuvvon iešguđet suodjalusguovlluid birra, ja gávnnahit manne leat evttohuvvon suodjaluvvot, mot dát guovllut geavahuvvojit odne ja makkár váikkuhusat suodjaleamis šattášedje geavaheapmái. Ferte maid oažžut reakšuvnnaid daidda cealkámušaide mat dán radjai leat ovddiduvvon.

Go dál maŋitáigge geahččá ruovttoluotta áššái, de sáhttá jearrat manne bárgolávdegoddái ii lean addon buoret áigi vai ledje ollet gárvvistit buot ovdalgo ášši sáddejuvvui gulaskuddamii. Áidna ágga Birasgahttendepartemeanttas lei dat ahte buot suodjalusplánat galge válbmejuvvon ja dohkkehuvvon jagi 2010:s. Dát áigemearri biddjui jo 1990-logus riikaviidosaš nuppi álbmotmeahcce plánema oktavuođas. Boađusin das lei ahte bargu bisánii oalát ja 2018:s eai nagodan joatkit dáinna. 2017:s lohpidedje fas bargagoahtit čáhccáseatnamiid suodjalusplánain, muhto ii oro vuos mihkege dahkkon.

Dá leat 9 evttohuvvon luonddureserváhta Guovdageainnus dahje suohkana rájis.

Áidejávrri luonddureserváhtta

Opmoábi luonddureserváhtta

Giŋaljeakki luonddureserváhtta

Guohcajeakki luonddureserváhtta

Náhpolsáivva luonddureserváhta

Stuorábi / Geatkkašjeakki luonddureseváhtta

Stuorajávrri luonddureserváhtta

Suolovuomi luonddureserváhtta

Iešjávrri luonddureserváhtta

Jagis 2005:s bálkáhii Finnmárkku Filkkamánni NINA iskkat 20 jeakki ja čáhccáseatnama vejolaš suodjalanguovlun. Dát namuhuvvo rápporttas: 20 guovllu luonddufágalaš kárten Finnmárkkus, jekkiid ja čáhccáseatnamiid suodjalusplánema oktavuođas.Dušše oassi iskkojuvvon guovlluin lea biddjon plánii. Maŋŋel šattuid- ja lottiid kártema lea dát veardádallojuvvon leat "dušše báikkálaččát árvun", mii nášunála suodjaluplána mielde ii atte vuođu suodjalit.

Guokte dáin leat jeagge- ja čáhccáseatnamat Guovdageainnus. Vaikko dát eatnamat eai evttohuvvo suodjaluvvot, de namuhit daid goitge dás ja makkár iskkanbohtosat doppe leat. Min dieđus ii leat kártejuvvon makkár geavaheapmi dáin eatnamiin lea, ii historjjálaš dahje dálá áiggi geavaheapmi.

Riehttejávri

Badjeluoppal

Ovdal leat vel eará guovllut evttohuvvon suodjaluvvot. Finnmárkkuduoddara valljodatlávdegotti evttohusas, (NOU 1978:18) lassin namuhuvvon evttohuvvon luonddureserváhtaid mat eai leat ovdanbukton maŋemus jagiid:

Habatvuohppebávtti luonddureserváhtta

Valljodatlávdegoddi evttohii vel lassin daid namuhuvvon guovlluid, čielggadit vejolaš luonddureserváhtaid dáppe:

Biggeluoppal – "Guovllus lea loddevalljodat, earenoamažit čoavžut".

Njukčagorsa – Bahtagurra – "Rihttoguovlu mas leat miellagiddevaš erošuvnnahámit ja skierre-, daŋas- ja sierralágan rásseguovlu. Ii namuhuvvo eanet gokko ja makkár viidodat dáin lea.

Plána ođđasit álggaheapmi 2019:s

Media bokte álmmuhuvvui 2019 guovvamánus ahte Filkkamánni evttoha ásahit luonddureserváhtaid Finnmárkkus, máŋga Guovdageainnus ja guovllus mii guoska sihke Guovdageidnui, Kárášjohkii ja Áltai. Dát plána lea sullii seammalágan go dat mii ovdanbuktui jagis 2010:s. Seammaládje go dalle, de galget eiseválddit čađáhit barggu. Báikkálaččát ii leat digaštallojuvvon makkár guovllut galggášedje suodjaluvvot, ja mot daid suodjalit.

Romssa ja Finnmárkku filkkain galget čielggadit 600 guovllu ja dain válljet 56 máid Stáhtahálddašeaddji (Filkkamánni ođđa virgenamáhus jagi 2021 rájes) de evttoha suodjalit. Geahča melding fra fylkesmannen

Guovdageainnus leat dát guovllut evttohuvvon suodjaluvvot: Náhpolsáiva, Stuorrajávri, Iešjávri, Opmoáhpi, Áidejávri ja Guohcajeaggi/Ginaljeaggi. Dáid guovlluid evttohedje maid 2010:s. Virdneguoika lea vel váldon mielde, mii jo lea billistuvvon Áltta ja Guovdageainnu eanu huksemis. Suolovuopmi ja Stuoráhpi / Geatkkašjeaggi eai leat šat suodjalusplánas. Ii čilgejuvvo manne leat váldon eret. Dás muitalit eanet dastto go lea vejolaš.

