Alitnásti
(Govven: Svein Lund)

Guovdageainnu meahcceguovddáš

Šattut

Gálberássi
(Govven: Svein Lund)

På norsk

DÁS SÁHTÁT LOHKAT:
Šattut Guovdageainnus ja Finnmárkkus
Borramuš, dálkkas ja eará atnui
Sámi ja eará taksonomija
Gáldut
Máid lea meahcceguovddáš dahkan?
Máid vel sáhttá meahcceguovddáš dahkat?

Šattut Guovdageainnus ja Finnmárkkus

Leat ráhkadan visogova stuora oasis šattuin mat leat Guovdageainnus ja muđui Finnmárkkus, govaiguin, dárogiel-, sámegiel- ja latiidnagielnamáiguin, ja dieđuiguin masa daid sáhttá atnit. Jus šattu nammá lea čállon dábálaš bustávaiguin, de dat gávdno Guovdageainnus. Jus namas leat vinju bustávat, de dat gávdnojit Finnmárkkus, muhto ii leat registrerejuvvon Guovdageainnus.

Guobbarat, jeahkálat
Debbot, sámmálat
Idni, hoašša, gáiskit
Beahci, reatká
Sieđga, soahki, gaskkalas
Juopmu, ládjolieđđi, spiidnelasta, hilsku, noppan, riesalasta, fiskesrássi
Ajerássi, návrras, čurolasta, buljelasta, narti, jieret
Luomi
Sáhpal, gieganjuovčča, álitrássi
Ordeleagga, viola, horbma, čáhceguossa, beatnatjokŋa, suovvi, boska
Njuovččalieđđi, daŋas, čáhppesmuorji, lieđđedaŋas, giđđačálbmi, alitsitnu, muoska, mađit, alitcearki, nástelieđđi
Bavssalieđđi, ebmoslieđđi
Čáhcesáhpal, hávvelasta, biellodaŋas, biiporássi, ruvsosuoidni, biellu
Aster
Sálto, vihtte, hávgarássi, dierpmamuorji, liljá, giftlilje, lávki, divgarássi, geapman
Jiekta, lukti, suoidni

Ođđa dieđálaš systematihkka ii ane guobbariid, jeahkáliid ja debbuid šaddočoakkáldagas, muhto mii váldit daid goit mielde.

Šattuid registreren Guovdageainnus

Buoremus dieđuid dasá gos Norggas iešguđet šaddošlájat sáddet, gávnnat: Artsdatabankenis. Guovdageainnus dađe bahábut eai leat registrerejuvvon nu ollu go máŋga eará sajiin

Ártihkkalis botanalaš áigečállágis Blyttia 2014:s čálliba botanihkarat Torbjørn Alm ja Oddvar Pedersen šaddoregistreremiid birra Guovdageainnus:
Guovdageaidnu/Kautokeino.
Dát lea Norgga stuorámus suohkan, áreala lea 9707 km2. Nu mot kárttain oaidnit de lea soaittáhagas iskkojuvvon. Suohkana suotnašattuid registreremat leat eanas gili guovtti váldoluoddaguorain. Viiddis ja hui ávdin árealat luottahis duottarguovlluin leat apmásat, dahje eai oba iskkojuvvon ge. Moatti guovllus leat dušše flora dahje šaddolisttut ja smávit oasseguovlluin. Čađáhuvvojedje viiddis botanalaš iskkamat go Áltta-Guovdageainnu čázadat mearriduvvui buođđuduvvot, sihke olggobealde ja huksenguovllus. Unnán dán iskkámis lea čálalaččát dokumenterejuvvon (Skifte 1982, Elvebakk & Mølster 1982, Elvebakk 1984, Alm 1990a). Alm (1992f) álmmuha soames šaddodieđuid hui ávdin guovllus Áhkkanasjohtgáttis, nuorttalulábealde Guovdageainnu, ja Alm & Vange (1998) namuha sámi kultureanadaga Heammonjavis mii lea hui olámuttos. Alm & Sommersel (1998a) iskkáiga čáhcešattuid Guovdageain-eatnogátti osiin, bajábealde čoahkkebáikki. Alm (2013b) iskkai šattuid soames njálabiejuin ávdinguovllus. Granmo (1988) govvida šaddogearddi Goahteluobbala guovllus, čázadaga bajimusas. Suohkana botanalaš dieđut gávdnojit maid Strann et al. (2006).

Mii háliidit buoridit registrerema, ja ávžžuhit buohkaid dieđihit deike šattuid birra máid gávdnabehtet: Artsobservasjoner.

Borramuš, dálkkas ja eará geavahus

Dá lea dušše oanehis čilgehus masa šattuid sáhttá geavahit.
Jus hálidat atnit dáid šattuid borramuššii dahje dálkkasin, ávžžuhit ahte maiddái geahčat eará gálduid mat addet eanet dieđuid.

Borramuššattut

Ollu šattut sáhttet geavahuvvot borramuššii ja juhkamuššii. Dá leat muhtin ovdamearkkat:

Borramuš ja juhkamuš meahcis

Dálkkasšattut

Muhtin dávddat ja givssit, ja šattut mat leat geavahuvvon daid vuostá. Eanet dieđuid gávnnat dáppe: Urtekilden.

