Snøsøte – Alitnásti
(Govven: Svein Lund)

Guovdageainnu meahcceguovddáš

Planter

Šattut

Rosenrot – Gálberássi
(Govven: Svein Lund)

På norsk

Šattut Finnmárkkus – 3

KARSPOREPLANTER – IĐUSSUOTNAŠATTUT – PTERIDOPHYTA

KRÅKEFOTFAMILIEN – IDNEŠATTUT – LYCOPODIACEAE

Fjelljamne
Idni
Diphasiastrum alpinum

Sáhttá ávkkastallát seammaládje go suhkkessohterásis.
Lusegras
Dihkkerássi
Lycopodium selago

Ihtosat: Puddarastit liikki dálkkodandihte háviid ja unnidit sadnjideami, dahje vuoidnat sisa bissehandihte njunnevardima. Gáržuda sliiveasi, álkida cissama/gožžama ja nanusmahttá čoavjji. Heaittiha mánáid njalkkuheami ja guorsama.
Olles šaddu: Vuoššat čázis ja bassát eret dihkkiid.
Mjuk kråkefot
Suhkkessohterássi
Lycopodium clavatum

Ihtosat: Puddarastit liikki dálkkodandihte háviid ja unnidit sadnjideami, njammát sieja hávis, dahje vuoidnat sisa bissehandihte njunnevardima. Geassa čoahkkai sliiveasi, álkida cissama/gožžama ja nanusmahttá čoavjji. Heaittiha mánáid njalkkuheami ja guorsama.
Olles šaddu: Urtateadjan dahje vuoiddas leasmmai, lađasleasmmai, kronalaš obbomii, gožžan/cissan-vigiide ja vuolledábiide, monnemaččáide, borasdávddaide ja eará šattálmasaide, vuoivvasvuolšái. Oahcuda ja nanne suolbmudeami, ložže geasáhagaid, válda bákčasiid. Buorre sáhppai, jávkada baktearaid ja virusiid. Gáhtte nearvvaid.
Vuoššat čázis dihkkiid vuosta.
Olles šaddu biddjo liikke vuostta dálkkodit liikedávddaid. Eardudemiide ja juolgegeasáhagaide buorre.
Dát šaddu ferte várrogasat geavahuvvot go dat lea mirkkolaš. Ii ábut vuoššat teaja suhkkessohterásis, dušše duoldončázis bunjodit.
Stri kråkefot
Sohterássi
Lycopodium annotinum

Sáhtta geavahuvvot seammaládje go suhkkessohterássi.

SNELLEFAMILIEN – HOAŠŠAŠATTUT – EQUISETACEAE

Åkersnelle/Kjerringrokk
Bealdohoašša
Equisetum arvense

Šattu nađđá ovssiiguin: Sáhttá goikadit teadjan.
Dát nanusmahttá dávttiid, buorida cissan/gožžanváttuid, dálkkoda bronkihttá ja geahpesboalddáhaga: millet ja vuoššat guhka, unnimusat kvártta.
Sáhtta maid borrat dan mii lea šaddu siste.
Engsnelle
Niitohoašša
Equisetum pratense

Sáhtta ráhkadit teadjan, muhte eahpesihkkar dálkkoda go dát seammaládje go bealdohoašša.
Sáhttá borrat dan mii lea šattu siste.
Skogsnelle
Čuotnjátborran
Equisetum sylvaticum

Šattu nađđá ovssiiguin: Goikadit teadjan.
Dát nanusmahttá dávttiid, buorida cissan/gožžanváttuid, dálkkoda bronkihttá ja geahpesboalddáhaga: millet ja vuoššat guhka, unnimusat kvártta.
Sáhttá borrat dan mii lea šattu siste.


Myrsnelle
Jeaggehoašša
Equisetum palustre

Dát lea mirkošaddu, ii ábut ráhkaduvvot teadjan dahje dálkkasin.
Elvesnelle
Gorddet, Čáhcehoašša
Equisetum fluviatile

Mirkošaddu, ii ábut ráhkaduvvot teadjan dahje biebmun. Gierragiin leat dálkkodan leasmmi.
Skavgras
Guolbbagorddet
Equisetum hyemale

Vuoššat čázis, dálkkodit čalbmesiejahasa, vardimiid, cissavuolšši ja suotnačuolmmaid.
Lea ollu geavahuvvon skuvret givnniid, gáriid, láhttiid ja muorra/metálla diŋggaid.


