Šaddokursa Suohpatjohgáttis
(Foto: Svein Lund)

Guovdageainnu meahcceguovddáš

Maid mii leat bargan?

Čájehus Báktehárjjis 06.02.2019
(Foto: Svein Lund)

Dieđut meahcceguovddáža barggus álggu rájes 2015:s gitta 2023 rádjái:

Álggahus, 2015–16

Álggahus dasa mii maŋŋil šattai Guovdageainnu meahcceguovddáš bođii Ávjovári luonddugáhttenlihtus.

Álggus evttohuvvui čoahkkimis departemeanttain álbmotmehciid birra, 2015 čavčča.
De bovdii Ávjovári luonddugáhttenlihttu rabas čoahkkimii 26.11.2015.
Bovdehus rabas čoahkkimii
Rapporta čoahkkimis
Ovdanbuktin – sámegillii
Ovdanbuktin – dárogillii

Ovdaprošeakta, 2016-17

Ávjovári luonddugáhttenlihttu doaimmahii ovdaprošeavtta. Prošeaktajođiheaddji lei Svein Lund, prosjeaktamielbargit álggus Paula Simonsen, maŋŋil Máret J. Heatta.
Ovdaprošeavtta birra
Ovdaprošeaktaraportta – dárogillii
Ovdaprošeaktaraportta čoahkkáigeassu – sámegillii
Diehtu ovdaprošeavtta ollášumi birra ja bovdehus rabas čoahkkimii

Interimáigodat, 2017-18

Interimstivra lea moadde háve bovden báikkálaš servviid ságastallamii ovttasbarggu birra. Dás lea gurut bealde beavddi birra: Ellen Cecilie Triumf-Buljo, Nils Ole Skum, Violeta Basa (Tuvrrahasat), Anders S. Buljo, Laila Susanne Vars, Inger Elin Hætta Tornensis (Luondu ja Nuorat), Anja Risten B. Eira (Luondu ja Nuorat), Máret Heatta.
(Foto: Svein Lund)

Čakča 2017 álggahuvvui interimstivra, mii galggai bidjat vuođu meahcceguovddáža organiseremii, ohcat ovttasbargiid, ja huksema ja doaimma ruhtadeami. Interimstivra lágiidii kurssaid ja álggahii pilotprošeavttaid.

Preassadieđáhus interimstivrras 16.11.2017

Pilotprošeavttat

Ovdaprošeavttas ávžžuhuvvojedje máŋga .

Vuosttaš prošeakta, sámegiel šaddo- ja eallinamahusaid birra , čáđahuvvui ovdaprošeavtta olis.

Interimstivra vuoruhii 8 prošeavtta:
(Liŋkkat čujuhit diehtui maid ovdaprošeakta lea čohkkegoahtán)

Fáddá Ovddasvástádus
Guovdageainno-Álttá-čázádat Svein Lund
Guolit ja guollebivdu Nils Ole N. Skum
Dálkkádat ja dálkemearkkatMáret J. Heatta
BiepmuEllen Cecilie Triumf-Buljo
Lottit ja loddenNils Ole N. Skum
BoazodoalluKaren Marie Eira Buljo
ŠattutSvein Lund
Biedjovákki ruvkeSvein Lund

Jurdda lei álggahit bargojoavkku iešguđet prošektii. Joavkkut galge:
- ohcat ruhtadeami prošektii
- ohcat vejolaš ovttasbargiid
- buoridit dieđut mat leat neahttasiiddus dán fáttá birra
- evttohit mo ráhkadit čájáhusa boahttevaš meahcceguovddážii
- jus vejolaš lágiidit kurssa fáttas.

Sii geain lei Ovddasvástádus guđege fáddái, bukte dieđuid neahttasiidui ja čájáhusaide, ja muhtin sis leat lágidan kurssaid. Muđui ii boahtán nu ollu pilotprošeavttain interimáigodagas.

Meahcceguovddáža beassášdoalut

Plakáhta meahcceguovddáža beassášdoaluid birra.
(Plakáhta: Ellen Cecilie Triumf-Buljo)

Guovdageainnu Meahcceguovddáš lea lágiidan beassášdoaluid Kulturviesus ja daid bokte čájehan maid sáhttá boahttevaš guovddážis lágiduvvot. Dan dagaimet čájahusain, kurssaiguin ja bargobájiiguin.
Dás sáhtát lohkat Raportta govaiguin beassášdoaluin

Filbma beassášdoaluin.