Dálkkasšattut meahcis

Min visogovas leat sihke báikkalaš ja eará sámi árbevierut ja ávkkástallamat mat leat dovdosat eará guovlluin ja diehtagis. Mii guoská dálkkasšattuide sámi árbevierus čujuhit earenoamázit Håkan Tunona ártihkkalii Botemedel innom samisk medicin girjjis Samisk etnobiologi. Dán artihkkalis lea stuorimus listu máid mii leat gávdnan sámi árbevirolaš šaddoslájaid geavaheami birra. Girjjis šaddonamat leat ruoŧagillii ja latiidnagillii, mii leat jorgalan sámegillii ja dárogillii ja ráddjen listtu daidda mat gávdnojit meahcis sámis.

Sámi dálkkasšattut

Eará ávkkástallan

Šattut boaldámuššii, duodje- ja huksenávdnasiidda, skoađđasii, báidnemii, gámasuoidnin jna.

Eará ávkkástallan

Sámi ja eará taksonomija

Šattuid juohku, mii dál geavahuvvo diehtagis, lea huksejuvvon vuogadagas máid ruoŧelaš botanihkar Carl von Linne huksii 1700-logus. Muhto dat ii leat áidna vejolaš juohkinvuohki dahje taksonomiija. Girjjis Šaddonamahusat čájehit sámi taksonomiija nu mot sámit árbevirolaččát juogadedje šattuid. Dá čájehit mottiin ovdamearkkain mot dovddus šattut biddjojuvvojit sámi ja dábálaš dieđalaš vuogadaga mielde.


(Gáldu: Lukkari: Šaddonamahusat)

Gáldut

Neahttabáikkit
Artsdatabanken.
Hjelmstad, Rolv: Urtekilden
Nordaflora
Norges sopp- og nyttevekstforbund
Norsk botanisk forening
Nyttevekster

Girjjit ja áigečála-ártihkkalat
Aikio, Samuli: Šaddonamahusat. Čálliidlágádus 2005
Alm, Torbjørn: Anárjohka - gamle enger med østlig blomsterprakt. Ottar 1-1996
Alm, Torbjørn: Eteriske oljer. Ottar 2-2017
Alm, Torbjørn: Flora og vegetasjon i utvalgte deler av Alta-Kautokeino vassdragets nedbørsfelt. Tromura 66 1990
Alm, Torbjørn og Pedersen, Oddvar: Hvor godt er karplantefloraen i Norge kartlagt? 1 – Finnmark. I: Blyttia 3-2014
Alm / Sortland (red.): Spiselige planter. Ottar 3-2008. Tromsø Museum
Arnesen, G., Westergaard, K. B. & Aalerud, C. Handlingsplan for karplanter antatt truet av Alta – Kautokeino utbyggingen.
Arnesen, Geir: Hengegras i Alta-Kautokeinoelva. Status 2013. Ecofact 2015
Dahl, Ove: Floraen i Finnmark fylke. Nyt magazin for naturviderskaberne. 1934
Elvebakk, Arve: Flora og vegetasjon i utbyggingsområdet ved Alta/Kautokeino-vassdraget-1 : Økologi, innvandringshistorie og bestandsstatus for masimjelt (Oxytropis deflexa ssp. norvegica). Tromura Naturvitenskap nr. 42 1984
Elvebakk, A. 2006. Status for populasjonen av masimjelt (Oxytropis deflexa ssp. norvegica) i Virdneguoika - september 2006.Rapport til Statkraft AS.
Elvebakk, A. & Mølster, L. 1982. Foreløpig rapport til Norges vassdragsvesen fra Universitetet i Tromsø. Tromsø Museums botaniske undersøkelser i reguleringsområdet ved Alta/Kautokeino-vassdraget sommeren 1982. Polarflokken 6: 90–114.
Fylkesmannen I Finnmark (2011-2015). Handlingsplan for 10 trua karplanter i Finnmark. Hengegras (CR), altaihaukeskjegg (VU), russearve (VU), polarflokk (CR), kvitsjøsalturt (EN), tatarsmelle (CR), finnstjerneblom (VU), pomorstjerneblom (CR), kolastjerneblom (CR) og finnmarksvineblom (CR).
Gundersen, Ågot: Soppretter. Norli 1941
Gunderson, Inger: Blomster i Nord. Fungi flora 2016
Gunnerus, Johan Ernst: Flora Norvegica. 1766. Ny utgave med kommentarer: NTNU 2016.
Hjelmstad, Rolv: Medisinplanter i Norge. Urtekilden 2012
Holmboe, Jens: Gratis mat av ville planter. Cappelen 1941. (Faksimile utgitt 2016)
Huuva, Greta: Luondu lea mu gievkkan / Naturen er mitt kök. Varda 2014
Høeg, Ove Arbo: Planter og tradisjon: floraen i levende tale og tradisjon i Norge 1925-1973 Universitetsforl. 1974
Ingmanson, Inger: Kan man äta sånt? Norstedts, 2014
Kalf-Hansen, Rune / Sundgren, Lisen: Det vilda köket. Bonnier 2016
Lid, Johannes & Dagny Tande: Norsk flora. Det norske samlaget.
Ljungqvist, Kerstin: Nyttans växter : uppslagsbok med över tusen växter : historik om svensk medicinalväxtodling. Calluna 2011
Lukkari, Heikkiarmas: Guobbarat, sámmálat, jeahkálat. Čálliidlágádus 2011
Lukkari, Heikkiarmas / Toivo: Šattut Sámis. Davvi Girji 2006
Lukkari, Pekka: Ealliid ja šattuid namahusaid sámi-suoma sátnegirji / Suomi-saame sanakirja eläinten ja kasvien nimistä. Samii Girji 1990
Murud, Marit M. Eira: Jahki Sámis / Året i Sápmi. ČálliidLágádus 2012/2015.
Mæhlum / Hensley: Fra naturens spiskammer. Gyldendal 2016
Norman, Edle Catharina / Railo, Sofie Grøntvedt: Norges spiselige planter og bær, Stenersen 2015 Nylén B., Sopp i Norden og Europa, Landbruksforlaget,
Olsen, Ingunn: Šattut - planter. Iđut 2011
Qvigstad, Just Knut: Lappische heilkunde. Institutt for sammenlignende kulturforskning 1932
Qvigstad, Just Knut: Lappiske plantenavne (Nyt Magazin for Naturvidenskap, B.39). 1901
Sárá, Máret: Luođu láhjit. Borramuš- ja dálkkasšattut. Davvi Girji 2012
Sokki, Risten: Gal rieban guoddá suvlli eahkedii. Davvi Girji 2000
Solbakk, Aage: Naturen leger -guvhlláruššan. En innføring i samisk folkemedisinsk tradisjon. ČálliidLágádus 2010.
Tunon, Håkan: Botemedel innom samisk medicin. I: Svanberg, Ingvar og Tunon, Håkan: Samisk etnobiologi. Nya Doxa 2000
Šattut: Muhtun árbevirolaš borramuš- ja dálkkasšattut Porsáŋggus. Porsáŋggu Sámi giella- ja kultuguovddáš 2008
Tallberg, Sami: Vilda örter - Kokbok. Pagina 2014
Warenberg, Kristina: Boazoguohtoneatnamiid šattut. / Flora i reinbeiteland. Landbruksforlaget 1997