Gáldut - Jeakkit ja čahccaseatnamat

Bjerke/ Strann / Johnsen: Naturfaglig kartlegging av 20 områder i forbindelse med verneplan for myrer og våtmarker i Finnmark. NINA 2005
Direktoratet for naturforvaltning. 2006. Kartlegging av naturtyper. Verdsetting av biologisk mangfold. DN-håndbok 13,
Fylkesmannen i Finnmark. Verneplan for myrer og våtmarker i Finnmark. Miljøvernavdelingen 2010
Fylkesmannen i Finnmark. De foreslåtte naturreservatene og verneforskrifter. Miljøvernavdelingen 2010
Fylkesmannen i Finnmark. Utkast til verneplan for våtmarker. Finnmark fylke. 1979. Upublisert rapport
Fylkesmannen i Finnmark. Utkast til verneplan for myrer i Finnmark Fylke. 1980.
Fylkesmannen i Finnmark. Verneverdige myrer og våtmarker i Finnmark. Rapport nr. 3. 1996.
Hanssen, Martin / Jenssen, Ørjan: Reindrift i kandidatområdene til verneplan for myrer og våtmarker i Finnmark. Fylkesmannen i Finnmark Rapport nr.1–2010
Hornburg, P. 1969-1975. Registrering av bevaringsverdige myrer og våtmarker i Finnmark fylke. Rapporter til Miljøverndepartementet.
Riseth / Solbakken / Kitti: Meahcásteapmi Guovdageainnus. Naturbruk i Kautokeino. Fastboendes bruk av meahcci i Kautokeino kommune og konsekvenser ved etablering av naturvernområder. Samisk Høgskole. 2010.
Sametinget 2009. Vedrørende forespørsel om kjent kunnskap om kulturminner i kandidatområder verneplan for myrer og våtmark i Finnmark. Upublisert rapport. Vadsø.
Sametinget: Samiske kulturminner og verneplan for myrer og våtmarker. Upublisert rapport 2009
St. meld nr. 14 (2015-2016) Natur for livet, Norsk handlingsplan for naturmangfold
Strann, Karl-Birger: Verneverdige myrer og våtmarker i Finnmark. Fylkesmannen i Finnmark. 1996
Strann, K.-B., Rae, R., Nilsen, S.Ø., Frivoll, V. & Johnsen, T. V. 2008a. Verdifulle naturtyper og viltområder i Kautokeino kommune 2002-2003 - NINA Rapport 337.
Strann, K.-B, Weibull, H., Frivoll, V., Rae, R., Francis, I. & Birkeland, I. 2008b. Vilt og botanikk i tre utvalgte myrområder i Finnmark i 2008 - NINA Rapport 405.
Vorren, K-D. 1979. Myrinventering i Nordland, Troms og Finnmark, sommeren 1976, i forbindelse med den norske myrreservatplanen. Tromura Naturvitenskap nr. 3.

Guovdageainnu-Áltta čáhcadat

Guovdageainnu-Alttačáhcadat ja earenoamažit eatnamat gaskal Máze ja bajemus ássanguovllu Álttas livčče leamašan eanemus vejolaš álbmotmeahcit jus eiseválddit eai livčče ávkkástallan čáhce elfámus.

Vaikko guovddášeiseválddit dábálaččát suodjalit guovlluid, beroškeahttá báikkálaš vuosttaldeamis, de dahkkui Guovdageainnu-Áltta eanu buođđun justte nuppeládje. Dát huksen lea áidna guovlu Guovdageainnus man vuostta ledje álbmotlaš lihkadusat ja okta dan moatti lihkadusas olles Finnmárkkus. Eiseválddit eai beroštan suodjalit guovllu, baicca politijaid ja rievtti bokte sihkkarastejedje elfápmohuksema, mas čáhcadaga vuolemus oasis regulerejit čázi.

Rievttimielde lei plánas hukset ollu eanet, muhto stuorra vuosttaldeapmi mii lei, dagahii ahte eiseválddit heaittihedje viiddideami. Oassi čáhcadagas máid eai huksen elfápmun, suodjaluvvui 1980:s nu gohčoduvvon "Verneplan II for vassdrag" vuođul.

Loga eanet: Guovdageainnu-Áltta čáhcadat.

Suodjalusguovllut Finnmárkkus

Várjjatnjárgga álbmotmeahcci
(Govven: Eva McMaster)

Finnmárkku vuosttaš álbmotmeahcit leat Rávttošvuomi álbmotmeahcci og Báhčaveaji álbmotmeahcci. Rávttošvuopmai ásahuvvui 1970:s ja viiddiduvvui 2002:s ja 2003:s. Báhčaveadji ges 1975:s.