Jahkečoahkkináigodat 2018-19

Jahkečoahkkin 2018

Jahkečoahkkima referáhta 21.11.2018.

Jahkedieđáhus
Rehketdoallu
Bargoplána
Bušeahtta
Válljet stivvra, válgalávdegotti ja revisor.

Oktasaš guovddáš

26.11.2018 deaivvadedje iešguđetge guovddážat ja ásahusat Guovdageaidnu, vai ságastallat dan birra mo sáhtášit ovttasbargat hukset oktasaš luonddu, kultuvrra ja máilbmeárbbi guovddáža. Dat mat serve ledje: Meahcceguovddáš, Luohtteguovddáš, Govvagiisá og Musihkkafestivála. Soabadeimmet ovttasbargat hukset dákkár guovddáža ja ráhkádit čájáhusaid Kulturvissui. Dás galgá maid leat mielde Álbmotmeahcceguovddáš ja Struve ja Tromholta máilbmeárbbit.

Seminára máhccehálddašeami birra maŋiduvvon

Dađe bahábut ii šaddan seminára maid leimmet plánen 19.01.2019 fáttáin "Meahccehálddašeapmi Sámis – riidu vai ráfi?". Sivva dasa lea ahte stuora oassi logaldalliin geaid leimmet bovden eai boađe. Jurdda lei čohkket buot beliid vai čilget vuosttalašvuođaid ja geahččalit buoridit ovttasbarggu sihke báikkálaš meahcásteddjiid ja guovddáš eiseváldiid gaskkas ja Guovdageainnu ja Kárášjoga gieldda gaskkas. Geahččaleimmet guhká, muhto loahpas bođii čielga vástádusa ahte ii departemeanta, ii direktoráhta ii ge Kárášjoga gielda hálit searvat dákkár ságastallamii. Livččii dalle dušše logaldallit Guovdageainnus, ja maiddái sin gaskkas ledje moadde mat eai sáhttán searvat. Danin gávnnaimet ahte lea buoret maŋidit seminára ja ráhkadit dan veahá earáláhkái maŋŋil.

Ođđa čájáhus Sámi álbmotbeaivvis

Guovvamánu 6. b. 2019 almmuhii Guovdageainnu meahcceguovddáš ođđa čájáhusa Báktehárjjis Sámi álbmotbeaivvi ávvudeami olis. Dá leat muhtin govat čájáhusas. Dát čájáhus lea dál Kulturviesus ovttas eará fáttáiguin.

Meahcceguovddáža ovdanbuktin, govaiguin min barggus ja ovdamearkkat eará luondduguovddážiin.
(Foto: Svein Lund)

Čájáhus Fálesnuori veeaikeruvkkiid ja ruvkeplánaid birra, ja ruvkke vejolaš váikkuhusaid birra boazodollui ja vutnii.
(Foto: Svein Lund)

Ovdabealde čájáhusa Meahcceguovddáža stivrajođiheaddji Karen Marie Eira Buljo ja nubbi jođiheaddji Máret J. Heatta
(Foto: Svein Lund)

Sin gaskkas geat serve ávvudeapmái leigga sátnejođiheaddji Johan Vasara ja suohkanstivraáiras Anton Dahl.
(Foto: Svein Lund)

Øyvind Vandbakk ja Beaska Niillas guorahallaba ruvkečájáhusa.
(Foto: Svein Lund)

Ávvudeamis ledje ollu olbmot sihke Guovdageainnus ja guossit, ee, ránska nuorat. Dalle lei buorre ahte mis ledje teavsttat sihke sámegillii, dárogillii ja eŋgelasgillii.
(Foto: Svein Lund)

Šattut borramuššii ja dálkkasii

Dán govas Guovdageainnus dál borgemánus leat unnimusat 8 dálkkas- dahje borramuššattut: boska, alitdiepperássi, soahki, miehtaskážir, biiporássi, sieđga, ájagolláš ja boaresgállárássi.