Filmmat
Mikkelsen, Anstein: Luonddu vajálduvvon ovddut –"Ginseng", háisuoidni ja čáhcesnuvsa. Iđut 2006
Min muorrašlájat = Soahki, Reatká, Gaskkas, Beahci, Guossa. NRK-Sámi Radio 1998
Somby, Niillas: Soagis sállenii
Spik, Laila: Samisk kultur och naturmedisin. Hur tar vi vara på naturens gåvor? Rosander, udatert.
Darfegoahtehuksen dološ vuogi mielde. RiddoDuottarMuseat / Árbediehtu 2010.
What is chaga? Learn Why It's a Top Superfood Mushroom

Máid lea meahcceguovddáš dahkan?

Čájáhus šattuid birra, Diehtosiida 2018
(Govven: Svein Lund)

Kursa šattuid ávkkástallama birra, Suohpatjohka geassemánus (2016)
(Govven: Svein Lund)

Kursa šattuid ávkkástallama birra, Boaronjárga čakčamánus (2016)
(Govven: Svein Lund)

– Leat čađahan máŋga oanehis kurssa šattuid ávkkástallámis, sihke rabas kurssaid ja skuvllaid várás
Dá leat muhtin kurssa presentašuvdna sámegillii ja dárogillii, listtut Šattut Guovdageainnus, Šattut Boaronjárggas, Šattut vuođđoskuvlla ja eanu gaskkas og Šattut Kulturviesu lahka
– Leat čohkken ja čorgen sámegiel šaddonamaid, ja dát leat dál Artsdatabanken:is.
– Leat lágidan kurssa Artsdatabanken:a ávkkáštalláma ja registrerema birra.
– Johti čájáhusas leat mis šattuid govat ja dieđut das mot dain sáhttá ávkkastallát.

Máid vel sáhttá meahcceguovddáš dahkat?

Hardangervidda nasjonalparksenter:a šearbmaovdanbuktimis báikkálaš šattuid birra.
(Govven: Svein Lund)

– Ráhkadit digitála čájáhusa / neahttasiidduid mas guđege šládjii lea sierra siidu, sullii nugo dán govas Hardangervidda nasjonalparksenter:is, muhto eanet gielat ja dieđut šattuid ávkkástallámis.
– Viiddidit dieđuid šattuid ávkkástallamis, ja mot luonddusisabáhkken, boazoguohtun ja dálkkadatrievdamat váikkuhit šattuide
– Viiddidit kursafálaldaga
– Ráhkadit báikkálaš botánalaš šaddogeárddi.