Finnmárkkuduoddara valljodatlávdegoddi (NOU 1978:18) evttohii ásahit Ráissa álbmotmeahci 1986:s, viiddidit Rávttošvuomi- ja Anárjoga álbmotmeahci,

Lávdegoddi evttohii ásahit Suolovuomi luonddureserváhta ja čielggadit vejolašvuođa suodjalit guovlluid Áidejávrris, Goahteluobbalis ja Stuorrajávrris. Dát evttohusat geardduhuvvojit, ovttas eará guovlluiguin dan nuppi álbmotmeahcceplánas dahje filkká plánas mii suodjalivččii jekkiid ja čáhccáseatnamiid. Nuppi álbmotmeahcceplánas evttohuvvojedje maid Sievjju ja Várjjatnjárgga álbmotmeahcit, mat ásahuvvojedje jagis 2006:s.

Finnmárkkus ledje 2018:s oktiibuot 83 luonddusuodjalanguovllu (5 álbmotmeahci, 10 eanasuodjalanguovllu, 66 luonddureserváhta ja 3 šládjasuodjalanguovllu. Dáid viidodat lea oktiibuot 5594 njealljehasgilumehtaraviiddu mii lea 11,6 % Finnmárkku viidodagas, mii lea sullii 2/3 gaskamearalaččat Norggas. Ii leat gal dan dihte go Finnmárkkus leat unnit gáhttenárvosaš guovllut. Finnmárkkus leat plánejuvvon, muhto eai čađáhuvvon dát: ođđa álbmotmeahcci, viiddidit dálá álbmotmehciid ja ásahit 23 ođđa luonddureserváhta jekkiide ja čáhccáseatnamiidda. Jus dát livčče ásahuvvon, de livčče filkkas suodjalusguovllut riikadásis.

Girjjit – Suodjalusguovllut Finnmárkkus

Askeland, Per Arne: Drømmelandet : en fotografisk reise i Seiland nasjonalpark. Askeland foto-media 2007
Forvaltningsplan for Stabbursdalen nasjonalpark : Porsanger kommune. Fylkesmannen i Finnmark 1990
Fylkesmannen i Finnmark: Verneforslag og konsekvensutredning for Varangerhalvøya nasjonalpark. Fylkesmannen i Finnmark 2004
Fylkesmannen i Finnmark: Verna og verneverdige områder i Finnmark Fylkesmannen i Finnmark Rapport 3-1993
Jenssen, Ørjan W.: Konsekvenser for næringsmessig og fritidsmessig naturbruk av nasjonalpark på Varangerhalvøya. Fylkesmannen i Finnmark 2004
Prestbakmo, Hans: Váikkuhusat boazodollui jos Rávttošvuomi álbmotmeahcci viiddiduvvo.
Ravttosvuomi álbmotmeahci (našunálpárkka) viiddideapmi ja Rávttošvuomi eanadatgáhttenguovllu ásaheapmi : gulaskuddan evttohus luonddugáhttenlága vuođul : váikkuhusčielggadeapmi boazodollui. Fylkesmannen i Finnmark 1998
Ryvarden, Leif: Seiland og Varangerhalvøya. Norges Nasjonalparker. Gyldendal 2007
Sievju : alpiidna sulloeanadat Oarje-Finnmárkkus. DN 2007

Suodjalusguovllut Norggas

Ráissa álbmotmeahcci
(Govven: Basia Głowacka)

17 % Norgga viidodagas lea suodjaluvvon iešguđetládje. Guovllusuodjaleapmi regulerejuvvo Luondduvalljivuođalága bokta (kap. V). Leat viđalágan vuogi mot suodjalit: álbmotmeahcci, eanasuodjalanguovlu, luonddureserváhtta, biologalaš suodjaleapmi ja máritiibma suodjalanguovllut. Láhka mearrida mii galgá leat iešguđet osiin ja Birasgahttendepartemeantta ráhkada sierra njuolggadusa suodjalusguovllu ásahettin mas čilgejuvvo mii lea lobalaš dahje lobiheapmi guovllus.

Norgga nannánis leat oktiibuot:
34 álbmotmeahci - 30000 km2
1900 luonddureserváhta - 4000 km2
160 eanasuodjalanguovllu - 17000 km2
80 eará suodjaluvvon guovllu - 900 km2
Dasalassin lea stuorra oassi Svalbárddas suodjaluvvon.

Luondduvalljivuođalága vuođđu:

Luondduvalljivuođalága ulbmilparagráfa dadjá: "Lága ulbmil lea váldit vára luonddu biologalaš-, eana- ja geologalaš valljodagas. Ekologalaš proseassa gáhttejuvvo guoddevaš geavahemiin ja suodjalemiin. Nu addá vuođu olbmuid doaibmamii, kultuvrii, dearvvašvuhtii ja loaktimii, dál ja boahtteáiggis, mii maiddái lea vuođđun sámi kultuvrii.".

Mot lea dát paragráfa čuvvojuvvon suodjalandoaimmaid oktavuođas Guovdageainnus?