(Foto: SL)

Mis ledje geasi 2918 golbma kurssa. Dás sáhtát viežžat ávdnasiid kurssain:

23.06.2019:

Kursajođiheaddjit Svein Lund
Báiki: Kulturviesu ja dan oarje-/lulábealde
kursasisdoallu-sámegillii dahje kursinnhold-norsk. Šattut Kulturviesu lahka, masa atnit daid ja maid gávnnaimet 24.06.

18.08.2019:
Kursajođiheaddjit Máret Sárá, Basia Głowacka ja Svein Lund
Báiki: Kulturviesu ja dan davábealde
Kursasisdoallu, Šattut Kulturviesu lahka, masa atnit daid ja maid gávnnaimet 24.06. , 26.08.2019
Kursajođiheaddjit Basia Głowacka ja Svein Lund
Báiki: Guovdageainnu nuoraidskuvla ja guovlu skuvlla ja eanu gaskkas.
Šattut nuoraidskuvlla ja eanu gaskkas

Nuohttunkursa 24.08.2019

Eai boahtán nu máŋggas kursii, muhto mii gal beasaimet bivdit ja govvet:

Álggos ferte bidjat nuhti várrogasat fatnasii vai šaddá álki luoitit dan jávrái.
(Foto: BG)

De ferte suhkat.
(Foto: BG)

Olles nuohtti lea jávrris, mii leat máhccan gáddái ja de geassegoahtit
(Foto: BG)

Reašmi veivejuvvo fátnasis ja reŋkkus mii lea gáttis. Dađistaga go nuohtti lahkana, ferte sirdit daid lagabui
(Foto: BG)

Nuohtti gessojuvvo gáddái, ja farga beassat oaidnit leat go das guolit.
(Foto: BG)

Loahpas fertet heŋget nuohti ruovttoluotta holgga ala goikadit
(Foto: BG)

Geologiija beaivi 30.–31.08.2019

"Geologiens dag" lea miehtá Norgga dáhpáhus oktii jagis, man ulbmil lea nannet máhtu geologiija ja minerálaid birra. Dál mii leat lágidan dan Guovdageainnus vuosttáš háve.

Prográmma lei:

Bearjadat 30.08.
Kl. 10-21 Rabas čájáhus
Kl. 10-14 Fálaldat skuvllaide

Lávvordat 31.08.
Kl. 10-14 Rabas čájáhus
Kl. 12-13 "Stuoragurraforkastningen" – unnán dovddus geologalaš fenomena min lagasguovllus. Logaldallan NGU dutkkiid bokte
Kl. 14-17 Mátki Stuoragurrabáktebadjáneami, Máze lahka

Vuosttaš háve lágiduvvui Geologiens Dag sámegillii.
(Foto: SL)

Kulturviesu uvssa siskkobealde muittaluvvui čájáhusaid sisdoalu birra ja geat ledje veahkehan ráhkadit dan.
(Foto: SL)

Oassi čájáhusas, oidnon Kulturviesu nuppi gearddes
(Foto: SL)

Ávdnasat maid mii leat ožžon Geologiens Dag:as.
(Foto: MJH)

Iežamet bargu: Historjá Náránaš-geađggi birra
(Foto: MJH)

Maiddái iežamet bargu: Biedjovákki ruvkkes.
(Foto: MJH)

Kárta čájeha eanandoarggistanguovlluid Davviriikkain ja Norggaábis. Beavddi alde bovreniskosat Biedjovákkis.
(Foto: MJH)

Gávdno go sámegiel girjjálašvuohta geologiija birra? Mii leat kopieren buot vuosttáš girjjáža, mii bođii 1971:s
(Foto: MJH)

Čájáhusas geđggiin Guovdageainnus. Báktešládja mii lea olges bealde gávdno Márkanis (Bákteváris) ja lea nu erenoamáš ahte geologat leat addán dasa nama "Kautokeinokonglomeratet".
(Foto: SL)

Njeallje geađggi maid mii leat gávdnan Biedjovákkis. Doppe leat hirbmat ollu iešguđet minerálat.
(Foto: SL)

Fuchsittkvárcihtta dahje "Mázekvárcihtta", gávdnon 4 sajis Guovdageainnus.
(Foto: SL)