SMÅBURKNEFAMILIEN – LOMOTŠATTUT – ASPLENIACEAE

HESTESPRENGEFAMILIEN – GOABBATLASTAŠATTUT – ADIANTACEAE

Svartburkne
Čáhppeslomot
Asplenium trichomanes

Grønnburkne
Ruonálomot
Asplenium viride

Murburkne
Muvralomot
Asplenium ruta-muraria

Hestespreng
Goabbatlasta
Cryptogramma crispa

LODNEBREGNEFAMILIEN – RÁKTODEALGEŠATTUT – WOODSIACEAE

Dverglodnebregne
Uhcaráktodealgi
Woodsia glabella










STORBURKNEFAMILIEN – DEALGGEŠATTUT – ATHYRIACEAE


Foto: Kjell M. Sarre
Strutseving
Vuogodolgi
Matteuccia struthiopteris

Varas urbbiid ja ruohttasiid sáhttá vuoššat ja borrat. Geavahuvvon omiide.
Fjellburkne
Athyrium distentifolium

Skjørlok
Dipmadealgi
Cystopteris fragilis

Fjellok
Várredealgi
Cystopteris montana


Foto: Kjell M. Sarre
Fugletelg
Vuovdegáiski
Gymnocarpium dryopteris

Lea buorre dálkkodit čalbmedávddaid go lea seaguhuvvon eará šattuiguin.
Finntelg
Nuortagáiski
Gymnocarpium continentale







STORTELGFAMILIEN – GÁISKEŠATTUT – DRYOPTERIDACEAE


Foto: Kjell M. Sarre
Ormetelg
Juovvagáiski
Dryopteris filix-mas

Buorre jávkadit guorkkáid ja eará párasihttáid. Varas lastat biddjojit liikke vuosta dálkkodit leasmmi ja fáhkka čielgebákčasiid.
Sauetelg
Sávzzagáiski
Dryopteris expansa

Varas urbbiid ja ruohttasiid sáhttá vuoššat ja borrat. Geavahuvvon omiide.
Geittelg

Dryopteris dilalata

Varas urbbiid ja ruohttasiid sáhttá vuoššat ja borrat. Geavahuvvon omiide.
Taggbregne
Duottarleave­dolgi
Polystichum lonchitis

HENGEVINGFAMILIEN – – THELYPTERIDACEAE

SISSELROTFAMILIEN – BÁKTEGÁISKEŠATTUT – POLYPODIACEAE

Hengeving
Rohtodealggáš
Phegopteris connectilis

Párasihttaid vuostá


Sisselrot
Báktegáiski
Polypodium vulgare

Eananađá sáhttá borrat varasnaga. Sáhttá goikadit ja geavahit cohkodagaide dahje essensaide.
Sáhttá geavahuvvot máisttan máliide ja ruitoruttaide
Cohkodat buorre gosáhahkii, obbomii, vuoivvasdávddaide jna.
Mollejuvvon dahje essensan bávččas háviide ja gáittahii.


ORMETUNGEFAMILIEN – GEARBMASNJUOVČČAŠATTUT – OPHIOGLOSSACEAE

<

Foto: Kjell M. Sarre

Marinøkkel
Márjáčoavdda
Botrychium lunaria

Fjellmarinøkkel
Suoidnečoavdda
Botrychium boreale





Šattut Finnmárk sirrejuvvon bearrašiid mielde

Guobbarat, jeahkálat
Deapput, sámmalat
Idni, hoašša, gáiski
Beahci, gaskkas
Sieđga, soahki, gaskkalas
Juopmu, ládjolieđđi, spiidnelasta, hilsku, noppan, riesalasta, fiskesrássi
Ajerássi, návrras, čurolasta, buljelasta, narti, jieret
Luomi
Sáhpal, gieganjuovča, álitrássi
Ordeleagga, viola, horbma, čáhceguossa, beatnatjokŋa, suovvi, boska
Njuovčalieđđi, daŋas, čáhppesmuorji, lieđđedaŋas, giđđačálbmi, alitsitnu, muoska, mađit, alitcearki, nástelieđđi
Bavssalieđđi, ebmoslieđđi
Čáhcesáhpal, hávvelasta, biellodaŋas, biiporássi, ruvsosuoidni, biellu
Aster
Sálto, vihtte, hávgarássi, dierpmamuorji, liljá, giftlilje, lávki, divgarássi, geapman
Jiekta, lukti, suoidni