Luondduvalljivuođalága ulbmilat suodjalanguovlluide:
Suodjalanguovllut nannánis, čáhcadagain ja mearas galget dán kapihttala bokte suodjalit:
a) Luonddušlájaid ja eanadaga,
b) šlájaid ja genehtalaš valljodaga,
c) áitojuvvon luonddu ja ekologalaš doaibmiguovlluid vuoruhuvvon šlájain,
d) stuorát lihkatkeahttá ekovuogáda, maiddái nu ahte sáhttet geavahuvvot olgoáimmudoaimmaide,
e) guovlluid gos leat sierranas luondduhisturjjálaš árvvut,
f) luondduváikkuhus olbmuid áiggiid čađa geavaheami dihte dahje mas maiddái leat kulturhisturjjálaš árvvut, ja geavahanláhčin mii veahkeha bisuhit luondduárvvuid,
g) ekologalaš ja eanadat čanástumiid nášuvnnalaččát ja riikaidgaskasaččát, dahje
h) referánsaguovlluid čuovvundihte ovdáneami luonddus.

Álbmotmeahcce- ja eará suodjalanplánat

Norgga álbmotmeahcit
(Gáldu: Wikipedia)

Norgga vuosttaš álbmotmeahcci ásahuvvui jagis 1963:s ja 1966:s meannudii Stuorradiggi vuosttaš álbmotmeahcceplána. Dat geavahuvvui 1975:a radjai ja de mearriduvvojedje 13 álbmotmeahci. Olles 10 dáin ledje boazodoaloguovlluin, 83 % lei dastto suodjaluvvonáreala.

Stáda luonddugáhttenráđđi dat evttohii ráhkadii dan nuppi álbmotmeahcceplánaevttohusa 1986:s. Sámediggi ii lean vel ásahuvvon go dát lei gulaskuddamis, muhto golbma sámi organisašuvnna dorjo plána, seammás go cuiggodedje ahte sámi beroštumit eai leat doarvái vuhtiiváldon. Dát plána meannuduvvui loahpalaččát 1993:a cuoŋománus. Das ledje 20 ođđa álbmomeahci, 16 eanasuodjalanguovllu, 1 luonddureserváhtta ja 9 dalá álbmotmehciin galge viiddiduvvot. Jagis 2008:s eai lean vel 16 ášši meannuduvvon ja Birasgahttendepartemeantta stádačálli dajai iežaset olles leavttuin ollášuhttimen suodjaleami ja doaivvui geargat 15 ásahemiin 2010:s. Sáhttá leamašan beare stuorra bargodeaddu man dihte bisánii barggu joatkkášupmi, go 2016:s ledje ain 3 ođđa álbmotmeahci ja okta viiddideapmi mii ii lean vel ollášuvvon. Buot leat Davvi-Norggas, guokte dáin Guovdageainnu suohkanis dahje suohkanrájis.

Lassin álbmotmeahcceplánaide leat mearriduvvon suodjalit vuvddiid, ásahit luonddureserváhtaid lasttavuvddiide, jekkiide ja čáhccáseatnamiidda mat unnit ja eanet leat ollášuvvon. Plánat leat čađáhuvvon filkadásis. Finnmárkku jekkiid ja čáhccáseatnamiid suodjalusplána gal ii leat ollášuvvon.

Álbmotmeahcceguovddážat Norggas

1993:s ráhkaduvvui ásahanplána 13 álbmotmeahcceguovddážii. Máŋŋel dan mearriduvvojedje vel moadde ođđa, dat máŋemus jagis 2015:s.
2017:s ledje Norggas ásahuvvon 17 álbmotmeahcceguovddáža, namalassii dáppe: Breheimguovddáš (Jostedalen), Femundsmarka álbmotmeahcceguovddáš (Elgå), Folgefonna álbmotmeahcceguovddáš, Háldi álbmotmeahcceguovddáš (Ráisa), Hardangerduoddara álbmotmeahcceguovddáš (Skinnarbu), Hardangerduoddara luondduguovddáš (Eidfjord), Hvaler álbmotmeahcceguovddáš, Jostedalsjiehki álbmotmeahcceguovddáš (Stryn), Lierne álbmotmeahcceguovddáš, Nordlándda álbmotmeahcceguovddáš (Sálttus), Norgga Jiehkkemusea (Fjærland), Norgga Duottarmusea (Lom), Rondane álbmotmeahcceguovddáš (Folldal), Dovreduoddara-Sunndalsduoddara álbmotmeahcceguovddáš (Sunndal), Rávttošnjárgga Luondduguovddáš ja Musea, Beahceveaji álbmotmeahcceguovddáš ja Færder álbmotmeahcceguovddáš (Tjøme).

Birasgahttendepartemeantta dat mearrida makkár guovddážat ožžot álbmotmeahcceguovddáš namáhusa, ja 2015:s ráhkaduvvojedje njuolggadusat dasa mii gáibiduvvo beassat ásahit guovddáža. Čállojuvvo earret eará ná: «Álbmotmeahcceguovddážat leat diehtojuohkinguovddážat maiguin birashálddašeaddji ovttasbargá autorisašuvnnašiehtadusa bokte. Guovddáš ferte addit dieđuid álbmotmehciid/luonddusuodjalusaid birra ovdalgo oažžu álbmotguovddáš namáhusa. Seammás geatnegahttojit váldit vára eará áigeguovdilis diehtojuohkindoaimmaid Birashálddašeaddji ovddas. »

Birasgáhttendirektoráhtta geatnegahttá buot álbmotmehciid ja álbmotmeahcceguovddážiid geavahit oktasaš diehtojuohkinvuogi mii gohčoduvvo "Besøkssenter Nasjonalpark/Álbmotmeahci Guosseguovddáš". Earret dán, de leat Álbmotmeahcceguovddážat máŋggaládje iešguđetláganat. Dat galget addit dieđuid earenoamažit ovtta dahje eambbo álbmotmehciid birra. Sáhttet maid iešguđetlágan fáttát, earret eará jiehki, vuona, váriid, gottiid, guovžžaid ja lottiid birra. Sáhttet maid muitalit eará luonddugáhttenguovlluid birra, nu go luonddureserváhtaid ja enasuodjalanguovlluid, ja muđui guovllu luonddu birra. Máŋga álbmotmeahcceguovddážis leat maid báikkalaš dáidda ja kulturčájáhusat.