Geađgečoakkaldagas leat minerálaš sihke lagasbirrasis ja guhkkin eret. Dát leat Telemárkkus, Ruoŧas, Danmárkkus ja Polskas.
(Foto: SL)

Nuoraidskuvla fitname Geologiija Beaivvis.
(Foto: BG)

Máŋga oahppi mielas lei miellagiddevaš geahččat geđggiid mikroskohpas.
(Foto: BG)

Oahppit ožžo čilgehusaid čájáhusaid birra, dás Biedjovággi.
(Foto: BG)

Buot dát geađggit leat gávdnon Biedjovákkis
(Foto: MJH)

Minerálat Guovdageainnus
(Foto: MJH)

Dán hildus leat geađggit miehtá Finnmárkkus.
(Foto: MJH)

11:s bohte gullat logaldallama Stuoragurrabáktebadjáneami birra. Dás logaldallá Odleiv Olesen NGU:s.
(Foto: SL)

Dieđut Stuoragurra-báktebadjáneami birra, maid mii leat ožžon NGU:s
(Foto: MJH)

NGU dutki Lars Olsen muitala goaivuma birra Stuoragurrabáktebadjáneamis ja maid sii gávdne.
(Foto: SL)

Mátkkis Stuoragurrabáktebadjáneami lusa, Máze láhka. Dás lei alimus badjáneami, oidno sullii 7 mehter állodat.
(Foto: SL)

Lars Olsen čájeha plakáhtain maid gávdne go goivo juste dán báikkis diibmá. Guokte- ja njealjejuolggat oasseváldit čuvvot mielde.
(Foto: SL)

Jođus ruovttoluotta Guovdageidnui lei vejolaš čoaggit fuchsittkvartsihta boares vuorkkás.
(Foto: SL)

Čájáhusas leat dát oasit:
– Mii lea geologiija? Váldoáššit eatnama historjjás ja minerálaid álgu
– Geologiija Finnmárkkus ja erenoamážit Guovdageainnus. Kárttat mat čájehit báktevuođu, luovusmássaid ja minerálaid.
– Sámi geologiija? Mii lea čállon sámegillii geologiija birra
– Stuoragurra-báktebajáneapmi – áigeguovdilis dutkan
– Bidjovagge Gruber – ruvkedoaimma ovdal, vuolde ja maŋŋil.
– Náránaš – plánat ja bohtosat
– Nussir ja ruvkedoaibma Fálesnuoris
– Minerála- ja geađgečoakkáldat – Guovdageainnus ja muđui Finnmárkkus.

Jahkečoahkkináigodat 2019-20

Jahkečoahkkin 2019

Referahta Jahkečoahkkin 28.11.2019

Jahkedieđáhus

Šaddokursa

2020:s leat leamaš 4 kurssa borramuš- ja dálkkasšattuid birra, geassemánus ja borgemánus.

Čájáhus – Guovdageainnu-Álttá-čázádaga dulvadeapmi ja riidu

Kulturviesus lei čakčamánu ja golggotmánu čájáhus mas ledje golbma oasi: NVE čájáhus Áltáášši birra, Justismusea čájáhus siviila jeaguhisvuođa birra ja Meahcceguovddáža iežas čájáhus.
Čájáhus rahpojuvvui mánnodaga 14.09. logaldallamiin ja muitalusaiguin.
Mis lea dán maŋŋá leamaš moadde presentašuvnna ohppiide, studeanttaide ja earáide

Sáhtát lohkat eambbo dás:

Meahcceguovddáža dieđut Álttá-ášši birra
NVE neahttačájáhus

Geologiija beaivi 2020

Geologiija beaivi lágiduvvui 23. ja 24.10., viiddiduvvon čájáhusain ja logaldallamiin Guovdageainnu geologalaš historjjá birra.
Lávvordaga 31.10. rádjái lei olles geologalaš čájáhus.

Jahkečoahkkináigodat 2020-21

Jahkečoahkkin 2020

Jahkečoahkkima referáhta 04.11.2020
Jahkedieđáhus 2019/20

Jahkečoahkkináigodat 2021-22

Jahkečoahkkin 2021

Jahkečoahkkinreferáhta 29.04.2021
Jahkedieđáhus 2020-21

Geologiija Beaivi 2021

Mii searvaimet fas miehtá Norgga lágiideapmái "Geologiens Dag".