Prošeavtta olis leat fitnan soames álbmotmeahcceguovddážiin Norggas ja olgoriikkas.Rápporttat guovddážiin máid leat galledan.

Gáldut: Suodjalusguovllut Norggas

Berntsen, Bredo: Grønne linjer. Natur- og miljøvernets historie i Norge. Unipub. 2011
Olsen, Magnhild Heidi: Den nye forvaltningsmodellen for nasjonalparker og store verneområder: muligheter og hindringer for reiselivsaktører i Jotunheimen nasjonalpark. 2012
Fagerli, Vegard: Nasjonalparkforvaltning i Nord-Norge. Interpretativ guiding som strategi i miljøforvaltningen. 2007
Norges nasjonalparker. Biologisk mangfold – medansvar, vern og aktiv forvaltning. Konferansereferat. DN-notat 1995-10
Olsen, Jan R.: Reisa nasjonalpark. I: Olsen: Natur i Nord-Troms Olderdalen : Naturfoto Jan R. Olsen, 2010
Riseth, Jan Åge: Norske nasjonalparker i samenes land. I: Perspektiver til fremtidig areal- og miljøpolitikk i Sápmi. Sametinget 2016
Sivertsen, Renate: Utfordringer ved vern av natur i Norge, eksemplifisert ved Rohkunborri : bidrar nasjonalparker til bærekraftig utvikling? 2012

Miehtá máilmmi suodjalusguovllut

Yellowstone lea máilmmi vuosttaš álbmomeahcci. Dás lea davviporta Gardiner:is, Montana:s, mii cealká «For the Benefit and Enjoyment of the People» («Álbmoga ávkai ja hervvoštallámii»). Álbmotmeahcci ii leat olus ávkin guovllu álgoálbmogiidda, šadde guođđit guovllu go álbmotmeahcci ásahuvvui.
(Govven: Daniel Mayer / Wikipedia)

100 riikkas máilmmis leat oktiibuot 600 álbmotmeahci. Dat lea dušše muhtun proseanta máilmmi viidodagas. 15.4 % nannánis ja 3.4 % mearas leat iešguđetládje suodjaluvvon.

Riikaidgaskasaččát ovttasbargojuvvo suodjalusbargu IUCN (International Union for Conservation of Nature) bokte. Dát lea sihke stáda orgánaid ja eaktodáhtolaš orgánisašuvnnaid uniuvdna mas leat birrasiid 1300 mielláhtu. Norggás oassálastejit dušše Dálkkádat- ja Birasgahttendepartemeantta, Birasgáhttendirekturáhtta ja WWF Norga.
IUCN:a áigumuš livččii oažžut buot riikkaid suodjalit unnimusat 15 % iešguđet riikka váldo eanašlájas.

Dán uniuvnnas leat 6 iešguđetlágan suodjalanvuogi:

IUCN Protected Areas Categories System
Ia Strict Nature Reserve
Ib Wilderness Area
II National Park
III Natural Monument or Feature
IV Habitat/Species Management Area
V Protected Landscape/ Seascape
VI Protected area with sustainable use of natural resources

Vihta vuosttaža leat seamma go Norggas. Stuorámus erehus lea VI oassi. Luondduvalljivuođalága gieđahalláma oktavuođas evttohii Sámediggi dán maid goallastit Norgga vuogádahkii, muhto departemeanta ii mieđihan dasa. Ággan lei ahte "Valljodatgeavaheapmi ii leat mihttun go galgá suodjalit". Justte dát lea duogaš nákkáhallámiidda mat leat leamašan ja leat guovlluid suodjaleamis sámi hálddašanguovlluin.

Eará riikaid álbmotmeahcceguovddážat.

Álbmotmeahcceguovddážat leat riikaidgaskasaččát. Muhtun guovddážiin ja eará suodjalusguovlluin miehtá máilmmi leat ásahuvvon diehtojuohkinguovddážat main leat earret eará dát namáhusat: álbmotmeahcceguovddáš, galledanguovddaš ja luondduguovddáš. Mii leat fitnan muhtun dáid guovddážiin, háhkan dieđuid interneahtas ja eará gálduin viežžan dieđuid daid eará guovddážiid birra. Rápportat guovddážiin máid leat galledan. .

Gáldut – Máilmmi suodjalanguovllut

Günther, Morten (red.): Field Guide to Protected Areas in the Barents Region. Svanhovd miljøsenter 2004
Sandström/Hovil/Falleth (red): Omstridd Natur. Trender og utmaningar i nordisk naturförvaltning. Borea 2008
Amundsen, Åshild Myhre: A comparative case-study of national park management in Aoraki/Mt. Cook National Park (New Zealand) and Jotunheimen National Park (Norway) = Et komparativt case-studium av nasjonalparkforvaltningen i Aoraki/Mt. Cook nasjonalpark (New Zealand) og Jotunheimen nasjonalpark (Norge). NMBU 2012.

Álgoálbmogat ja suodjalanguovllut

50000 km2 sturrosaš guovlu mii lea birra Uluru bassi vári (eaŋgalas kolonisttat gohčodedje dán Ayers Rock), dohkkehuvvui jagis 2015:s Uluru - Kata Tjuta álbmotmeahccin, máid guovllu álgoálbmogat stivrejit.
(Govven: Wikipedia)

Álgoálbmogat ásset ja geavahit guovlluid mat eai leat vel billistuvvon. Eiseválddit suodjalit dávja álgoálbmotguovlluid go oidnet doppe luondduriggodagaid. Álgoálbmogat eai leat ieža ásahan dáid suodjaluvvon guovlluid, muhto eiseválddit, álgoálbmogiid duolbmamiin. Máŋgga suodjaluvvonguovllu ásaheami oktavuođas álgoálbmotguovlluin lea bohcidan ođđa duolbman: "Ollu riikain lea álbmotmehciid ásaheapmi dagahan ahte álgoálbmogat iežaset ássanguovlluin adno maninge ja sin rolla valljodathálddašeaddjin lea duššindahkkon". (Riseth/Solbakken/Kitti / Poirier and Ostergren, 2002).

"...riikaidgaskasaš vásáhus lea ahte suodjaleapmi dávjá mearkkaša ahte lea suodjaleapmi báikkálaš olbmuid ja álgoálbmogiid vuostta. Lea maid dábálaš ahte suodjalusguovlluid ásaheapmi geasuha turisttaid. Sin leavvan čuohcá luondui, mii doalvu báikkalašolbmuid ja guovllu hálddašeaddjiid geafivuhtii. (NOU 2004:28)." (Riseth/Solbakken/Kitti 2010)

Suodjalusguovllut ja álgoálbmogat leat leamašan fáddán máŋga riikaidgaskasaš luonddusuodjalankonferánsain. Riikaidgaskasaš luonddusuodjalanuniuvnna (IUCN) viđat álbmotmeahccekonferánsas Afriikas, jagis 2003:s, oassálastejedje oktiibuot 120 álgoálbmoga. Sin gaskkas ledje Afriikas san- ja masaiálbmogat, New Zealánddas maorit, Australias áborigiinnat, Iranas namaálbmot ja Saudi-Arabias beduiinnat. Buot dát áirasat muitaledje mot masse árbevirolaš eallinvuođu guovlluin gos eiseválddit ásahedje álbmotmehciid. Eiseválddiin ledje vuostteákkat cuiggodemiide ja ovtta ovddasteaddji sitáhtta muitala makkár guottuid vuostta álgoálbmogat šaddet rahčat. " – "Unnitlogiálbmogiid árbevirolaš gáibádusat eai sáhte heađuštit nášuvnnalaš ekonomiija ja sihkkarvuođaberoštumi" , dajai Richard Leakey, gii lei Kenya Wildlife Service ovddeš direktevra.

Máŋemus jagiid leat álgoálbmogat beassan stivregoahtit muhtun suodjalusguovlluid. Australias stivrejit dál guovllu mii lea seamma stuoris go Norga.

Gáldut – Suodjalusguovllut ja álgoálbmogat

Derås, Kjell: Urfolk og miljøbevegelsen – allierte eller fiender? Naturvernforbundet 2011.
Helle, Knut-Erik: Urfolk krever oppreisning Framtiden i våre hender. 2003
Kemf, Elisabeth (red): The Law of the Mother. Protecting Indigenous Peoples in Protected Areas. Sierra Club Books 1993
Larsen, Dan Robert: 50.000 kvadratkilometer land erklært som et område beskyttet av urfolk NRK

Suodjalusguovllut ja sámevuoigatvuohta

Geavahan-, eanaeaiggáduššan- ja hálddašanvuoigatvuohta sámiid geavahanguovlluin lea máŋgačuođi jagi leamašan riidofáddán. Sámiin lea don doloža rájes leamašan iežaset vuoigatvuođalašvuogádat, go juhke bivdoguovlluid. Ná lea muhtunmuddui ain dál; Boazodoallu lea juohkán geavahanguovlluid, dálonat ges bearrašiid ja báikegottiid gaska juohkán. Nuppe dáfus lea ges Norgga stáhta ja eará stádat (main lea, dahje lea leamašan hálddašanvuoigatvuohta sámi guovlluin) ásahan iežaset vuogádaga. Dát leat iešguđetládje vuhtiiváldan sámi vuoigatvuođaid ja vuoigatvuođalaš áddejumi.