Bearjadaga 10., lávvordaga 11., mánnodaga 13. ja distaga 14.09. lei rabas čájáhus Kulturviesus dii. 09-16.

Logaldallan Guovdageainnu geologalaš historjjá birra lávvordaga dii. 1200 ja Stuoragurrabáktebadjáneami birra sotnabeaivvi dii. 1800. Maŋimus lea NGU dutkiid birra, geat muitaledje maŋimus ođđasiid dutkamis.

Geahča muđuid min dieđuid geologiija birra.

Erenoamáš jahkečoahkkin

2021 jahkečoahkkin mearridii lágiidit erenoamáš jahkečoahkkima go 2020 rehketdoallu lei gárvvis. Dat dahkkojuvvui 01.02.2022. Rehketdoallu ovttas revišuvdnadieđáhus dohkkehuvvui.

Jahkečoahkkináigodat 2022-23

Jahkečoahkkin 2022

Jahkedieđáhus 2021-22
Jahkečoahkkinreferáhta 08.06.2022

Kursa dálkkasšattuid birra borgemánu 2022

Kursa dálkkasšattuid birra lágiiduvvui 18. ja 19.08.2022.
Čoaggiimet šattuid ja ráhkadeaimmet siráha ja deaja. Šattai oalle njálga, muhto dálkkasdoaimma eat leat vel ollen dárkkistit.
Dás sáhtát gávdnat kursaprográmma ja šattuid maid geavaheimmet.

21.08. lei oanehis kursa movt hermetiseret murjjiid, máihli ja guobbariid.

Guopparkursa

Kursa guobbariid birra lágiiduvvui 28. ja mánnodaga 29.08.
Mii oahppaimet deháleamos borahahtti guobbariid birra Guovdageainnus, ja makkár guobbariid mii berret vealtit, ja veahá mo gieđahallat guobbariid maid áigut borrat.
Gávnnaimet ollu guopparšlájaid ja eanasiid nagodeimmet gávdnahit makkár šlájat leat. Kurssa boađus lea Listu – dábálaš guobbarat Guovdageainnus. Guopparáigi ii leat vel nohkan, muhto dađe bahábut eat olle lágiidit anet kurssaid dán jagi. Mii ávžžuhit ahte sii geain lea beroštupmi gehččet min guopparčájáhusa Kulturviesus ja neahttasiiddus. Dat siidu lea dál viidduduvvon kurssa bohtosin ja farga boahtá eambbo.

Geologiija Beaivi 2022

Dán jagi Geologiija beaivi lei olles 4 beaivvi. Mii leat váldán vuostá 6 skuvlaluohká ja lágiidan logaldallama geologa Arne Bjørlykkiin.
Dađe bahábut fertiimet dan maŋŋá pahkket oasi čájáhusas, muhto oassi lea ain vejolaš oaidnit Kulturviesus.

Jahkečoahkkináigodat 2023–24

Jahkečoahkkin 2023

Jahkečoahkkinreferáhta 07.03.2023.

Geologiija Beaivi Guovdageainnus

Dalle lea leamaš dán jagi Geologiija Beaivi, mii bistii 31-08. – 05.09.
Dán jagi fáddá lea movt jiekŋaáigi hábmii eanadaga.
Dan birra mis lei logaldallan NGU dutki Lars Olsen bokte, ja mii áigut dađistaga geavahit dan dieđu čájáhusain ja neahttasiidduin.
Mis lei rabas čájáhus ja skuvlaluohkkat guossin.
Go meariduvvon beaivvit ledje mannan, fertiimet čorget eret stuora osiid čájáhusas, muhto lea ain vejolaš skuvllaide ja earáide diŋgot dieđuid geologalaš fáttáid birra ( luovusmássain, báktešlájat, minerálat, báikkalaš geologalaš historjá, minerálaohcan ja ruvkedoaibma).
Válde oktavuođa: meahcci@meahcci.info eller tel 90727698.