1700-logus vuhtiiválde buori muddui sámiid vuoigatvuođat, dan oaidná ovdamearkkadihte 1751:a Lappekodisillen:s. 1800-logus rievdadedje historjjá čállosiid nu ahte stáhta dat máhkaš álo lea oamástan Finnmárkku eatnamiid. Ollu sápmelaččát leat imáštan dán, muhto easka 1970 logus álge láhkačeahpit addit sidjiide vuoigatvuođaid. Stáhta ásahii Sámivuoigatvuođalávdegotti maŋŋel Áltta-Guovdageainnu eanu dulvadanstuimmiid ja earenoamažit maŋŋel nealgudemiid mat ledje Stuorradikke olggobealde. Nu de dovddastii stáhta eanavuoigatvuođa boasttuvuođasteaset. 2005:s ásahuvvui Finnmárkkuláhka, ja filkka eaiggáduššanvuogatvuohta eatnamiidda sirdojuvvui Finnmárkkuopmodahkii, masa Sámediggi ja Finnmárkku filkkadiggi ásahit stivrra.

Norgga stuorragávpogiid akademalaš birrasat, earenoamažit Oslo:s, dat evttohedje ásahit suodjalusguovlluid. Dán birrasis lei unnan diehtu ja ipmárdus sámiid luonddugeavaheamis. baicca áibbas nuppeládje. Dutki ja historihkkár, Yngve Nielsen, lei suodjalusguovlluid ásaheami njunušgáibideaddji. Son čuoččuhii lullisámiid easka bohtan guovlui 1700-logus, eaige sis de leat makkárge vuoigatvuođaid eatnamiidda.

Vuosttaš suodjalusguovllut mat ásahuvvojedje sámiid geavahanguovlluide, ledje lullisámi Byrkije- (1963), davvisámi Rávttošvuomi- ja Báhčaveaji álbmotmeahcit. Dán guokte álbmotmeahci Finnmárkkus ásahedje seamma málle mielde go álbmotmehciid lullelis riikkas. Áidna mii lei lasihuvvon ásaheami čállosis, lei: "Boazodoallu sáhttá geavahit guovlluid".

Ovdamearka dasa ahte guovddášeiseválddit badjelgehčče sámiid vuoigatvuođaid, gullui sáhkavuorus máid Luondduhálddašan direkturáhta ovddeš áirras dajai sáhkavuorustis 1995:s go, lei sáhka das mot Norgga álbmotmeahcit leat riikaidgaskasaš perspektiivvas. Son dajai earret eará: "Norgga ulbmil lea čuovvut IUCN njuolggadusaid ja gáibádusaid, seammás go Norgga árbevierut ja kultuvrralaš bealit vuhtiiváldojit." Sámi árbevierru ja kultuvra ii namuhuvvon, iige álgoálbmogiid birra lean hupmu riikaidgaskasaš soahpamušas. 23 olbmos dat lei sáhkavuorru konferánssas, ja dušše 1 sis namuhii sámi beroštumiid. Son lei sámi dutki, iige konferánssa áirras. Earát eai, dahje eai bálljo namuhan dan ahte sámit geavahit badjel beali Norgga álbmotmehciid.

Maŋŋel Sámivuoigatvuođalávdegotti vuosttaš evttohusa (1984) álggii Norgga láhka rievdat. Sámi beroštumit ja vuoigatvuođat goallastuvvojedje muhtun lágaide. Sihke Oahpahus-, Vuođđo-, Minerála- ja Luondduvalljivuođaláhkii. Ollu dát rievdadusat sáhttet váikkuhit suodjalusguovlluid ásahemiide sámi geavahanguovlluin.

Luondduvalljivuođaláhka §1 lea ná: Biologalaš, eana- ja geologalašvalljodat, nu maid ekologalaš proseassat luonddus, galget váldot váras gánnáhahtti geavahemiin ja suodjalemiin. Maiddái danin vai addá vuođu olbmuid doaimmaide, kultuvrii, dearvvašvuhtii ja loaktimii dál ja boahtteáiggis. Maiddái sámi kultuvrii vuođđun., §8: Eiseválddit galget doahttalit buolvvaid luonddugeavahan árbemáhtu ja ovttasdoaibmama luonddus,sámi geavahanvuohki, mii lea gánnáhahtti geavaheapmi ja luondduvalljivuođa suodjaleapmi. ja §14: Dán lága dohkkeheamis, das mii guoska sámi beroštumiide, galgá sámi kultuvrra luondduvuođđu vuhtiiváldot juohke mearrádusas.

Finnmárkkulága §19: Eana máid Finnmárkkuopmodat eaiggádušša sáhtta ásahuvvot álbmotmeahccin luondduvalljivuođalága kápihttal V vuođul. Doaibmanjuolggadusaid hábmema oktavuođas galgá deattuhuvvot ahte árbevirolaš geavaheapmi joatkkašuvvo. Luonddvalljivuođalága §50 bokte sáhttet Finnmárkkuopmodat ja sii geain lea geavahanriekti, gáibidit ekonomalaš buhtadusa vahágiid ovddas. Dát párágráfa duššindahká ollu daid eanasirdimiid Statskog:s Finnmárkkuopmodahkii, go stáhta rievttimielde fas sáhttá váldit ruovttoluotta muhtun guovlluid hálddašeami go álbmotmeahcit ásahuvvojit. Láhkačállosis namuhuvvo dušše álbmotmeahcci, muhto seammás maid kápihttal V čálus, masa gusket eará suodjalusguovllut, nu go luonddureserváhtat ja eanasuodjalanguovllut. Danne lea eahpečielggas dat ahte sáhtta go stáhta geavahit dán párágráfa ovdamearkkadihte ásahit luonddureserváhtaid, Jekkiid ja čáhccáseatnamiid suodjalusplána vuođul.

Dutkit geat čielggadedje Guovdageainnu báikkalaš luonddugeavaheami, mii lei suodjalusplánaid vuođul, gávnnahedje dán:
Go oaidnit suodjalusevttohusaid historjjálaš ovdáneami ektui guovlluin gos dáloniid ealáhusheiveheapmi lea gáržžiduvvon, de livččii sidjiide heivvoleabbo ahte eai suodjal evttohuvvon guovlluid. Vaikko leat ohcalan čovdosiid dasa mot ovttastit geavaheami ja suodjaleami, de suodjaleapmi mearkkašivččii sirdit báikkálaš stivrejumi guovddáš eiseválddiide. Vaikko mot de šattášii, de dagahivčče eiseválddit ja njuolggadusat losibun olbmuide, vaikko ii leat sihkkar dat ipmirduvášii duođalažžan ja dehálažžan. Ráđđehusa báikkalaš hálddášanmearrádus sáhttá leat vuolggasadjin gávdnat vejolaš hálddašančovdosiid ovttasráđiid Bargolávdegottiin, suohkaniin ja Sámedikkiin. Jus eai gávnna oktasaš čovdosa Luondduvalljivuođalága bokte, de IUCN ávžžuha muittuhit ahte álgoálbmogat eaiggáduššet ja hálddašit suodjalusguovlluid eará guovlluin máilmmis. Muittuhit maid ahte Finnmárkkuopmodat addá lobi čađáhit láigočovdosiid, mat earret eará dahket vejolažžan álggahit earalágan báikkalaš hálddašanvugiid.

Deattuhit ahte sápmelaččát vurdet luondduhálddašeami demokratiserejuvvot ja eiseválddiide lea dehálaš oažžut luohttámuša. Sáhttet dan oažžut go ovddidit čovdosiid mat vel lassin ollášuhttejit formalitehta, vai sáhttet oažžut báikkalaš oassálastima.

Gáldut – Suodjalusguovllut ja sámevuoigatvuohta

Kalstad, Johan Klemet: Samiske livsformer – sameksistens eller konflikt med nasjonalparkvern. I: Norges nasjonalparker. Biologisk mangfold – medansvar, vern og aktiv forvaltning. Konferansereferat. DN-notat 1995-10
Riseth, Jan Åge: Norske nasjonalparker i samenes land. I: Perspektiver til fremtidig areal- og miljøpolitikk i Sápmi. Sametinget 2016
Riseth / Solbakken / Kitti: Meahcásteapmi Guovdageainnus / Naturbruk i Kautokeino. Fastboendes bruk av meahcci i Kautokeino kommune og konsekvenser ved etablering av naturvernområder. Samisk Høgskole. 2010.
Schei, Peter Johan: Nasjonalparkene våre i et internasjonalt perspektiv. I: Norges nasjonalparker. Biologisk mangfold – medansvar, vern og aktiv forvaltning. Konferansereferat. DN-notat 1995-10
Solem, Erik: Lappiske rettstudier. Universitetsforlaget 1970

Máid sáhtta Meahcceguovddáš dahkat?

Nordlándda álbmotmeahcceguovddáš muitala sámi kultureatnamiid birra álbmotmehciin.
(Govven: Svein Lund)

Ná sáhtta kártta bokte oanehaččát čilget iešguđet suodjalusguovlluid birra. Dá Nordlándda álbmotmeahcceguovddážis.
(Govven: Svein Lund)

– Čájehit kárttas dálá ja evttohuvvon suodjalusguovlluid Guovdageainnus, Finnmárkkus, Sámis ja Norggas.
– Čájehit luonddugovaid dálá ja evttohuvvon suodjalusguovlluin, ja govaid ovddeš ja dálá geavaheamis.
– Muitalit suodjalusguovlluid njuolggadusaid birra ja mot berre lahttet doppe vai ii billis luonddu ja báikkalaš geavaheami ovddas.
– Muitalit mot beassat iešguđet suodjalusguovlluide.
– Muitalit debáhta birra mii lea leamašan Guovdageainnus ja Finnmárkkus álbmotmehciid ásaheames ja daid viiddideames.
– Lágidit digaštallančoahkkimiid suodjalusguovlluid ja njuolggadusaid birra.

Vejolaš ovttasbargoguoimmit

– Dálá ja evttohuvvon suodjalusguovlluid dálá geavaheaddjit, sihke boazodoallu ja dálonat.
– Guovdageainnu suohkan ja Kárášjoga gielda
– Finnmárkku Stáhtahálddašeaddji
– FeFo
– Birasdirektoráhtta
– Eará álbmotmeahcce- ja luondduguovddážat