Čájáhus: Riehpovuotna Guovdageainnus

Dá leat muhtin govat čájáhusrahpamis 08.05.2023, go Riehpovuotna bođii Guovdageidnui.
Rahppui dalle guokte čájáhusa:
– "Riehpovuotna 22.45 22.08.2021". Dat lea čájáhus mas lea dáidda, govat ja teavsttat, maid dáiddár Terje Grimen ovttas mearrasámi aktivistain leaba ráhkádan. Goappašat servviiga rahpamis ja muitaleigga čájáhusa birra, man vuođđu lea "Markoppsynet", leaira mii lei Márgohpnjárggas Riehppovuonas 2021 geasi, mas akšunisttat bissehedje Nussir ASA ráhkanusbarggu nu doaimmalaččat ahte ii leat vel álggahuvvon dan maŋŋá.
– Meahcceguovddáža iežas čájáhus Riehpovuona ja Nussir-ášši birra. Dat lea dál viiddiduvvon nu ahte lea golbmma geardde stuorit go ovdal. Dat čájeha ee. historjjá riiddu birra, váikkuhusaid boazodollui, vutnii ja johkii, makkár váikkuhus Nussiris ja Riehpovuonas lea Guovdageidnui ja makkár rolla Guovdageain-olbmuin lea leamaš dan riiddus. Dat čájeha maid luonddu mii eadda billašuvvat jus šaddá ruvkke dálá plánaid mielde.
Čájáhusas beasaimet gullat Nussir-ášši birra sihke Riehpovuonas, Torulf Olsen bokte ja og Fieddaris Mikkel Nils Sara bokte, ja Inga Berit Sara rohtii luđiid Fiettar. ja Fála-orohagain.

Čájáhus galggašii leat Kulturviesus 15.08. rádjái, muhto go dáiddár oaččui fálaldaga bidjat dan Našunalmuseii, de fertiimet páhkket ja sáddet dan 11.07. Min iežamt čájáhus lea dál leamaš Riehpovuonas, Luonddu ja Nuoraid festiválas. Mii leat ožžon dan ruovttoluotta, muhto eat leat vel monteren čájáhusa fas.

Jahkečoahkkin 2023

Guovdageainnu meahcceguovddážis lei jahkečoahkkin Kulturviesus distaga 07.03.2023. Referáhta čoahkkimis.

Oktasaš luonddu-, kultuvra ja máilbmeárbeguovddáš

Guovdageainnu suohkan evttohii 2018:s čohkket iešguđetge serviid/guovddážiid oktasaš guovddážii, ja háliidii álgit oktasaš čájáhusain. Dađe bahábut plánat maŋiduvvojedje, muhto dál áigut álggahit ášši fas, Meahcceguovddáža stivra lea váldán ovddásvástádusa ovttastahttit barggu, ja doarjjagiin Ovddos ovdanahttinfitnodagas mii leat engašeren konsuleantafitnodaga Arctic Prime. Sii leat dál čađahan ovdabarggu ja mii leat dál, 2023 govvamánu viimmát ožžon ruhtadeami viidáset bargui. Bohtet eanet dieđut farga.

Loga eambbo oktasaš guovddáža plána birra

Vejolaš kursafálaldagat boahtteáiggis

Jus lea beroštupmi ja heive áigodahkii, de mii sáhttit fállat dakkár kurssaid, rabas kursan dahje skuvllaide ja ásahusaide:
Šattuid ja elliid registreren / Mo geavahit Artsdatabanken.
Málesteapmi luondduávdnasiiguin
Geologiija ja minerálat Guovdageainnus
Nuohttun
Šattut borramuššii ja dálkasii
Čuopmaneaskin
Guobbarat
Eanas kurssat leat belohahkii meahcis ja fertet heivehuvvot jahkodagaid mielde. Muhtin kurssaid sáhttit dattetge lágiidit váikko goas, juogo čadnon min čájáhusaide dahje kursajođiheaddji sáhttá boahtit skuvllaide.
Jus háliidat searvat muhtin dain kurssain, háliida eará kurssaid, dahje sáhtát ieš oahpahit muhtin kurssa, váldde oktavuođa kursalávdegottiin (Maia Hætta, maiahatta@hotmail.com, tel 90188756).